Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Kohus, kes on territoriaalselt pädev tegema arestimismäärust juhtudel, mil võlausaldaja on juba saanud ametliku dokumendi, on kohus, kelle tööpiirkonnas dokument koostati.

Kohtute sisulise pädevuse kindlaksmääramisel järgitakse Saksa kohtukorraldusõiguse üldnorme ning kehtivaid kohtumenetluse seadustikke. Konkreetsel juhul pädeva kohtu leidmiseks võib kasutada käesoleva veebisaidi alguses olevat otsinguvahendit.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 alusel, on föderaalne justiitsamet (Bundesamt für Justiz).

Föderaalse justiitsameti kontaktandmed on järgmised:

Bundesamt für Justiz
Adenauerallee 99-103
53113 Bonn
Germany
Telefon: +49-228 99 410-40
E-posti aadress: EU-Kontenpfaendung@bfj.bund.de

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kontot käsitleva teabe saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 655/2014 artikliga 14 võib föderaalne justiitsamet taotleda föderaalselt maksuametilt (Bundeszentralamt für Steuern) juurdepääsu järgmistele krediidiasutustes hoitavatele andmetele:

• kontonumber;
• konto avamise ja sulgemise kuupäev;
• kontoomaniku nimi ja sünniaeg ning
• volitatud kasutajate nimed.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Arestimismääruse tegemisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtule, kes lükkas arestimismääruse taotluse tagasi, või kui taotluse tagasi lükanud kohus on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Arestimismäärust ja muid dokumente on pädevad vastu võtma, edastama ja kätte toimetama artikli 50 lõike 1 punktis a osutatud esimese astme kohtud (Amtsgerichte).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Arestimismäärust on pädev täitma tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätete kohaselt täitmispädevusega esimese astme kohus (Amtsgericht). Juhul kui määruse on teinud Saksamaa kohus, on sama kohus ka pädev määrust täitma.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Ühiskontol hoitava raha arestimise kohta kehtib järgmine.

• Kui selle panga andmete kohaselt, kus ühiskonto asub, on volitatud kasutajatel lubatud kasutada konto kreeditsaldot üksnes ühiselt (ühiskonto), tuleb arestimismäärus adresseerida kõikidele kontoomanikele.
• Kui võlgnikul on lubatud kasutada konto kreeditsaldot üksi (individuaalkonto), arestitakse kontol olev raha nagu võlgniku individuaalsel kontol olev raha.

Selliste esindajakontode kreeditsaldode suhtes, mida võlgnik saab kasutada kolmanda isiku nimel, kohaldatakse Saksa õiguse alusel võlgniku vara arestimist. Sellisel juhul tuleb arestimismäärus suunata usaldushalduri (võlgnik) vastu.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Kaitset maksekontode arestimise eest pakutakse arestimise eest kaitstud kontodega (Pfändungsschutzkonto) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 850k). Arestimise eest kaitstud konto mõju reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 899 jj.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 850c lõigetes 1 ja 2 osutatud summad määratakse kindlaks arestimisest vabastamise künniste teatise (Pfändungsfreigrenzenbekanntmachung) alusel. Summasid korrigeeritakse igal aastal 1. juulil. Asjaomased õigusnormid on kättesaadavad ja nendega saab tutvuda veebisaidil http://www.gesetze-im-internet.de/.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Saksa õiguse alusel ei või pangad võtta samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest tasu.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmises osalevate kohtute võetavad tasud on sätestatud kohtukulude seaduses (Gerichtskostengesetz) ja perekonnaasjade kohtukulude seaduses (Gesetz über Gerichtskosten in Familiensachen). Eelnimetatud seadused on kättesaadavad ja nendega saab tasuta tutvuda veebiaadressidel http://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gkg_2004/gesamt.pdf ja http://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/famgkg/gesamt.pdf.

Eelnimetatud seaduste alusel võetavate tasude kokkuvõte on esitatud artikli 50 lõike 1 punkti n puudutavas vastuses.

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmise korraldamises osalevate kohtutäiturite võetavad tasud on sätestatud kohtutäiturite tasude seaduses (Gerichtsvollzieherkostengesetz, GvKostG). Eelnimetatud seadus on kättesaadav ja sellega saab tasuta tutvuda veebiaadressil http://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gvkostg/gesamt.pdf.

Saksamaal tehtud pangakontode Euroopa arestimismääruse pangale kättetoimetamise eest võetakse tasu, kui kohtutäitur peab selle Saksamaal kätte toimetama. Kui kohtutäitur toimetab arestimismääruse kätte isiklikult, on kohtutäiturite tasude seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnisses zum Gerichtsvollzieherkostengesetz, KV GvKostG) punkti 100 alusel tasu 11 eurot, millele lisanduvad sõidukulud, mis põhinevad kohtutäituri läbitud vahemaal: 3,25 eurot kuni 10 km eest, 6,50 eurot 10–20 km eest, 9,75 eurot 20–30 km eest, 13 eurot 30–40 km eest ja 16,25 eurot rohkem kui 40 km eest (KV GvKostG punkt 711). Kui kohtutäitur toimetab arestimismääruse kätte muul viisil, on tasu 3,30 eurot (KV GvKostG punkt 101). Kättetoimetamise kinnitusega (Zustellungsurkunde) kättetoimetamise eest kantud postikulud nõutakse sisse täies ulatuses (KV GvKostG punkt 701). Rahaliste kulude katmiseks nõutakse sisse ka ühekordne summa 20% ulatuses tasudest, mida võetakse iga määruse eest, aga mitte vähem kui 3 eurot ega mitte rohkem kui 10 eurot (KV GvKostG punkt 716).

See kehtib juhul, kui Saksamaal pangakontode arestimismääruse teinud kohus kasutab võlausaldaja nõudmisel määruse võlgnikule kättetoimetamiseks kohtutäituri teenuseid.

Tasu ei võeta teabeasutuse tegevuse eest määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 alusel, ilma et see piiraks artikli 50 lõike 1 punkti n puudutavat vastust, milles selgitatakse määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 lõike 1 punkti b kohase arestimismääruse saamise menetluses tasutavate kohtukulude suurenemist.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud otsustega samaväärsete siseriiklikul õigusel põhinevate otsuste kohaste konto arestimiste prioriteetsus määratakse kindlaks selle kuupäeva järgi, mil asjaomased määrused pangale kätte toimetati, nii et varasemad arestimismäärused täidetakse enne hilisemaid.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit on pädev rakendama kohus, kes tegi arestimismääruse.

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 või 2 kohaseid võlgniku õiguskaitsevahendeid on pädev rakendama üldsätete kohaselt määrust täitma pädev esimese astme kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Õiguskaitsevahendeid käsitlevate otsuste peale saab esitada määruse (EL) nr 655/2014 artikli 37 kohase edasikaebuse kohtule, kes tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse, või kui kohus, kes tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse, on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtule.

Edasikaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul.

Edasikaebuse esitamise tähtaega hakatakse arvestama vaidlustatava otsuse asjaomasele isikule kättetoimetamise kuupäevast.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohane menetlus

Tasu summa määratakse iga kord kindlaks vaidlusaluse summa ja asjaomase tasumäära põhjal, kasutades kohtukulude seaduse (GKG) paragrahvis 34 ja/või perekonnaasjade kohtukulude seaduse (FamGKG) paragrahvis 28 sätestatud arvutusmeetodit.

a) Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohase pangakontode Euroopa arestimismääruse saamise menetluse puhul kohaldatakse kooskõlas kohtukulude seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnis zum Gerichtskostengesetz, KV GKG) punktiga 1410 tavaliselt tasumäära 1,5. Teatavatel juhtudel, mil kohtu menetlemiskoormus on väiksem, kohaldatakse madalamat tasumäära 1,0 (KV GKG punkt 1411). Kui määrus tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, kohaldatakse tavaliselt kõrgemat tasumäära 3,0 (KV GKG punkt 1412).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses pangakontode Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamiskinnitusega kättetoimetamise, väljastusteatega tähtkirja või kohtuametnikupoolse menetlemise eest võetakse iga kättetoimetamistoimingu puhul ühekordset tasu 3,50 eurot, kui sama astme menetlus hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV GvKostG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,5 (KV GKG punkt 1430). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 1,0-ni (KV GKG punkt 1431).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemise järgi (GKG paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlus või nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

b) Kui esimese astme kohus teeb perekonnaõiguse asjas otsuse, kohaldatakse üldiselt tasumäära 1,5 kooskõlas perekonnasjade kohtukulude seaduse (KV FamGKG) tasude loetelu punktiga 1420. Kui kogu menetlus lõpetatakse lõpliku kohtuotsuseta, alandatakse tasumäära 0,5-ni (KV FamGKG punkt 1421).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses pangakontode Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamiskinnitusega kättetoimetamise, väljastusteatega tähtkirja või kohtuametnikupoolse menetlemise eest võetakse iga kättetoimetamistoimingu puhul tasu 3,50 eurot, kui sama astme menetlus hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV FamGKG punkt 2002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 2,0 (KV GKG punkt 1422). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega enne, kui kohus saab kätte edasikaebuse põhjendused, alandatakse tasumäära 0,5-ni (KV FamGKG punkt 1423). Muudel juhtudel, kui menetlus lõpetatakse ilma kohtuotsuseta, on tasumäär 1,0 (KV FamGKG punkt 1424).

Nõude väärtus määratakse iga asja puhul kindlaks ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) (FamGKG paragrahvi 42 lõige 1).

Tasu kohaldatakse kohe, kui kulude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (FamGKG paragrahv 11).

c) Kui töökohus (Arbeitsgericht) teeb esimeses astmes otsuse, kohaldatakse menetluse eest üldiselt tasumäära 0,4 (KV GKG punkt 8310). Kui määrus tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, tõstetakse tasumäära tavaliselt 2,0-ni (KV GKG punkt 8311).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses pangakontode Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamiskinnitusega kättetoimetamise, väljastusteatega tähtkirja või kohtuametnikupoolse menetlemise eest võetakse iga kättetoimetamistoimingu puhul tasu 3,50 eurot, kui sama astme menetlus hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV FamGKG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,2 (KV GKG punkt 8330). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 0,8-ni (KV GKG punkt 8331).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemise järgi (GKG paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui kulude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (GKG paragrahv 9).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b kohane menetlus ja kõik menetlused, mis käsitlevad arestimismääruse täitmise piiramist või lõpetamist

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b kohase arestimismääruse saamise menetluses võetakse tasu 22 eurot (KV GKG punkt 2111). Kui menetluse jooksul esitatakse kontot käsitleva teabe saamise taotlus, suurendatakse tasu 37 euroni (KV GKG punkt 2112).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses pangakontode Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks.

Täitmise lõpetamise või piiramise taotluste puhul võetakse tasu 33 eurot (KV GKG punkt 2119).

Tagasi lükatud või rahuldamata jäetud edasikaebuste puhul võetakse tasu 33 eurot (KV GKG punkt 2121). Kui edasikaebus lükatakse tagasi või jäetakse rahuldamata üksnes osaliselt, võib kohus ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) tasu poole võrra vähendada või otsustada seda mitte võtta.

Tasuda tuleb kohe, kui pangakontode Euroopa arestimismääruse või selle täitmise lõpetamise või piiramise taotlus või asjaomane nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Kooskõlas määrusega (EL) nr 655/2014 kohtule või pädevale asutusele adresseeritud dokumendid võivad olla üksnes saksa keeles.