Pangakontode Euroopa arestimismäärus

---

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Määratud kohtud   (211 Kb) on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte) ja liidumaade kohtud (Landgerichte).

Organ, kes on kohalikul tasandil pädev tegema arestimismäärust juhtudel, mil võlausaldaja on juba saanud ametliku dokumendi, on kohus, kelle ringkonnas dokument koostati.

Kohtute jurisdiktsiooniga seotud pädevuse kindlaks määramisel asja sisust lähtudes järgitakse Saksa kohtukorraldusõiguse üldsätteid ning kehtivaid kohtumenetluse seadustikke.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet kooskõlas määruse (EL) nr 655/2014 artikliga 14, on föderaalne justiitsamet (Bundesamt für Justiz).

Föderaalse justiitsameti kontaktandmed on järgmised:

Bundesamt für Justiz
Adenauerallee 99–103
53113 Bonn
Saksamaa
Tel: +49 22 8994 1040
E-post: EU-Kontenpfaendung@bfj.bund.de

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Kontot käsitleva teabe saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 655/2014 artikliga 14 võib föderaalne justiitsamet taotleda föderaalselt maksuametilt (Bundesamt für Steuern) juurdepääsu järgmistele krediidiasutustes hoitavatele andmetele:

konto avamise ja sulgemise kuupäev ning kontoomaniku nimi ja eraisikute korral ka sünniaeg.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Määratud kohtud   (233 Kb)  on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Arestimismääruse tegemisest keeldumise vaidlustamiseks võib esitada edasikaebuse kohtule, kes lükkas taotluse tagasi või, kui taotluse tagasi lükanud kohus on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtule.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Määratud kohtud   (194 Kb)  on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Määratud kohtud   (194 Kb)  on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Kohus, kes on pädev arestimismäärust täitma, on üldsätete alusel pädev jaoskonnakohus. Juhul kui määruse on teinud Saksamaa kohus, on sama kohus ka pädev määrust täitma.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Sellistel kontodel hoitava raha suhtes, mida kooskõlas selle panga dokumentidega, kus konto asub, ei kontrolli üksnes võlgnik, kohaldatakse Saksa siseriiklikku õigust, mis käsitleb vara arestimist, ilma et see piiraks teiste kontrolliõigusega isikute õigusi.

Sellistel võlgniku kontodel hoitava raha suhtes, mida saab võlgniku nimel kontrollida kolmas isik, kohaldatakse võlgniku vara arestimist Saksa siseriikliku õiguse alusel.

Sellistel kolmanda isiku kontodel hoitava raha suhtes, mida saab selle kolmanda isiku nimel kontrollida võlgnik, ei kohaldata võlgniku vara arestimist Saksa siseriikliku õiguse alusel.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Saksa siseriiklikud õigusnormid, mis käsitlevad arestimisest vabastatud summasid, on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) paragrahvides 850k ja 850l.

Need on järgmised:

„Paragrahv 850k. Arestimisest vabastatud konto

1) Kui arestimisest vabastatud ja krediidiasutuses hoitavale võlgniku kontole krediteeritud saldo arestitakse, võib võlgnik kasutada saldot igakuise määratud summa ulatuses kooskõlas paragrahvi 850c lõike 1 esimese lausega koostoimes paragrahvi 850c lõikega 2a kuni asjaomase kalendrikuu lõpuni; selles ulatuses ei kuulu saldo arestimisele. Esimese lause tähenduses hõlmab saldo igasugust saldot, mida ei või maksta võlausaldajale ega hoiustada kuni paragrahvi 835 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku lõpuni. Määral, mil võlgnik ei ole vastava kalendrikuu jooksul kasutanud saldot summas, mis on kooskõlas esimese lausega arestimisest vabastatud, ei kuulu see saldo lisaks esimese lause alusel arestimisest vabastatud saldole järgmisel kalendrikuul arestimisele. Esimest kuni kolmandat lauset kohaldatakse mutatis mutandis, kui võlgniku arvelduskontole krediteeritud saldo on arestitud ja see arvelduskonto muudetakse arestimisest vabastatud kontoks enne nelja (4) nädala möödumist ülekannet käsitleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

2) Kõikidel muudel juhtudel käsitatakse kreeditsaldo arestimismäärust tehtuna, eeldusel et see sisaldab lisatingimust, mille kohaselt ei kuulu arestimisele järgmised summad (suurendades seega lõike 1 kohaselt määratud summat).

1. Summad, mis on vabastatud arestimisest kooskõlas paragrahvi 850c lõike 1 teise lausega koostoimes paragrahvi 850c lõike 2a esimese lausega, kui:

a) võlgnik maksab seadusest tulenevate kohustuste alusel elatist ühele või mitmele isikule või

b) võlgnik saab vastavalt sotsiaalseadustiku (Sozialgesetzbuch) teisele või kaheteistkümnendale köitele rahalisi toetusi isikute eest, kes elavad koos temaga ühes leibkonnas, nagu on määratletud sotsiaalseadustiku teise köite paragrahvi 7 lõikes 3 või sotsiaalseadustiku kaheteistkümnenda köite paragrahvides 19 või 20 või paragrahvi 36 esimeses lauses või paragrahvis 43, ja kellele võlgnik ei pea maksma elatist seadusest tulenevate kohustuste alusel.

2. Ühekordsed rahalised toetused sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõikes 2 määratletud tähenduses ning rahalised toetused, mille eesmärk on hüvitada lisakulud, mis tulenevad füüsilisest puudest või terviseprobleemidest sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõike 3 punktis 3 määratletud tähenduses.

3. Lastetoetused või muud rahalised toetused, mida saadakse laste eest, välja arvatud juhul, kui need arestitakse, tingituna sellise lapsega seotud elatisnõudest, kellele toetust makstakse või kelle toetusi võetakse arvesse.

Esimese lausega reguleeritud summade suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 kolmandat lauset.

3) Summa, mille arestimismääruse täitmise eest vastutav kohus on jätnud arestimiskorralduses arestimata, asendab summad, mis on vabastatud arestimisest lõike 1 ja lõike 2 esimese lause punkti 1 alusel, kui saldo arestitakse paragrahvis 850d määratud nõuete tõttu.

4) Täitmise eest vastutav kohus võib kindlaks määrata arestimisest vabastatava summa, kui esitatakse vastav taotlus, erandina lõikes 1, lõike 2 esimese lause punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud summadest. Käesoleva seadustiku paragrahve 850a, 850b, 850c, paragrahvi 850d lõikeid 1 ja 2, paragrahve 850e, 850f, 850g ja 850i ning paragrahve 851c ja 851d, samuti sotsiaalseadustiku esimese köite paragrahvi 54 lõiget 2, lõike 3 punkte 1, 2 ja 3 ning lõikeid 4 ja 5, sotsiaalseadustiku kaheteistkümnenda köite paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset ja tulumaksuseaduse (Einkommensteuergesetz) paragrahvi 76 kohaldatakse mutatis mutandis. Kõikidel muudel juhtudel on täitval kohtul õigus teha paragrahvi 732 lõikes 2 nimetatud määrused.

5) Krediidiasutus on võlgniku ees kohustatud tegema makseid kehtivate lepinguliste kokkulepete alusel seoses kreeditsaldoga, mis ei kuulu arestimisele kooskõlas lõigetega 1 ja 3. Seda kohaldatakse summade suhtes, mis ei kuulu arestimisele kooskõlas lõikega 2, üksnes ulatuses, mil võlgnik tõendab, et kreeditsaldo ei kuulu arestimisele, esitades oma tööandja, lastetoetuse makseid tegeva asutuse (Familienkasse), elatismakseid tegeva asutuse või mis tahes muu asjakohase isiku või asutuse (maksejõuetuse seadustiku (Insolvenzordnung, InsO) paragrahvi 305 lõike 1 punkti 1 tähenduses) tõendi. Krediidiasutuse kohustuste täitmine võlgniku ees on lunastava mõjuga, kui ta ei ole teadlik, et tõend on ebakorrektne, samuti juhul, kui see ei tulene tema raskest hooletusest. Kui võlgnik ei suuda esitada teises lauses sätestatud tõendit, peab täitmise eest vastutav kohus määrama summad kindlaks kooskõlas lõikega 2 asjaomase taotluse esitamise korral. Esimest kuni neljandat lauset kohaldatakse ka hoiustatud summade suhtes.

6) Kui sotsiaalseadustiku kohane rahaline toetus või lastetoetused krediteeritakse arestimisest vabastatud kontole, võib krediidiasutus neljateistkümne (14) päeva jooksul alates kuupäevast, mil see summa krediteeriti, tasaarvestada kreeditkirjest tuleneva nõude üksnes sellistest nõuetest või tasaarvestada sellest kreeditkirjest üksnes sellised nõuded, millele tal on õigus konto haldamise tasuna, või tuginedes makse saaja korraldustele konto suhtes selle ajavahemiku jooksul. Pärast seda alles jääva kreeditsaldo summa ulatuses ei või krediidiasutus neljateistkümne (14) päeva jooksul alates kuupäevast, mil nimetatud summa krediteeriti, keelduda täitmast maksekorraldusi vahendite puudumise tõttu, kui makse saaja tõendab või krediidiasutusele on muul viisil teada, et krediteeritud summa on rahaline toetus, mida makstakse kooskõlas sotsiaalseadustikuga, või et see koosneb lastetoetustest. Krediidiasutuse tasu konto haldamise eest võidakse samuti tasaarvestada lõigete 1–4 kohastest summadest.

7) Lepingus, millel arvelduskonto haldamine põhineb, võib eraisikust klient või tema seaduslik esindaja leppida krediidiasutusega kokku, et arvelduskontot hallatakse kui arestimisest vabastatud kontot. Klient võib igal ajal nõuda, et krediidiasutus haldaks tema arvelduskontot kui arestimisest vabastatud kontot. Kui arvelduskontole krediteeritud saldo on juba arestitud, võib võlgnik nõuda, et arvelduskontot hoitakse arestimisest vabastatud kontona alates neljanda (4.) pangapäeva algusest pärast kuupäeva, mil vastav teade esitati.

8) Igal isikul võib olla üksnes üks arestimisest vabastatud konto. Lepingulistes kokkulepetes peab klient kinnitama krediidiasutustele, et tal ei ole ühtegi muud arestimisest vabastatud kontot. Krediidiasutus võib teavitada teabeasutusi, et ta haldab kliendi nimel arestimisest vabastatud kontot. Teabeasutused võivad kasutada seda teavet üksnes selleks, et anda teavet krediidiasutustele, kes teevad vastavaid päringuid, et kontrollida kooskõlas käesoleva lõike teise lausega esitatud kinnituse õigsust seoses sellega, kas asjaomasel isikul on arestimisest vabastatud konto või mitte. Isegi kui andmesubjekt annab oma nõusoleku, ei ole lubatud koguda, töödelda ja kasutada tema andmeid ühelgi muul kui neljandas lauses sätestatud eesmärgil.

9) Kui võlgnikul on vastuolus lõike 8 esimese lause sätetega mitu arvelduskontot, mis on arestimisest vabastatud, teeb täitmise eest vastutav kohus võlausaldaja avalduse alusel määruse, et arestimisest vabastatud kontoks jääb üksnes see arvelduskonto, mille võlausaldaja on avalduses märkinud. Võlausaldaja peab kohtule tõendama, et esimeses lauses sätestatud eeltingimused on täidetud, esitades kolmandatest isikutest võlgnike vastavad kinnitused. Võlgniku ärakuulamist ei toimu. Otsus tuleb kätte toimetada kõikidele kolmandast isikust võlgnikele. Kui otsus toimetatakse kätte nendele krediidiasutustele, kus hoitakse arvelduskontosid, mis ei ole kindlaks määratud kui arestimisest vabastatud kontod, peatub lõigete 1–6 mõju.

Paragrahv 850l. Määrused summade kohta, mis ei kuulu arestimisele ja on krediteeritud arestimisest vabastatud kontodele

Kui võlgnik esitab vastava taotluse, võib täitmise eest vastutav kohus teha määruse, et arestimisest vabastatud konto kreeditsaldo suhtes ei kohaldata arestimist kuni kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kui võlgnik tõendab, et viimase kuue (6) kuu jooksul enne kuupäeva, mil ta esitas taotluse, oli suurem osa nimetatud kontole kantud summadest arestimisele mittekuuluvad summad, ning kui võlgnik tõendab kohtule, et võib eeldada, et suurem osa summasid, mis krediteeritakse kontole eeloleva kaheteistkümne (12) kuu jooksul, on samamoodi arestimisele mittekuuluvad summad. Kohus võib keelduda selle määruse väljaandmisest, kui see on võlausaldaja ülekaalukate huvidega vastuolus. Määrus tühistatakse võlausaldaja vastava taotluse alusel, kui selle eeltingimused ei ole enam täidetud või kui määrus on võlausaldaja ülekaalukate huvidega vastuolus.“

Summad, mida võetakse arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 850k lõike 1 esimeses lauses vastavalt paragrahvi 850c lõike 1 esimesele lausele koostoimes paragrahvi 850c lõikega 2a, tulenevad praegu 27. aprilli 2015. aasta teatest, mis käsitleb arestimisest vabastamise künniseid ja on esitatud käesoleva teabe lisas  (114 Kb) ; seoses sellega viidatakse nimetatud teatele.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Saksa siseriikliku õiguse alusel ei või pangad võtta samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest tasusid.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmises osalevate kohtute võetavad tasud on sätestatud kohtukulude seaduses (Gerichtskostengesetz) ja perekonnaasjade kohtukulude seaduses (Gesetz über Gerichtskosten in Familiensachen, FamGKG). Eelnimetatud seadused on kättesaadavad ja nendega saab tasuta tutvuda veebiaadressidel http://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gkg_2004/gesamt.pdf ja http://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/famgkg/gesamt.pdf.

Eelnimetatud seaduste alusel võetavate tasude kokkuvõte on esitatud vastuses, mis käsitleb artikli 50 lõike 1 punkti n.

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel arestimismääruse menetlemises või täitmises osalevate kohtutäiturite võetavad tasud on sätestatud kohtutäiturite tasude seaduses (Gerichtsvollzieherkostengesetz, GvKostG). Eelnimetatud seadus on kättesaadav ja sellega saab tasuta tutvuda veebiaadressil http://www.gesetze-im-internet.de/bundesrecht/gvkostg/gesamt.pdf.

Saksamaal tehtud pangakonto Euroopa arestimismääruse pangale kättetoimetamise eest võetakse tasu, kui kohtutäitur peab selle Saksamaal kätte toimetama. Kui kohtutäitur toimetab arestimismääruse kätte isiklikult, võetakse kohtutäiturite seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnisses zum Gerichtsvollzieherkostengesetz, KV GvKostG) punkti 100 alusel tasu 10 eurot, millele lisanduvad sõidukulud, mis põhinevad kohtutäituri läbitud vahemaal: 3,25 eurot kuni 10 km eest, 6,50 eurot 10–20 km eest, 9,75 eurot 20–30 km eest, 13 eurot 30–40 km eest ja 16,25 eurot rohkem kui 40 km eest (KV GvKostG punkti 711 alusel). Kui kohtutäitur toimetab selle kätte muul viisil, võetakse tasu 3,00 eurot (KV GvKostG punkti 101 alusel). Kättetoimetamistõendiga kättetoimetamise eest kantud postikulud nõutakse sisse täies ulatuses (KV GvKostG punkti 701 alusel). Muude kulude katmiseks nõutakse iga kättetoimetamistoimingu eest sisse ka ühekordne summa 20 % ulatuses tasudest, mida võetakse iga määruse eest, aga mitte vähem kui 3,00 eurot ja mitte rohkem kui 10,00 eurot (KV GvKostG punkti 716 alusel).

See kehtib juhul, kui Saksamaal arestimismääruse teinud kohus kasutab võlausaldaja nõudmisel määruse võlgnikule kättetoimetamiseks kohtutäituri teenuseid.

Tasu ei võeta teabeasutusega konsulteerimise eest määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 alusel, ilma et see piiraks vastust, mis käsitleb artikli 50 lõike 1 punkti n ja milles selgitatakse määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b tähenduses arestimismääruse saamise menetluses tasutavate kohtukulude suurenemist.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud otsustega samaväärsete siseriiklikul õigusel põhinevate otsuste kohaste konto arestimise määruste järjestus määratakse kindlaks kuupäeva järgi, mil need on pangale kätte toimetatud, nii et varasemad arestimismäärused täidetakse enne hilisemaid.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit on pädevad rakendama järgmised kohtud  (233 Kb) .

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 või 2 kohast õiguskaitsevahendit on pädevad rakendama järgmised kohtud  (194 Kb) .

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõike 1 kohast õiguskaitsevahendit on pädev rakendama kohus, kes tegi arestimismääruse.

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 või 2 kohaseid võlgniku õiguskaitsevahendeid on pädev rakendama üldsätete kohaselt määrust täitma pädev kohus.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Edasikaebusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 37 tähenduses saab esitada järgmistele kohtutele  (233 Kb) .

Määratud kohtud on jaoskonnakohtud (Amtsgerichte), liidumaade kohtud (Landgerichte), liidumaade ülemkohtud (Oberlandesgerichte), töövaidluskohtud (Arbeitsgerichte) ja liidumaade töövaidluskohtud (Landesarbeitsgerichte).

Õiguskaitsevahendeid käsitlevate otsuste edasikaebamise õigust, nagu see on sätestatud määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 37, võidakse kasutada kohtus, mis tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse või, kui kohus, mis tegi õiguskaitsevahendit käsitleva otsuse, on esimese astme kohus, siis kõrgema astme kohtus.

Edasikaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul.

Edasikaebuse esitamise tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil asjaomast isikut on teavitatud otsusest, mille vastu edasikaebus soovitakse esitada.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohase menetluse korral kehtib järgmine.

Tasu summa määratakse iga kord kindlaks vaidlusaluse summa ja asjaomase tasumäära põhjal, kasutades kohtukulude seaduse (GKG) paragrahvis 34 ja/või perekonnaasjade kohtukulude seaduse (FamGKG) paragrahvis 28 sätestatud arvutusmeetodit.

a) Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti a kohase Euroopa arestimismääruse saamise menetluse puhul kohaldatakse kooskõlas kohtukulude seaduse tasude loetelu (Kostenverzeichnis Gerichtskostengesetz, KV GKG) punktiga 1410 tavapäraselt tasumäära 1,5. Teatavatel juhtudel, mil kohtu menetlemiskoormus on väiksem, kohaldatakse madalamat tasumäära 1,0 (KV GKG punkt 1411). Kui määrus tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, kohaldatakse tavapäraselt kõrgemat tasumäära 3,0 (KV GKG punkt 1412).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV GvKostG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,5 (KV GKG punkt 1430). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 1,0le (KV GKG punkt 1431).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemisel (kohtukulude seaduse paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui Euroopa arestimismääruse taotlus või nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

b) Kui jaoskonnakohus (Amtsgericht) teeb perekonnaõiguse asjas esimese astme kohtuna otsuse, kohaldatakse üldiselt tasumäära 1,5 kooskõlas perekonnaasjade kohtukulude seaduse tasude loetelu (KV FamGKG) punktiga 1420. Kui kogu menetlus lõpetatakse lõpliku kohtuotsuseta, alandatakse tasumäära 0,5le (KV GKG punkt 1421).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV FamGKG punkt 2002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 2,0 (KV GKG punkt 1422). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega enne, kui kohus saab kätte edasikaebuse põhjendused, alandatakse tasumäära 0,5le (KV FamGKG punkt 1423). Muudel juhtudel, kui menetlus lõpetatakse ilma kohtuotsuseta, on tasu määr 1,0 (KV FamGKG punkt 1424).

Nõude väärtus määratakse iga juhtumi puhul kindlaks ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) (FamGKG paragrahvi 42 lõige 1).

Tasu kohaldatakse kohe, kui tasude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (FamGKG paragrahv 11).

c) Kui töövaidluskohus (Arbeitsgericht) teeb esimeses astmes otsuse, kohaldatakse menetluse eest tasumäära 0,4 (KV GKG punkt 8310). Kui määrus antakse välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 91a või paragrahvi 269 lõike 3 kolmanda lause alusel, tõstetakse tasumäära üldiselt 2,0le (KV GKG punkt 8311).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks. Kättesaamistõendiga kättetoimetamise, kättesaamisteatega tähitud kirja või kohtuametniku poolt menetlemise eest võetakse tasu 3,50 eurot, kui sama juhtum hõlmab rohkem kui kümmet kättetoimetamise juhtu või kättetoimetamise algatab võlausaldaja (KV GKG punkt 9002).

Edasikaebemenetluses kohaldatakse tasumäära 1,2 (KV GKG punkt 8330). Kui kogu menetlus lõpetatakse edasikaebuse tagasivõtmisega, alandatakse tasumäära 0,8le (KV GKG punkt 8331).

Nõude väärtus määratakse iga kord kindlaks kohtu äranägemisel (kohtukulude seaduse paragrahv 53 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3).

Tasu kohaldatakse kohe, kui tasude kohta tehakse tingimusteta otsus või menetlus lõpetatakse muul viisil (GKG paragrahv 9).

Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b kohastes menetlustes ja kõikides menetlustes, mis käsitlevad arestimismääruse täitmise piiramist või lõpetamist, kehtib järgmine.

Arestimismääruse saamise menetluses määruse (EL) nr 655/2014 artikli 5 punkti b alusel võetakse tasu 20 eurot (KV GKG punkt 2111). Kui menetluse jooksul esitatakse kontot käsitleva teabe saamise taotlus, suurendatakse tasu 33 euroni (KV GKG punkt 2122).

Menetluse tasu hõlmab ka võlgniku õiguskaitsevahendite taotlusi määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 tähenduses Euroopa arestimismääruse tühistamiseks või muutmiseks.

Täitmise lõpetamise või piiramise taotluste puhul võetakse tasu 30 eurot (KV GKG punkt 2119).

Tagasi lükatud või rahuldamata jäetud edasikaebuste korral võetakse tasu 30 eurot (KV GKG punkt 2121). Kui edasikaebus lükatakse tagasi või jäetakse rahuldamata üksnes osaliselt, võib kohus ex aequo et bono (õigluse põhimõtteid järgides) tasu poole võrra vähendada või otsustada seda mitte võtta.

Tasu kohaldatakse kohe, kui Euroopa arestimismääruse või täitmise lõpetamise või piiramise taotlus või nõue kohtule esitatakse (GKG paragrahv 6).

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Kooskõlas määrusega (EL) nr 655/2014 kohtule või pädevale asutusele adresseeritud dokumendid võivad olla koostatud üksnes saksa keeles.