COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Vastavalt eriolukorra dekreedile nr 195/2020 ja eriolukorra pikendamise dekreedile nr 250/2020 ei hakka eriolukorra ajal kulgema aegumis- ja menetlustähtajad ning juba kulgevad tähtajad peatuvad eriolukorra ajaks.

Apellatsioonkaebuste esitamise tähtaegade kulgemine peatub.

Eriolukord lõppes 15. mail 2020.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Eriolukord kuulutati välja 16. märtsil ja kehtestati järgmised kohtusüsteemi korraldust käsitlevad erimeetmed.

Kohtute töö tsiviilasjades on peatatud, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, mis on määratletud kohtunike nõukogu otsuses nr 417/24.3.2020;

jätkatakse otsuste koostamist ning poolte esitatavate dokumentide vastuvõttu.

Soovitatav on kasutada videokonverentsi, ka õigusabitaotluste puhul, ning istungitele kõrvalisi isikuid mitte lubada, kui olukord seda võimaldab.

Kõik poolte dokumendid saadetakse kohtutele elektrooniliselt, kuid erandi võib teha isikutele, kellel vastav võimalus puudub.

Toimikute edastamine kohtute vahel toimub elektrooniliselt; samuti kohtudokumentide teatavaks tegemine pooltele.

Kui kohtukoosseisu kokku ei saada, on lubatud delegeerida kohtunikke sama kohtu teistest osakondadest.

Pärast 15. maid 2020 (eriolukorra lõpp) jätkatakse kõigis tsiviilasjades menetlust ex officio. Kohtud võtavad kümne päeva jooksul pärast eriolukorra lõppu asjakohased meetmed kohtuistungite uue toimumisaja määramiseks ja poolte kohtusse kutsumiseks.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Osal justiitsministeeriumi töötajatest on õigus töötada kodust. Õigusalane koostöö tsiviilasjades on teadmata ajaks pärsitud. Et viivitusi tekiks võimalikult vähe, on rangelt soovitatav esitada õigusalase koostöö taotlused elektrooniliselt. Paberdokumentide menetlemisel esineb olulisi viivitusi.

Justiitsministeerium tegutseb dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise määruste artikli 3 punkti c kohase vastuvõtva/edastava asutusena erandjuhtudel. Kõiki taotlusi (dokumentide kättetoimetamiseks, tõendite kogumiseks, ülalpidamisasjades, lapserööviasjades jm) menetleb justiitsministeerium praegu tavapäraselt, neid tähtsuse järjekorda seadmata.

Kasutada võib järgmisi e-posti aadresse: dreptinternational@just.ro, ddit@just.ro.

Alates eriolukorra lõppemisest (15. mai 2020) tegutseb keskasutusena toimiv justiitsministeerium üldiselt samamoodi nagu eriolukorra ajal.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

Eriolukorra ajal kohaldatakse maksejõuetusmenetluse suhtes üldsätteid, mis käsitlevad kohtumenetluse ex officio peatamist tsiviilasjades, välja arvatud äärmiselt kiireloomulistel juhtudel, mida ei saa edasi lükata. Võlgniku kohustus esitada taotlus maksejõuetusmenetluse algatamiseks on peatatud, kuna eriolukorra ajal kehtib üldine moratoorium kõikidele tähtaegadele tsiviilasjades, sealhulgas 30-päevasele ajavahemikule, mille jooksul on võlgnik kohustatud esitama maksejõuetusavalduse.

Hädaolukorra ajal ei kohaldata õigusnorme, mis reguleerivad võlgniku kohustust esitada maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus. Kuni hädaolukorra lõppemiseni võib võlgniku taotlusel maksejõuetusmenetluse alustada, kui võlgnik otsustab esitada maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse.

Seda ajutist reeglit kohaldatakse võlgnike suhtes, kes olid maksejõuetud või kes muutusid maksejõuetuks hädaolukorra ajal. Rumeenia on olnud hädaolukorras alates mai keskpaigast, kui eriolukord lõppes.

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Võlausaldajal on endiselt õigus esitada maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus, kuid maksejõuetusmenetlust saab alustada alles pärast eriolukorra lõppemist.

Maksejõuetusmenetluse võib algatada nõude puhul, mille suurus algab 50 000 leust (ligikaudu 10 200 eurot). Varem nii võlausaldajatele kui ka võlgnikele kehtinud 40 000 leu suurust künnist tõsteti.

Võlausaldajad võivad esitada maksejõuetustaotluse võlgnike vastu, kes pidid oma tegevuse täielikult või osaliselt eri- või hädaolukorra ajal katkestama, alles pärast seda, kui nad on teinud mõistliku katse sõlmida maksekokkulepe, mida tõendavad poolte vahel mis tahes viisil, sealhulgas elektrooniliselt, edastatud dokumendid.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Eelarvelisi nõudeid (maksu- ja muud nõuded, v.a kriminaalasjades tehtud otsustest tulenevad nõuded), mille tähtaeg saabub eriolukorra ajal, ei saa selle aja jooksul ega 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist täitmisele pöörata. Samuti peatati eelarveliste nõuete täitemeetmed või ei kohaldatud neid eelarveliste nõuete suhtes pärast eriolukorra kehtestamist, välja arvatud kriminaalmenetlusega seotud nõuete puhul.

Täitemenetlus/sundtäitmine tsiviilasjades jätkub ainult siis, kui on võimalik järgida sanitaardistsipliini eeskirju.

Maksunõuete täitmisega seotud ajutised meetmed, mis kehtestati eriolukorra ajal, on endiselt jõus. Maksunõuete täitmisele pööramise peatamine kehtib 25. detsembrini ja 30 päeva pärast seda.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

Selleks et säilitada (ametiasutuste poolt) eriolukorra ajal suletud või ajutiselt peatatud VKEde (nt restoranid, hotellid) lepingulised suhted, on kehtestatud konkreetne kohustus proovida enne lepingu peatamist/lõpetamist see vääramatu jõu tõttu uuesti läbi rääkida.

Teatavatel tingimustel saavad VKEd, kelle ametiasutused on eriolukorra ajal sulgenud või ajutiselt peatanud, tugineda oma lepingulistes suhetes vääramatu jõu eeldusele. Eeldus on mis tahes tõenditega ümberlükatav.

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Eriolukorra ajal ei kulge / peatatakse materiaal- ja menetlusõiguslikud tähtajad. Pooleliolevate kohtuasjade menetlemine jätkub ainult äärmiselt kiireloomulistel juhtudel, mida ei saa edasi lükata (apellatsioonikohtud koostavad selliste kohtuasjade loetelu kõigi oma tööpiirkonda kuuluvate kohtute jaoks). Kohtud võivad määrata lühikesed tähtajad ja korraldada kohtuistungi võimaluse korral videokonverentsi teel.

16. märtsi seisuga pooleli olnud maksejõuetusmenetluste puhul peatatakse kohtu tegevus ex officio ja lahendatakse ainult äärmiselt kiireloomulised hagid (täitmismeetmete ajutine peatamine võlgniku suhtes, kuni tehakse otsus maksejõuetusmenetluse algatamise kohta võlgniku taotlusel, ning muud meetmed, mida saab lahendada poolte kohalolekuta). Pankrotikohtuniku otsuse peale esitatud kaebust käsitlevas apellatsioonimenetluses võib teatavad täitmisele pööratavad otsused peatada (apellatsioonikohtud võivad peatada võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse või lihtsustatud pankrotimenetluse alustamise otsuse). Pankrotihaldurite/likvideerijate tegevus pooleliolevates menetlustes võimaluse korral jätkub, tingimusel et järgitakse sanitaarnõudeid.

Eriolukord lõppes 15. mail 2020. Seetõttu jätkatakse kõigis tsiviilasjades menetlust ex officio. Kohtud võtavad kümne päeva jooksul pärast eriolukorra lõppu asjakohased meetmed kohtuistungite uue toimumisaja määramiseks ja poolte kohtusse kutsumiseks.

Sarnaselt keskasutusena tegutsevale justiitsministeeriumile toimub kogu tegevus üldjoontes samamoodi nagu eriolukorra ajal.

9. juuli 2020. aasta seaduse nr 120 (kohtukorralduse seaduse nr 304/2004 täiendamise kohta) artiklis 111 on sätestatud, et eriolukorra ajal võib kohtulikku tegevust jätkata ainult eriti kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis puudutavad perekonnasuhete kaitset ja Rumeenia presidendi dekreediga kehtestatud meetmeid.

Iga kohtukategooria puhul kehtestab ammendava loetelu kohtuasjadest, mida on lubatud arutada, üksnes kõrgem justiitsnõukogu, olles enne konsulteerinud apellatsioonikohtute halduskolleegiumide ning kõrgema kassatsioonikohtu kolleegiumi liikmetega. Eriolukorra ajal ei hakka menetlusõiguslikud tähtajad ega aegumistähtajad kulgema ning kui need on hakanud kulgema, siis need peatatakse.

Valitsuse hiljuti (19.11.2020) vastu võetud seaduseelnõus on ette nähtud võimalus piirata osaliselt või täielikult kohtu tegevust COVID-19 pandeemia tõttu. Ajal, mil kehtib piirang, mis võib kesta kuni 14 päeva, jätkub kohtulik tegevus ainult äärmiselt kiireloomulistel juhtudel ning teistel juhtudel lükatakse see seadusega edasi. Lähinädalatel arutatakse seaduseelnõu parlamendis ning kui see võetakse vastu, kohaldatakse seda meedet hädaolukorras ja 30 päeva pärast seda.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Kohtute töö jätkumisel pärast eriolukorra lõppemist mai keskel võeti vastu ajutised meetmed, mida kohaldatakse pooleliolevate maksejõuetuseelsete menetluste ja maksejõuetusmenetluste suhtes – seadusega pikendati teatavaid menetlusetappe ja tähtaegu (ennetava kooskõlastatud pakkumise koostamise ja selle üle võlausaldajatega läbirääkimiste pidamise tähtaega pikendati 60 päeva võrra ja kokkuleppe täitmist kahe kuu võrra; vaatlusalust perioodi ja saneerimiskava esitamise tähtaega pikendati kolme kuu võrra; saneerimismenetluse perioodi pikendati kahe kuu võrra), kehtestati uued COVID-19 pandeemiast tulenevad õigused (võlgnikele kehtestati muudetud saneerimiskava esitamiseks kolmekuuline tähtaeg, kui COVID-19 pandeemia tõttu olid nende finantsseisundi taastamise väljavaated muutunud).

Võlgnike suhtes kohaldati saneerimiskava kahekuulist peatamist, kui nad olid sunnitud oma tegevuse COVID-19 pandeemia tõttu täielikult katkestama.

Saneerimiskava maksimaalset kestust pikendati kolmelt aastalt neljale aastale võimalusega pikendada seda veel ühe aasta võrra, ilma et kava täitmine kestaks üle viie aasta.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Seni on võetud täiendavaid meetmeid, mis vähendavad survet finantslikviidsusele, näiteks võimalus lükata edasi teatavad maksekohustused (krediidimaksed või maksukohustused), mille tähtaeg saabub eriolukorra ajal, ja leevendavad eeldatavasti negatiivset mõju, mida pandeemia avaldab ettevõtjate maksevõimele.

Võeti ka muid majanduslikke meetmeid, nagu sooduslaenud VKEdele, sealhulgas 90% ulatuses riigi tagatud laenud, ja muud sotsiaalkaitsemeetmed.

Eriolukorra ajal võivad VKEd, kelle ametiasutused on sulgenud või kelle tegevus on ajutiselt peatatud, oma peakontori üüri ja kommunaalteenuste maksmise edasi lükata.

Varsti kehtestatakse ajutised erisätted aktsionäride / äriühingute liikmete üldkoosoleku korraldamiseks eriolukorra ajal.

Alates 30. märtsist 2020 võivad laenuvõtjad laenuandjatelt taotleda maksekohustuse peatamist 1–9 kuuks, aga mitte kauemaks kui 31.12.2020 (valitsuse korraldus nr 37/2020).