COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Eriolukord kuulutati välja ajavahemikuks 19. märtsist kuni 2. maini 2020.

Sel ajavahemikul võeti vastu järgmised olulisemad õigusaktid:

  • dekreet 14-A/2020;
  • dekreet 17-A/2020;
  • dekreet 2-A/20;
  • dekreet 2-B/20;
  • seadus 1-A/20 ja selle muudatused;
  • dekreet-seadus 10-A/20 ja selle muudatused.

Seejärel kuulutati välja hädaolukord ajavahemikuks 3. maist kuni 30. juunini 2020.

Sel ajavahemikul võeti vastu järgmised olulisemad õigusaktid:

  • resolutsioon 33-A/20;
  • resolutsioon 33-C/20;
  • resolutsioon 38/20;
  • resolutsioon 40-A/20;
  • resolutsioon 43-B/20;
  • resolutsioon 51-A/20;
  • seadus 1-A/20 ja selle muudatused;
  • dekreet-seadus 10-A/20 ja selle muudatused.

Hädaolukord kuulutati uuesti välja ajavahemikuks 15. oktoobrist kuni 8. novembrini 2020.

Sel ajavahemikul võeti vastu järgmised olulisemad õigusaktid:

  • resolutsioon 88-A/20;
  • resolutsioon 92-A/20;
  • resolutsioon 96-B/20.

Seejärel kuulutati välja eriolukord välja ajavahemikuks 9. novembrist 2020 kuni 30. aprillini 2021.

Sel ajavahemikul võeti vastu järgmised olulisemad õigusaktid:

  • dekreet 51-U/20;
  • dekreet 59-A/20;
  • dekreet 61-A/20;
  • dekreet 66-A/20;
  • dekreet 59-A/20;
  • dekreet 6-A/21;
  • dekreet 6-B/21;
  • dekreet 9-A/21;
  • dekreet 11-A/21;
  • dekreet 21-A/21;
  • dekreet 25-A/21;
  • dekreet 31-A/21;
  • dekreet 41-A/21.

Mõju menetlustähtaegadele

Seaduse 1-A/20 konsolideeritud versiooni artikli 7 kohaselt oli nii eriolukorra kui ka hädaolukorra ajal kohtutähtaegadega seotud õiguslik kord järgmine:

  • Muudes kui kiireloomulistes kohtumenetlustes peatati tähtaegade kulgemine ajavahemikuks, mis lõpeb dekreet-seaduses märgitud kuupäeval.
  • Kiireloomuliste asjade menetlemine jätkub ilma tähtaegu ja toiminguid peatamata.
  • Aegumistähtajad peatati.
  • Peatati inimeste väljatõstmine eluruumidest ja eluruumina kasutatavatele kinnisasjadele seatud hüpoteekide sissenõudmine.
  • Peatati võlgnikele kehtivad tähtajad maksejõuetusmenetluse alustamise avalduste esitamiseks.
  • Kõik täitemenetlusega seotud toimingud peatati, sealhulgas täitemeetmed, välja arvatud juhul, kui see põhjustaks pöördumatut kahju või jätaks võlausaldaja elatusvahenditeta.
  • Dekreet-seaduse 10-A/20 artiklis 15 on sätestatud, et juhul kui ametiasutused otsustavad pandeemia tõttu mõnes piirkonnas kohtu sulgeda, siis menetlustähtajad peatatakse (seda tehti üksikutel juhtudel ja piiratud ajaks).
  • Kohtutähtaegade peatamine lõppes 3. juunil 2020 (seaduse 16/2020 artikkel 8, millega tunnistatakse kehtetuks seaduse 1-A/2020 artikkel 7).
  • Dokumentide kättetoimetamisel peatati adressaatidelt allkirja saamise nõue ning asendati see muude sobivate identifitseerimisvahenditega ja kättetoimetamise kuupäeva lisamisega (seadus 10/2020).
  • Algselt kehtestatud menetlustähtaegade peatamine lõppes 3. juunil 2020 (seaduse 16/2020 artikkel 8, millega tunnistatakse kehtetuks seaduse 1-A/2020 artikkel 7).
  • Seejärel kehtestati seadusega 4-B/2021 uus kohtutähtaegade peatamise ajavahemik, mille õiguslik kord oli identne eelmisega, vastavalt artiklile 6-B, mis lisati seadusele 1-A/20.
  • Kohtutähtaegade peatamine lõppes 6. aprillil 2021 vastavalt seadusele 13-B/2021.
  • Praegu (mai 2021) kehtib seaduse 1-A/2020 viimase versiooni artiklis 6-E sätestatud erakorraline juriidiline üleminekukord, mis võimaldab eelkõige kohtuistungeid korraldada kaugside vahendusel seaduses sätestatud tingimustel.

Seaduse 1-A/2020 (koroonaviiruse põhjustatud epidemioloogilisele olukorrale reageerimise kohta) uusima konsolideeritud versiooniga saate tutvuda aadressil:

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=3268&tabela=leis&so_miolo

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Eriolukorra ajal

Võeti vastu järgmised peamised kohtute töö korraldamise vahendid:

  • iga kohtu esimehe kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanid;
  • iga kohtu esimehe kehtestatud isiklikud ülesannete täitmise graafikud kiireloomulistes menetlustes;
  • virtuaalsed kohtusaalid kõigis kohtutes (esimese ja teise astme kohtus ning kõrgemas kohtus), mis võimaldavad kõiki istungeid pidada kaugsidevahendite abil;
  • kohtuotsuste digitaalne allkirjastamine kohtuasjade haldamise süsteemi kaudu;
  • kohtu kolleegiumi otsuste puhul võib teiste kohtunike allkirja asendada ettekandja-kohtuniku deklaratsioon, mis kinnitab teiste kohtunike nõusolekut (dekreet-seaduse 10-A/20 artikkel 15-A);
  • juurdepääs kohtuasjade haldussüsteemile virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kaudu;
  • kõik menetlustoimingud tehakse tele- või videokonverentsi teel;
  • kohtutelt teabe saamiseks kasutatakse telefoni asemel e-posti;
  • kaugtöö, kui töö iseloom seda võimaldab.

Eriolukorra mõju kohtute tööle ja kohtuasjade määramisele

Kohtunikud jätkavad oma tavapärast tööd kodust, kus neil on juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile. Kui töö iseloom seda nõuab, saavad nad igal ajal kohtusse kohale minna.

Esimese astme kohtute kiireloomulisi menetlusi ja muid kui kiireloomulisi menetlusi ei katkestatud.

Teise astme kohtutes ja kõrgemas kohtus menetleti kuni 15. aprillini 2020 ainult kiireloomulisi asju. Alates 16. aprillist 2020 menetletakse kõiki asju, nii kiireloomulisi kui ka neid, mis ei ole kiireloomulised.

Kiireloomulisi toiminguid ja menetlusi, kus on kaalul põhiõigused, võib läbi viia isikute juuresolekul (kiireloomulised lastekaitseasjad, vahi all viibivate süüdistatavatega seotud menetlustoimingud ja kohtuistungid) või kaugsidevahendite abil virtuaalses kohtus.

Kohtuistungid ja menetlustoimingud, mis ei ole kiireloomulised, on eriolukorra ajal edasi lükatud, kuid erandina võivad kohtunikud pidada vajalikuks kohtuistungit, nimelt pöördumatu kahju vältimiseks või kui kõik pooled on nõustunud tele- või videokonverentsi / virtuaalse kohtuga.

Muudes kui kiireloomulistes kohtuasjades võib kohtuotsuse teha, kui kõik pooled on nõustunud, et edasine kohtulik uurimine ei ole vajalik.

Isiku juuresolekul tehtavad toimingud ja menetlused tuleb läbi viia igas piirkondlikus kohtus sisse seatud nõuetekohastes ruumides, kasutades kaitse- ja desinfitseerimisvahendeid. Kohtunik määrab osalejate arvu vastavalt terviseasutuste soovitatud piirangutele.

Kohtusse soovitatakse minna üksnes isikutel, kes on saanud kohtukutse. Sel juhul loetakse arstliku karantiinitõendi esitamine seaduse 10-A/20 artikli 14 kohaselt vääramatuks jõuks.

Portugali kõrgem kohtunike nõukogu rõhutas, et eriolukorra ajal peavad kohtud jääma põhiõiguste lõplikuks tagajaks.

Hädaolukorra ajal

Võeti vastu järgmised peamised kohtute töö korraldamise vahendid:

  • Liikumispiirangute järkjärguline lõpetamine kooskõlas ministrite nõukogu resolutsiooniga 33-C/20.
  • Dokumendi „Meetmed viiruse edasikandumise ohu vähendamiseks kohtutes“ vastuvõtmine – see on ühisdokument, mille on koostanud kõrgem kohtunike nõukogu, justiitsküsimuste peadirektoraat, peaprokuratuur, haldus- ja maksukohtute ülemnõukogu ja tervishoiu peadirektoraat.
  • Kõik esimese astme ja apellatsioonikohtud, Portugali kõrgeim kohus ja kõrgem kohtunike nõukogu võtsid vastu töögraafikud, milles vahelduvad füüsiline kohalolek ja kaugtöö, ilma et see piiraks teatavate töötajate peretoetusmeetmeid ning riskirühma kuuluvate kohtunike ja kohtutöötajate kohustuslikku kaugtööd.

Kõrgem kohtunike nõukogu võttis vastu järgmised resolutsioonid, et tagada inimressursside stabiilsus esimese astme kohtutes ja saada hakkama suurenenud töökoormusega pärast seda, kui peatatud menetlustähtajad jälle kulgema hakkavad:

  • esimese astme kohtute esimeeste ametiaega pikendati kuni 31. detsembrini 2020;
  • kohtunike iga-aastane värbamine/edutamine/üleviimine (movimentação) on ajutiselt piiratud/peatatud, et stabiliseerida inimressursse ja juhtimisorganeid esimese astme kohtutes (28. aprilli 2020. aasta ja 5. mai 2020. aasta resolutsioonid).

Praktiline teave Portugali kohtute töö kohta eriolukorra ja hädaolukorra ajal on kättesaadav kõrgema kohtunike nõukogu veebisaidil.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Eriolukorra ajal

  • Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tsiviilasjade kontaktpunkt töötab praegu kodust ning menetleb kõiki koostöö- ja teabetaotlusi võimalikult kiiresti olenemata kohtute menetlustähtaegade ja muude tähtaegade kulgemise peatumisest.
  • Meeskonnal on virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kaudu kaugjuurdepääs toimikutele.
  • Kõik meeskonna liikmed on valmis vajaduse korral ja kiireloomulistel juhtudel töökohta minema.
  • Õigusalase koostööga seotud asjades soovitatakse pöörduda e-kirjaga aadressil correio@redecivil.mj.pt.

Hädaolukorra ajal ja pandeemia tõkestamise meetmete järkjärgulise lõpetamise perioodil

  • Kontaktpunkti meeskond töötab vastavalt kaugtööd ja füüsilist kohalolekut kombineerivale rotatsioonisüsteemile, millega tagatakse, et vähemalt üks meeskonna liige oleks füüsiliselt töökohal.
  • Kontaktpunkt järgib kõrgema kohtunike nõukogu kehtestatud ülesannete täitmise graafikut ja liikumispiirangute järkjärguliseks lõpetamiseks vastu võetud dokumenti „Meetmed viiruse edasikandumise ohu vähendamiseks kohtutes“.

Pandeemia mõju kontaktpunkti käsitletavate koostöö- ja teabetaotluste mahule

  • 2020. aastal ei muutunud kohtute ja muude ametiasutuste poolt kontaktpunktile saadetud abitaotluste üldarv 2019. aastaga võrreldes eriti. Pandeemiast hoolimata sai kontaktpunkt 2020. aastal kokku vaid üheksa taotlust rohkem kui 2019. aastal. Kui kõiki koostöövõrgustikke, mille liige Portugal on, eraldi vaadelda, siis Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (tsiviil- ja kaubandusasjades) taotluste arv vähenes veidi, IberRede (Ladina-Ameerika riigid) taotluste arv vähenes märgatavalt ja Portugalikeelsete Riikide Ühenduse (CPLP) õigusalase koostöö võrgustiku taotluste arv kasvas.
  • Eriolukorra, hädaolukorra ja pandeemia tõkestamise meetmete järkjärgulise lõpetamise perioodil vastas kontaktpunkt kõigile koostöö- ja teabetaotlustele, muutmata või peatamata tavapärasete päringule vastamise tähtaegade kulgemist.

Koostöö- ja teabetaotluste koguarv 2020. aastal: 356

Need jagunesid järgmiselt:

  • Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades) - 287
  • IberRede - 4
  • CPLP õigusalase koostöö võrgustik, 65

Koostöö- ja teabetaotluste koguarv 2019. aastal: 365

Need jagunesid järgmiselt:

  • Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades) - 328
  • IberRede - 19
  • CPLP õigusalase koostöö võrgustik - 17

Statistiline teave kontaktpunkti tegevuse kohta on kättesaadav aadressil https://www.redecivil.csm.org.pt/relatorios-anuais/

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

Vt allpool vastust küsimustele 2.1–2.2

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)
2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele
2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Vastus küsimustele 2.1–2.2

Kooskõlas seaduse 1/A/2020 artikliga 6-E (mille kõige uuema, seaduse 13-B/2021 kohase 12. versiooni leiate siit), kehtib ajutine erakorraline menetluskord. Korra kohaselt peatatakse järgmiste tähtaegade kulgemine:

  • võlgniku maksejõuetuks tunnistamise avalduse esitamise tähtaeg, mis on sätestatud maksejõuetuse ja ettevõtete taaste seadustiku Código da Insolvência e da Recuperação de Empresas artikli 18 lõikes 1, nagu on kinnitatud dekreet-seaduse 53/2004 lisas;
  • toimingud, mis tuleb läbi viia sundtäitmise või maksejõuetusmenetluse raames seoses perekonnale kuuluva eluaseme kohtuliku tagastamisega;
  • eelnimetatud sundtäitmise või maksejõuetusmenetlusega seotud aegumistähtaeg ja muud tähtajad;
  • kui kinnisasja kohtuliku müügi ja tagastamisega seotud maksejõuetusmenetluse sundtäitmise käigus tehtavad toimingud võivad kahjustada selle poole elatusvahendeid, kelle suhtes sundtäitmist taotletakse, või maksejõuetuks kuulutatud isiku elatusvahendeid, võib viimane taotleda kohtuasja peatamist tingimusel, et see ei kahjusta sundtäitmist taotleva poole või maksejõuetu isiku võlausaldajate elatusvahendeid ega põhjusta korvamatut kahju ning kohus peab pärast teise poole ärakuulamist tegema kohtuasjas otsuse kümne päeva jooksul;
  • aegumistähtaegade kulgemise peatamine on ülimuslik kõigi normide suhtes, millega kehtestatakse kohustuslikud aegumise tähtajad, mida pikendatakse peatamisele vastava ajavahemiku võrra.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Vt allpool vastust küsimustele 2.3 ja 2.4

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Vastus küsimustele 2.3 ja 2.4

Loodi uus, erakorraline ettevõtete päästmise menetlus (processo extraordinário de viabilização de empresas, PEVE) – vt seadus 75/2020 ja ministrite nõukogu resolutsioon 41/2020, mis on kättesaadavad järgmistel linkidel:

https://dre.pt/pesquisa/-/search/149861977/details/maximized

https://dre.pt/pesquisa/-/search/135391594/details/maximized

Seadus 75/2020

  • Seadusega kehtestatakse erakorraline üleminekukord, et pikendada taastekava või makselepingu heakskiitmiseks algatatud läbirääkimiste lõpuleviimise tähtaega ning anda aega kavandatava maksejõuetuskava kohandamiseks COVID-19 pandeemia kontekstis.
  • Seadusega laiendatakse dekreet-seaduse nr 53/2004 lisas heaks kiidetud maksejõuetuse ja äriühingute taaste seadustiku (CIRE) artikli 17-H lõikes 2 sätestatud privileegi aktsionäridele või teistele isikutele, kellel on eriline suhe äriühinguga, ja kes finantseerivad selle tegevust spetsiaalse saneerimisprotsessi (Processo Especial de Revitalização, PER) käigus.
  • Ette nähakse seadusega 8/2018 heaks kiidetud ettevõtete finantsseisundi taastamise kohtuvälise korra (Regime Extrajudicial de Recuperação de Empresas, RERE) rakendamise praegu COVID-19 pandeemia tõttu maksejõuetute ettevõtete suhtes.
  • Seadusega luuakse COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisist kannatada saanud ettevõtete jaoks uus, erakorraline ettevõtete päästmise menetlus.
  • Kehtestatakse kohustuslik osaline jaotamine kõikides pooleliolevates maksejõuetusmenetlustes, kus hoiule antud likvideerimisjaotis ületab 10 000 eurot.
  • Seadusega nähakse ette, et esmatähtsaks tuleb pidada maksejõuetusmenetluse, ettevõtte päästmise erimenetluse või makselepingu erimenetluse raames pakutavate väärtpaberite või tagatiste vabastamise taotluste menetlemist.

Lõppmärkus:

Ehkki see teave on hoolikalt koostatud, on siiski vajalik tutvuda kehtivate õigusaktide tekstide ja nende muudatustega. Võttes arvesse otsuse 2001/470/EÜ artikli 5 lõike 2 punkti c, ei ole see teave kõrgemale kohtunike nõukogule, Portugali kohtutele ega kontaktpunktile siduv.

Viimati uuendatud: 22/10/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.