COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Menetlustähtajad, täitemenetlused, seadusejärgsed intressimäärad

19. jaanuaril 2021 muudeti seadust nr 62/2020 teatavate erakorraliste meetmete kohta seoses COVID-19 puhanguga ning õigusvaldkonna meetmete kohta (edaspidi „COVIDi seadus“). Selle seadusega on kehtestatud piiravad ja muud meetmed, mida on võimalik kehtestada vaid seadusega.

COVIDi seaduse muudetud §-ga 8 on (kuni 28. veebruarini 2021) peatatud eraõiguslike aegumistähtaegade kulgemine ja nähtud ette, et teatavatel juhtudel nendest tähtaegadest loobutakse.

COVIDi seaduse § 2 kohaselt kehtib sama ka menetlusosalistele kohaldatavate menetlustähtaegade kohta. Kui tähtaega ei ole võimalik pikendada, sest peatamine võib ohustada inimeste elu, tervist, turvalisust või vabadust või põhjustada olulist kahju, on kohtul õigus jätta nimetatud säte kohaldamata ning lähtuda kindlaksmääratud tähtajast.

Seadusejärgseid intressimäärasid käsitlevaid sätteid muudetud ei ole.

COVIDi seaduse piiravaid sätteid kohaldatakse ainult kindlaksmääratud ajavahemikul (kuni 28. veebruarini 2021).

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

COVIDi seaduse §-ga 3 on vähendatud kohtuistungi korraldamist nõudvate juhtumite arvu ning piiratud üldsuse kohtuistungitel osalemist erakorraliste asjaolude tõttu või eriolukorra ajal. Kui kohtuistung toimub ja üldsusel osaleda ei lubata, kohustab seadus tegema istungist helisalvestise, mis tuleb teha kättesaadavaks esimesel võimalusel pärast istungit.

Muudetud seadus sisaldab uusi suuniseid (ajakohastatud 3. novembril 2020), mille on kohtutele andnud justiitsministeerium ja millega soovitatakse kohtutel:

• pidada kohtuistungeid vajalikul määral kooskõlas COVIDi seaduse § 3 lõike 1 punktiga a, st kooskõlas asjakohase menetlusega (kõigil juhtudel);
• järgida kohtuistungitel riigi terviseameti / piirkondlike terviseametite ettekirjutusi;
• tagada hügieenireeglite järgimine, näiteks käte desinfitseerimisvahendi kasutamine ja maski kandmine;
• kasutada võimaluse korral videokonverentsiseadmeid või muid kaugsidevahendeid kooskõlas COVIDi seaduse §-ga 3.

1.3 ELi õigusalane koostöö

COVIDi seadusega ei ole kehtestatud eraldi piiranguid tsiviilasjades tehtavale piiriülesele õigusalasele koostööle. Sellisele koostööle kohaldatakse üldisi piiranguid.

Keskasutused võivad saata töötajad kodutööle, aga peavad seejuures tagama oma tavapärase toimimise ja taotluste õigeaegse töötlemise.

Kui dokumentide turvalise elektroonilise kättetoimetamise võimalus puudub, lubab seadus e-posti kasutada vaid teatavatel juhtudel. E-posti kasutamisega kaasneb turva- ning tundlike isikuandmete lekke risk. Probleeme valmistab ka dokumentide kättesaamise/kättetoimetamise kinnitamine. Slovakkia arvates oleks piiriüleseks õigusalaseks koostööks tarvis ühtset ELi lähenemisviisi, mis vastaks sellise koostöö nõuetele.

Keskasutustele mõeldud üldised taotlused/küsimused võib saata e-postiga:

• määruse (EÜ) nr 1393/2007 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohane keskasutus (justiitsministeerium): civil.inter.coop@justice.sk;
• nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohane keskasutus (laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskus): info@cipc.gov.sk.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

27. märtsil jõustus seadus nr 62/2020 teatavate erakorraliste meetmete kohta seoses COVID-19 puhanguga ning õigusvaldkonna meetmete kohta (edaspidi „COVIDi seadus“). Vastavalt COVIDi seaduse §-le 4 on võlgniku pankrotiavalduse esitamise tähtaega pikendatud 30 päevalt 60 päevale. Seda kohaldatakse ainult bilansi hindamise suhtes, sest võlgnikud on kohustatud esitama pankrotiavalduse üksnes selle alusel.

COVIDi seaduse piiravaid sätteid kohaldatakse ainult piiratud ajavahemikul ([kuni] 30. aprillini 2020), aga edaspidi võidakse nende kehtivust pikendada (seaduse muutmiseks on tarvis valitsuse ja parlamendi nõusolekut).

COVIDi seadust on muudetud ja täiendatud ettevõtjate ajutise kaitse sätetega (COVIDi seaduse § 8 jj), mis jõustusid 12. mail 2020.

Ajutise kaitse eesmärk on luua ajaliselt piiratud raamistik, mis sisaldab meetmeid aitamaks ettevõtjatel ohtliku ja nakkava COVID-19 leviku negatiivsete tagajärgedega tõhusalt toime tulla.

Võlgnikust ettevõtjad ei ole kohustatud esitama pankrotiavaldust ainult juhul, kui nad on taotlenud ajutist kaitset ja kohus on selle ajutise kaitse heaks kiitnud. COVIDi seaduse § 17 lõike 2 kohaselt ei ole ajutise kaitse all olevad ettevõtjad kohustatud ajutise kaitse kehtivusajal esitama pankrotiavaldust oma vara kohta. See kehtib ka isikute kohta, kes peavad esitama pankrotiavalduse nende nimel. Võlgnikud aga võivad taotleda ajutist kaitset ainult juhul, kui nad ei olnud 12. märtsil 2020 veel maksejõuetud, kui taotluse esitamise kuupäeval ei ole lõpetamiseks alust ning kui nende suhtes ei kohaldata pankroti väljakuulutamisest või saneerimisloast tulenevaid tagajärgi.

Algselt pidi ajutist kaitset antama kuni 1. oktoobrini 2020 (COVIDi seaduse § 18), kuid selle andmise kestust pikendati valitsuse määrusega 31. detsembrini 2020.

Uus seaduseelnõu sisaldab samasuguseid sätteid ning juhul kui Slovakkia Rahvuskogu selle heaks kiidab, jõustub see 1. jaanuaril 2021.

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Võlausaldaja algatatud pankrotimenetluse peatamist kohaldatakse ainult nende võlgnike (ettevõtjate) kaitsmiseks, kes on võetud ajutise kaitse alla (mis kehtestati 12. mail 2020). COVIDi seaduse § 17 lõike 1 kohaselt peatatakse menetlused, mis on algatatud pärast 12. märtsi 2020 võlausaldaja taotlusel ettepanekuga kuulutada välja ajutise kaitse all oleva ettevõtja pankrot. Sama kehtib ajutise kaitse kehtivusajal esitatud võlausaldajate nõuete kohta. Samamoodi on peatatud maksejõuetusmenetlused, mis on algatatud pärast 12. märtsi 2020 võlausaldaja taotlusel.

Seaduseelnõus on sätestatud, et ajutise kaitse perioodil ei ole võimalik teha otsust alustada ajutise kaitse all oleva ettevõtja suhtes pankrotimenetlust.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Pandiõiguse või hüpoteegi täitmisele pööramine ja sundmüük on COVIDi seaduse §-de 6 ja 7 alusel ajutiselt (kuni 31. maini) keelatud.

Slovakkia ettevõtjad, kelle äritegevus on COVID-19 meetmete tõttu ohus, võivad taotleda kohtuotsust, millel on sarnane mõju ajutise moratooriumiga saneerimismenetluses (selle mõju üksikasjalik kirjeldus on esitatud allpool). Ettevõtjad (füüsilised või juriidilised isikud, kelle elukoht või asukoht on Slovakkias), kes ei ole maksejõuetud, ei tegele pettusega ja kelle suhtes ei olnud 12. märtsi 2020. aasta seisuga algatatud täitemenetlust, võivad taotleda ajutist moratooriumi, kasutades selleks ette nähtud vormi (vormi elektrooniline esitamine on äriühingutele kohustuslik ja üksikisikutele vabatahtlik). Moratoorium jõustub pärast seda, kui kohus on teinud moratooriumi kehtestamise otsuse. Sellise otsuse saab (igaüks) kohtus vaidlustada, mille tulemusena võidakse moratoorium tühistada. Moratoorium on ajaliselt piiratud – see võib kesta maksimaalselt 1. oktoobrini 2020 (kui seda ei ole varem tühistatud).

Ajutine kaitse kestab 31. detsembrini 2020.

Sellel uut liiki moratooriumil on mõju, mis sarnaneb moratooriumiga saneerimismenetluses:

• sellega peatatakse võlgniku või tema juhtkonna kohustus algatada maksejõuetuse korral maksejõuetusmenetlus;
• võlausaldajad ei saa taotleda võlgniku maksejõuetust;
• pärast 13. märtsi alustatud täitemenetlused on peatatud;
• ettevõtet või selle osa hõlmavat pandiõigust ei pöörata täitmisele;
• tasaarveldused on piiratud;
• lepingute lõpetamise võimalus on peatatud.

COVIDi seaduse § 17 lõike 3 kohaselt peatatakse ajutise kaitse kehtivusajaks ajutise kaitse alla võetud ettevõtjate suhtes pärast 12. märtsi 2020 nende äritegevusest tuleneva nõude rahuldamiseks algatatud täitemenetlused.

Samuti nähakse COVIDi seadusega ette täitmise erakorraline edasilükkamine võlgniku taotlusel (§ 3a), kuid mitte kauemaks kui 1. detsembrini 2020.

Seaduseelnõus (mis jõustub 1. jaanuaril 2021) on sätestatud, et isegi kui täitmist ei peatata, ei tohi täitmine ajutise kaitse ajal mõjutada ettevõtet, vallasvara, õigusi ega muud vara, mis kuulub ajutise kaitse all oleva ettevõtja ettevõttele, välja arvatud juhul, kui nõutakse tagasi ebaseaduslikku riigiabi.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

COVIDi seaduse § 17 lõike 5 kohaselt ei või pärast [lepingu poole] ajutise kaitse alla võtmist teine pool temaga sõlmitud lepingut lõpetada, lepingust taganeda ega lepingu täitmisest keelduda, juhul kui ajutise kaitse alla võetud ettevõtja ei ole COVID-19 viirusnakkuse tõttu ajavahemikus 12. märtsist 2020 kuni seaduse jõustumiseni oma kohustusi õigel ajal täitnud, välja arvatud juhul, kui teine pool seaks sellega otseselt ohtu omaenda äritegevuse. See ei mõjuta teise lepingupoole õigust leping lõpetada, lepingust taganeda või lepingu täitmisest keelduda, kui ajutise kaitse all olev ettevõtja jätab oma kohustused õigel ajal täitmata pärast seaduse jõustumist.

Seaduseelnõuga peatatakse ka võimalus leping lõpetada.

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

COVIDi seaduse §-ga 1 on peatatud eraõiguslike aegumistähtaegade kulgemine ja nähtud ette, et teatavatel juhtudel nendest tähtaegadest loobutakse.

COVIDi seaduse § 2 kohaselt kehtib sama ka menetlusosalistele kohaldatavate menetlustähtaegade kohta. Kui tähtaega ei ole võimalik pikendada, sest peatamine võib ohustada inimeste elu, tervist, turvalisust või vabadust või põhjustada olulist kahju, on kohtul õigus jätta nimetatud säte kohaldamata ning lähtuda kindlaksmääratud tähtajast.

Mõlemat meedet kohaldati ainult 30. aprillini.

COVIDi seaduses on sätestatud, et eriolukorra ajal korraldavad kohtud kohtuistungeid, põhiistungeid ja avalikke istungeid ainult vajaduse korral. Üldsuse kohtuistungitelt, põhiistungitelt ja avalikelt istungitelt välistamine on selles olukorras põhjendatud vajadusega kaitsta rahvatervist (§ 3).

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Kui ettevõtja on võetud ajutise kaitse alla, siis on ajutise kaitse perioodil õigustoimingute vaidlustamise tähtaja kulgemine peatatud. See hoiab ära võlgnike eelistamise.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

• Rahaline abi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (võimalikud laenutagatised või laenuintresside maksmine), seadus nr 75/2020;
• tarbijate hüpoteeklaenu maksete edasilükkamine (9 kuud) seadusega nr 75/2020;
• väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate laenumaksete edasilükkamine (9 kuud) seadusega nr 75/2020;
• teatavate tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tervise-, sotsiaal- ja vanaduspensioni kindlustuse maksete edasilükkamine (COVID-19 meetmetest tuleneva sissetuleku vähenemise tõttu) seadusega nr 68/2020;
• maksudeklaratsiooni esitamise tähtaja pikendamine seadusega nr 67/2020.