COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Ülemkohtu presidendi 13. märtsi dekreediga määrati justiitsministri ettepanekul, et menetlustähtajad peatatakse, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel.

20. märtsil 2020 võeti vastu seadus meetmete kohta justiits-, haldus- ja muudes avaliku elu valdkondades, et piirata SARS-CoV-2 (COVID-19) levikust tulenevat kahju, ning see jõustus 29. märtsil 2020.Kõik selle seadusega ette nähtud meetmed ja selle seaduse alusel võetud muud meetmed kehtivad nii kaua, kui valitsus otsustab, et meetmete põhjused on ära langenud. kuid mitte kauem kui 1. juulini 2020.

Seadus sisaldab sätteid kõikide (materiaal- ja menetlusõiguslike) tähtaegade kohta. Seadusega ette nähtud kohtusse pöördumise tähtajad on peatatud alates 29. märtsist 2020. Kohtumenetlustega seotud tähtajad (menetlustähtajad) on alates 29. märtsist 2020 samuti peatatud, välja arvatud kiireloomuliseks tunnistatud kohtumenetlustes.

Peatatud on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamise tähtaeg.

Tähtaegade kulgemine jätkub pärast seadusega ette nähtud meetmete kehtivuse lõppu.

Seadus, millega muudetakse kohtu-, haldus- ja muude avaliku õiguse küsimustega seotud ajutiste meetmete seadust, et ohjeldada nakkushaiguse SARS-CoV-2 (COVID-19) levikut, võeti vastu 29. aprillil.

Menetlus- ja materiaalõiguslikud tähtajad veel ei kulge ning meetmed võimaldavad minna järk-järgult üle tavapärastele toimingutele ja kaitsevad samal ajal kõige nõrgemaid.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Seadus, millega muudetakse kohtu-, haldus- ja muude avaliku õiguse küsimustega seotud ajutiste meetmete seadust, et ohjeldada nakkushaiguse SARS-CoV-2 (COVID-19) levikut, on kohtu- ja haldusasutustele ning muudele avaliku sektori asutustele õiguslik alus, et korraldada suulisi ärakuulamisi, kohtuistungeid, teha ja toimetada kätte otsuseid muudes kui kiireloomulistes küsimustes, tagades samas töötajate ja klientide pideva turvalisuse.

Kohtud ja muud õigusasutused, kes tegid selle aja jooksul ka palju otsuseid kohtuasjades, mis ei olnud liigitatud kiireloomulistena, saadavad või toimetavad need otsused kätte pooltele, kes on nendega muul viisil tutvunud, kuid ei ole kõnealuse seaduse jõustumise tõttu kohustatud midagi tegema, kui nad seda ei soovi, sest tähtajad – ei menetlus- ega ka materiaalõiguslikud tähtajad – ei kulge veel. Nad võivad siiski soovi korral võtta üksikuid meetmeid, mis võimaldavad asutustel sujuvalt toimida, ja seega saavad nad kasutada oma õigusi kiiremini.

Otsuste täitmine on peatatud. Pärast muudatuse jõustumist saavad kohtud väljastada täitekorraldusi ja tagamiskorraldusi ning toimetada need klientidele kätte juhtumite puhul, mis ei ole kiireloomulised ja mille tähtajad hakkasid kulgema enne epideemiast tingitud meetmete kehtestamist. Sellistel juhtudel ei ole pooled kohustatud viivitamata reageerima, sest muude kui kiireloomuliste juhtumite tähtajad ei kulge, ning nende täitemenetluste puhul, mis epideemia ajal peatati või edasi lükati, on õiguslik lahendus, mille kohaselt otsus kuulub täitmisele (välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, nagu elatise sissenõudmine), ikka veel jõus. Loomulikult ei tähenda see, et pool, kes soovib vastata, ei saa seda teha.

Tavapäraste tsiviil- või kohtumenetluste valdkonnas saavad kohtud teha kohtuotsuse ja toimetada selle pooltele kätte, kui kohtumenetluses, mis ei ole kiireloomuline, algas põhikohtuistung enne meetmete kehtestamist. Seega toimetatakse kohtuotsus pooltele kätte, kuid tähtajad ei kulge. Sel viisil aitame oluliselt kaasa kohtute töö kuhjumise järkjärgulisse kõrvaldamisse.

Ka kinnistusasjades võimaldab ministeeriumi ettepanek juhtumid järk-järgult lahendada. Otsus kinnistusasju käsitleva ettepaneku kohta võib muutuda lõplikuks hoolimata sellest, et tähtajad ei kulge, kuid ainult juhul, kui näiteks kõik pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. Sama kehtib kinnistusraamatu kannete kohta. Seni on pooltel olnud võimalik esitada kinnistusraamatusse kande tegemise taotlus ja seega tagada määruse kaitse.

Uus kavandatud kord, mis kehtib kogu epideemia vältel, võimaldab maksejõuetusmenetluse osalistel esitada taotluse, avalduse või dokumendi pärast tähtaja möödumist, kui viivituse põhjus on COVID-19 epideemia ja kohus ei ole veel otsust teinud, ning selline hilinenud taotlus vaadatakse pärast tähtaja möödumist ikkagi läbi ja seda ei lükata tagasi. Selline sekkumise õiguslik alus, mis leevendab maksejõuetusmenetluse toimingute rangust ja pöördumatust, on samuti oluline asjaolu, mille alusel Sloveenia Vabariigi kõrgeima kohtu esimees hindab, kas maksejõuetusmenetlus on kiireloomuline.

Kõrgeima kohtu esimehe 5. mai dekreet, millega asendatakse eelmised dekreedid:

Kohtud jätkavad kiireloomulistes asjades otsuste tegemist ja kohtuistungite pidamist kooskõlas kohtute seaduse artikliga 83 ja kõrgeima kohtu esimehe määrusega. Uue määrusega laiendas kõrgeima kohtu esimees alates 5. maist 2020 kiireloomuliste juhtumite loetelu. Viimane hõlmab ka sundtäitmist ja pankrotti, mille puhul tehti menetluse algatamise otsus 30. märtsiks 2020.

Erimeetmete kehtivusajal tuleb menetlusosalistele, nende volitatud esindajatele ja muudele isikutele, kes soovivad teavet konkreetse menetluse kohta ning ei ole saanud kohtukutset, teatada sellest eelnevalt tööajal, kasutades avaldatud e-posti aadresse või telefoninumbreid.

1. Kohtuotsuste tegemine kiireloomulistes asjades ja asjades, mis ei ole kiireloomulised

Erakorralise sündmuse, s.o nakkushaiguse SARS-CoV-2 (COVID-19; koroonaviirus) epideemia tõttu, mis võib oluliselt takistada sujuvat või korrapärast õigusemõistmist, ning eesmärgiga takistada nakkushaiguse SARS-CoV-2 (COVID-19; koroonaviirus) levikut, kaitsta inimeste tervist ja elu ning tagada kohtusüsteemi toimimine korraldavad kõik kohtud alates 5. maist 2020 istungeid, teevad otsuseid ja toimetavad kätte kohtudokumente:

1. kohtuasjades, mis ei ole kiireloomulised vastavalt kohtute seaduse artiklile 83 ja mida ei peeta kiireloomuliseks vastavalt käesolevale määrusele, tingimusel et kohtud suudavad tagada nende toimingute läbiviimise vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja muudele meetmetele, mille Sloveenia Vabariigi kõrgeima kohtu esimees on käesoleva määruse alusel kindlaks määranud, ning sellisel viisil, et viirusnakkus ei levi ja tagatud on inimeste tervise ja elu kaitse, ning
2. kohtute seaduse artiklis 83 sätestatud kiireloomulistes asjades, millest järgnevaid ei peeta siiski kiireloomuliseks:

b.1. vältimaks ohtu inimeste elule ja tervisele või suurema väärtusega varale, ei ole kindlustusasjades vajalik selliste toimingute sooritamine, mis nõuavad kohtutäiturite, huvitatud osapoolte ja teiste menetluses osalevate isikute isiklikke kontakte;

b.2. käskvekslite ja tšekkide vaidlustamine ja käskveksleid käsitlevad kohtuasjad;

b.3. surnu pärandvara inventuur;

b.4. sundlikvideerimise ja pankrotijuhtumid, mille puhul ei ole menetluse algatamise otsust tehtud 30. märtsiks 2020 (k.a).

2. Põhimeetmed kohtuvõimu sujuvaks teostamiseks neis asjades on järgmised:

2.1. Kohtusse pöördumine

Kui see on ruumiliselt võimalik, määravad kohtud kindlaks kohad, mida pooled, nende volitatud esindajad ja muud isikud ning kohtunikud ja kohtutöötajad kasutavad kohtuhoonesse sisenemiseks. Sisenemiskohtades rakendatakse kõiki vajalikke ennetusmeetmeid viirusnakkuse vältimiseks ning kõikide sissepääsude juures on kirjalik teade kohturuumides kehtivate ennetusmeetmete kohta.

Erimeetmete kestuse ajal (v.a kiireloomulised juhtumid) saavad pooled, nende volitatud esindajad ja muud isikud: 1) esitada taotlusi ainult posti teel või võimaluse korral riikliku e-õiguskeskkonna portaali kaudu; 2) kasutada kohtutega tööajal suhtlemiseks avaldatud e-posti aadresse ja telefoninumbreid.

Erimeetmete kehtivuse ajal peavad pooled, nende volitatud esindajad ja muud isikud, kes soovivad menetluse kohta teavet ja keda ei ole kohtusse kutsutud, teatama selles tööajal eelnevalt avaldatud e-posti aadressidel ja telefoninumbritel.

2.2. Kohtuistungid

Kui tehnilised ja ruumilised nõuded on täidetud, viiakse kohtuistungid tavaliselt läbi videokonverentsi teel.

Kohtuistungitel, mis ei toimu videokonverentsi teel, peab vahemaa teiste isikutega olema vähemalt kaks meetrit, kõik peavad kasutama kaitsevahendeid ja ruum tuleb desinfitseerida.

2.3. Üldsuse osalemine põhikohtuistungil

Selleks et vältida viirusnakkuse levikut, kaitsta inimeste tervist ja elu ning tagada kohtute toimimine, õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine, võib kohtunik või kohtu eesistuja üldsuse esindajaid põhiistungile või selle osale ajutiselt mitte lubada.

2.4. Muud meetmed

Muud meetmed määrab kõikide kohtute jaoks kindlaks Sloveenia Vabariigi kõrgeima kohtu esimees ja iga üksiku kohtu jaoks asjaomase kohtu esimees.

Määruse ja muude meetmete kehtivus

Kõnealune määrus ja muud selle alusel kindlaksmääratud meetmed kehtivad seni, kuni Sloveenia Vabariigi kõrgeima kohtu esimees need tühistab.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Määruse (EÜ) nr 1393/2007 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohane keskasutus (justiitsministeerium) kehtestas kaugtöösüsteemi. Seetõttu tuleks kõik teated võimaluse korral saata mitte tavapostiga, vaid e-postiga aadressile: gp.mp@gov.si. Erakorralise olukorra tõttu võib tavapostiga saadetud taotluste pädevasse kohtusse jõudmine viibida.

Töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeerium, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohane keskasutus, on kehtestanud kaugtöösüsteemi, et vähendada inimeste füüsilist kohalolekut töökohtades miinimumini. Praegust olukorda arvestades pole keskasutusel kuni selle olukorra lõppemiseni võimalik tagada kõikide sissetulevate taotluste tavapärast menetlemist. Saabuvate taotluste menetlemise saab tagada ainult siis, kui need on saadetud e-posti aadressile gp.mddsz@gov.si. Rangelt soovitatav on hoida kogu suhtlus elektroonilisena. Väljaminevad taotlused saadetakse üksnes elektrooniliselt.

Sloveenia Vabariigi riiklik stipendiumi-, arengu-, erivajadus- ja elatisfond, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohane keskasutus, töötab praegu kaugtöösüsteemi kasutades kodust. Seetõttu palub keskasutus saata teated e-kirjaga järgmisel e-posti aadressil: jpsklad@jps-rs.si. Keskasutus suhtleb ja saadab taotlusi samuti e-posti teel.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

2. aprillil vastu võetud seadus: maksejõuetusmenetluse algatamise ja kohustusliku kokkuleppemenetluse algatamise kohustuse edasilükkamine, kui maksejõuetus on tingitud COVIDi kriisist.

Kui valitsus või kohalik omavalitsus mainib äriühingu tegevust loetelus, on olemas vaidlustatav eeldus, et tegemist on COVIDiga seotud maksejõuetusega. Kui eeldus puudub, tuleb tõendada, et maksejõuetuse põhjustas epideemia.

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Kui äriühing kuulutatakse epideemia tõttu maksejõuetuks ja kui võlausaldajad seda taotlevad, pikendatakse saneerimise lõpuleviimise (või maksejõuetusmenetluse lõpetamise) tähtaega nelja kuu võrra.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Otsuste täitmine on peatatud. Pärast muudatuse jõustumist saavad kohtud väljastada täitekorraldusi ja tagamiskorraldusi ning toimetada need klientidele kätte juhtumite puhul, mis ei ole kiireloomulised ja mille tähtajad hakkasid kulgema enne epideemiast tingitud meetmete kehtestamist. Sellistel juhtudel ei ole pooled kohustatud viivitamata reageerima, sest muude kui kiireloomuliste juhtumite tähtajad ei kulge, ning nende täitemenetluste puhul, mis epideemia ajal peatati või edasi lükati, on õiguslik lahendus, mille kohaselt otsus kuulub täitmisele (välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, nagu elatise sissenõudmine), ikka veel jõus. Loomulikult ei tähenda see, et pool, kes soovib vastata, ei saa seda teha.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

-

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Maksejõuetusasjad (v.a enampakkumised) liigitati esmalt kiireloomulisteks (alates 13. märtsist) ja seejärel mittekiireloomulisteks (alates 31. märtsist), mis tähendab, et kohtuistungid jäävad ära.

Epideemia ajal ei algata maksejõuetuskohus maksejõuetusmenetlusi (mõned erandid on võimalikud töötajate puhul, kelle tööleping on epideemia tõttu lõpetatud).

29. aprillil vastu võetud COVID-19 seadusega kavandatud uus kord, mis kehtib kogu epideemia vältel, võimaldab maksejõuetusmenetluse osalistel esitada taotluse, avalduse või dokumendi pärast tähtaja möödumist, kui viivituse põhjus on COVID-19 epideemia ja kohus ei ole veel otsust teinud, ning selline hilinenud taotlus vaadatakse pärast tähtaja möödumist ikkagi läbi ja seda ei lükata tagasi. Selline sekkumise õiguslik alus, mis leevendab maksejõuetusmenetluse toimingute rangust ja pöördumatust, on samuti oluline asjaolu, mille alusel Sloveenia Vabariigi kõrgeima kohtu esimees hindab, kas maksejõuetusmenetlus on kiireloomuline.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Lisati veel üks ümberlükkamatu eeldus: kui tööandja saab kasu töötajate palga kaitseks võetavatest erimeetmetest, tuleb see välja maksta hiljemalt ühe kuu jooksul. Vastasel juhul loetakse tööandja maksejõuetuks. Meede kehtib kuni neli kuud pärast erimeetmete lõpetamist.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Krediidi puhul lükatakse tasumine edasi (erisäte).

Maksu- ja tsiviilõiguslikke täitemeetmeid (sh eraisiku pankrot) ei kohaldata COVIDiga seotud eriõigusaktide alusel saadud tulu suhtes.