Pangakontode Euroopa arestimismäärus

Rumeenia

Sisu koostaja:
Rumeenia

Artikli 50 lõike 1 punkt a – kohtud, kes on määratud pädevaks arestimismäärust tegema

Valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I^8 artikli 1 kohaselt tuleb ametlike dokumentide puhul esitada ennetava arestimise taotlus kohtule, mis on pädev esimese astme menetlustes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 945 lõige 1).

Otsus taotluse, meetme rakendamise ning arestimise kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta tehakse vastavalt artiklite 954–959 sätetele. Neid sätteid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 971 lõige 1) kohaldatakse ka ametlike dokumentide suhtes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 94 ja 95 kohaselt on esimese astme menetlustes pädevad kohtud:

  • esimese astme kohtud nõuete puhul, mida saab rahaliselt väljendada ja mille väärtus on kuni 200 000 Rumeenia leud (k.a), ning
  • esimese astme või apellatsioonikohtud.

Esimese astme kohtute nimekiri on avaldatud justiitsatlase jaotises „Dokumentide kättetoimetamine“.

Esimese astme või apellatsioonikohtute nimekiri on avaldatud justiitsatlase jaotises „Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtuotsused - Brüsseli I määrus“.

Artikli 50 lõike 1 punkt b – asutus, kes on määratud pädevaks hankima kontot käsitlevat teavet

Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I^8 artiklile 2 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 kohane pädev asutus pangakontode kohta teabe hankimisel Rumeenia riiklik kohtutäiturite ühendus.

Artikli 50 lõike 1 punkt c – kontot käsitleva teabe hankimise viisid

Meetod on sätestatud määruse artikli 14 lõike 5 punktis b.

Rumeenia riiklikul kohtutäiturite ühendusel on juurdepääs IT-süsteemile, mille on õigusnormide kohaselt tasuta kättesaadavaks teinud rahandusministeerium.

Artikli 50 lõike 1 punkt d – kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebus arestimismääruse tegemisest keeldumise peale

Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I^8 artikli 1 lõikele 2 võib määruse (EL) nr 655/2014 artikli 21 kohaldamisel arestimismääruse tegemisest keeldumise korral esitada otsuse teinud kohtust kõrgema astme kohtule kaebuse otsuse peale, millega pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlus tagasi lükati.

Artikli 50 lõike 1 punkt e – asutused, kes on määratud pädevaks arestimismäärust ja muid dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 623 kohaselt korraldavad täitekorralduse (v.a selline, mis käsitleb konsolideeritud üldeelarvesse või Euroopa Liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse eelarvesse võlgnetavat tulu) sundtäitmise üksnes kohtutäiturid, isegi kui konkreetsetes seadustes on sätestatud teisiti.

Otsus taotluse, meetme rakendamise ning arestimise kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta tehakse kooskõlas artiklite 954–959 sätetega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 971 lõige 1).

Ennetava arestimise meetmeid võtab kohtutäitur, järgides selle seadustiku vastavalt kohaldatavaid õigusnorme täitmisele pööramise kohta, ilma et selleks oleks vaja volitust või luba (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 955 lõige 1).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 652 lõike 1 punktis b on sätestatud, et kui õigusnormides pole ette nähtud teisiti, täidab kohtuotsuseid ja muid täitedokumente see kohtutäitur, kes tegutseb apellatsioonikohtu tööpiirkonnas; vallasvara arestimise ja nõuete otsese täitmisele pööramise korral vallasvara arvelt selline kohtutäitur, kes tegutseb sellises apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kus asub võlgniku alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht, või sellises apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kus asub asjaomane vara; kui võlgniku alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht asub välisriigis, on pädevad kõik kohtutäiturid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 652 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud, et kui arestitav vallasvara asub mitme apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, on täitmispädevus kõigil nende kohtutega seotud kohtutäituritel, ka sellise arestitava vara puhul, mis asub teiste apellatsioonikohtute tööpiirkondades.

Kui kohtutäitur, keda võlausaldaja esialgu volitas, leiab, et tema territoriaalses pädevuses arestitavat vara ega tulu ei ole, võib võlausaldaja taotleda täitmise üle otsustavalt kohtult, et täitmist jätkaks teine kohtutäitur; see on kooskõlas artikli 653 artikliga 4.

Kohtutäitureid käsitleva seaduse nr 188/2000 artikli 7 punktide b, c ja e kohaselt teeb kohtutäitur järgmist: toimetab kätte kohtu- ja kohtuväliseid dokumente; toimetab kätte menetlusdokumente; võtab kohtu määratud kaitsemeetmeid.

Artikli 50 lõike 1 punkt f – asutus, kes on pädev arestimismäärust täitma

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 623 kohaselt korraldavad täitekorralduse (v.a selline, mis käsitleb konsolideeritud üldeelarvesse või Euroopa Liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse eelarvesse võlgnetavat tulu) täitmise üksnes kohtutäiturid, isegi kui konkreetsetes seadustes on sätestatud teisiti. Otsus taotluse, meetme rakendamise ning arestimise kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta tehakse kooskõlas artiklite 954–959 sätetega, mida kohaldatakse vastavalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 971 lõige 1). Ennetava arestimise meetmeid võtab kohtutäitur, järgides selle seadustiku vastavalt kohaldatavaid õigusnorme täitmisele pööramise kohta, ilma et selleks oleks vaja volitust või luba (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 955 lõige 1).

Kohe, kui kohtutäitur saab täitmistaotluse, korraldab ta otsuse vastuvõtmise kaudu taotluse registreerimise ja täitetoimiku avamise või esitab põhjendatud otsuse täitemenetluse algatamisest keeldumise kohta, kui see on asjakohane. Otsusest antakse viivitamata teada võlausaldajale. Kui kohtutäitur keeldub täitemenetluse algatamisest, võib võlausaldaja esitada täitmise üle otsustavale kohtule kaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 665).

Kohtutäitureid käsitleva seaduse nr 188/2000 artikli 7 punkti e kohaselt võtab kohtutäitur kohtu määratud kaitsemeetmed.

Artikli 50 lõike 1 punkt g – ulatus, milles võib arestida ühiskontot ja volituse alusel kasutatavat kontot 

Kohtuotsuseid, mis on esialgselt täitmisele pööratavad tagatise esitamise korral, ei pöörata täitmisele enne tagatisdeposiidi esitamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 678).

Kõik isikud, keda peetakse isiklikult vastutavaks, vastutavad kogu oma praeguse ja tulevase vallas- ja kinnisvaraga. See vara moodustab ühise tagatise tema võlausaldajaile. Mittearestitavad varad selle tagatise hulka ei kuulu. Võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud seoses vara teatava jaotamisega õigusnormide kohaselt, peavad kõigepealt taotlema nõuete täitmist sellesse varakogumisse kuuluvate varade arvelt. Kui sellest ei piisa nõuete täitmiseks, võidakse taotleda nõuete täitmist ka võlgniku muude varade arvelt. Nõuete täitmist selliste varade arvelt, mis on osa õiguslikel alustel jaotatavatest kutsealal tegutsemiseks määratud varadest, võivad taotleda üksnes sellised võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud seoses asjaomase kutsealaga. Need võlausaldajad ei saa taotleda nõuete täitmist võlgniku muude varade arvelt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 2324).

Kui kohtutäitur leiab, et see on täitmisele pööramise huvides, nõuab ta kooskõlas õigusnormidega, et võlgnik esitaks kirjalikud selgitused oma sissetuleku ja varade kohta, sealhulgas ühisesse omandisse kuuluva ühisvara kohta, mille suhtes saab täitemeetmeid võtta, ning et võlgnik teeks teatavaks nende varade asukoha; samuti võib kohtutäitur selleks, et innustada võlgnikku vabatahtlikult oma kohustust täitma, juhtida tähelepanu täitemenetluse jätkamise tagajärgedele. Igal juhul teavitatakse võlgnikku täitmisele pööramise hinnangulistest kuludest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 627 lõige 2).

Võlgnik, kellele võidakse määrata artikli 188 lõikes 2 sätestatud karistused, peab kohtutäituri taotluse alusel teatama kogu oma kinnis- ja vallasvarast, sealhulgas ühisesse omandisse kuuluvast ühisvarast, märkides selle asukoha ning ka oma jooksva või korrapärase sissetuleku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 647 lõige 2).

Täitemenetluse vaidlustamise raames võidakse asjaomase poole taotluse alusel ühtlasi teha otsus ühisesse omandisse kuuluva ühisvara jaotamise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 712 lõige 4).

Kui asjaomane pool on täitemenetluse vaidlustamise kaudu taotlenud ühisvara jaotamist, teeb kohus vastavalt õigusnormidele otsuse selle jaotamise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 720 lõige 2).

Nõuete täitmist sellise vallasvara arvelt, mis jaotatakse kutsealal tegutsemiseks määratud varade lubatud jaotamise käigus, võivad taotleda üksnes sellised võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud seoses asjaomasel kutsealal tegutsemisega. Kui varad ei kuulu eraldi ärivarade kogumisse, kuid füüsilisest isikust võlgnik kasutab neid siiski oma kutsealal tegutsemiseks, võib täitmine toimuda nende arvelt üksnes juhul, kui muid arestitavaid varasid pole, ning sel juhul üksnes ülalpidamiskohustuse täitmiseks või muude vallasvara suhtes esitatud privilegeeritud nõuete täitmiseks. Kui võlgnik tegeleb põllumajandusega, siis ei saa nõudeid järgmiste ärivarade arvelt täita, kui neid varasid on vaja põllumajandusliku tegevuse jätkamiseks: põllumajandusinventar, sealhulgas tööloomad, nende loomade sööt ja külviseemned, välja arvatud juhul, kui selline vara on antud tagatiseks või kui selle suhtes esitatakse privilegeeritud nõue (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 728).

Kui täitemeetmeid võetakse esindajakontode suhtes (mida kolmas isik haldab võlgniku nimel või võlgnik kolmanda isiku nimel), kehtivad esindamise ja esindaja määramise suhtes teatavad põhimõtted, mida on kirjeldatud allpool.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1295 on sätestatud, et esindusõigus võib tuleneda õigusnormidest, tehingust või kohtuotsusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1296 kohaselt on lepingul, mille esindaja on sõlminud esindatava nimel volikirja piires, otsene mõju esindatavale ja teisele lepingupoolele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 2021 on sätestatud, et vastupidise kokkuleppe puudumise korral ei vastuta oma volitusi täitnud esindaja enda esindajaks määraja ees selliste kohustuste täitmise eest, mille on võtnud isikud/üksused, kellega on sõlmitud leping, välja arvatud juhul, kui nende maksejõuetus oli või oleks pidanud olema teada esindajale nende isikute/üksustega lepingu sõlmimise kuupäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1309 lõikes 1 on sätestatud, et lepingul, mille on sõlminud isik/üksus, kes tegutses esindajana, kuid kellel ei ole volikirja või kes ületab talle antud volitusi, ei ole mõju esindatavale ja kolmandatele isikutele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1311 kohaselt võib pool, kelle nimel leping sõlmiti, artiklis 1309 sätestatud juhtudel lepingu kinnitada, järgides juriidilisi formaalsusi kehtiva lepingu sõlmimiseks; kolmandast isikust lepingupool võib esitada teate, milles ta määrab kinnitamiseks mõistliku aja, pärast mida pole enam võimalik lepingut kinnitada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1309 lõikes 2 on aga sätestatud, et kui kolmandast isikust lepingupoolel on esindaja käitumise tõttu põhjendatult alust arvata, et esindajal on esindamisvolitused ja ta tegutseb talle antud volituste piires, ei saa esindaja selle kolmandast isikust lepingupoole puhul enam tugineda esindamisvolituste puudumisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1310 on sätestatud, et isik või üksus, kes sõlmib lepingu esindajana, ilma et teda oleks selleks volitatud, või ületab seeläbi talle antud volitusi, vastutab kahju eest, mis on tekitatud kolmandast isikust lepingupoolele, kes arvas heas usus, et sõlmiti kehtiv leping.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1297 kohaselt on selline leping, mille esindaja sõlmis talle antud volituste piires, aga mille puhul kolmandast isikust lepingupool ei olnud teadlik ja ei saanud olla teadlik asjaolust, et esindaja tegutses esindajana, siduv üksnes esindajale ja kolmandale isikule, kui õigusnormides pole sätestatud teisiti; kui aga esindaja väitis ettevõtte nimel ja oma volituste piires kolmanda isikuga lepingut sõlmides, et ta on selle ettevõtte omanik, ning kolmas isik saab hiljem teada, kes on tegelik omanik, võib kolmas isik ühtlasi teostada tegeliku omaniku suhtes õigusi, mille ta on saanud esindaja suhtes.

Artikli 50 lõike 1 punkt h – arestimisele mitte kuuluvate summade suhtes kohaldatavad eeskirjad 

Artikkel 729 – tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohased piirangud, mis kehtivad nõuete täitmisele pööramisele rahalise tulu arvelt.

  1. Täitmisele pööramine võib toimuda töötasu või palga ja muu korrapärase sissetuleku arvelt, sotsiaalkindlustussüsteemi alusel makstava pensioni arvelt või muude summade arvelt, mida makstakse võlgnikule korrapäraselt elatusvahenditena: a) kuni pool kuu netosissetulekust, kui võlgnevus on seotud ülalpidamiskohustuse või lapsetoetusega; b) kuni kolmandik kuu netosissetulekust muude võlgnevuste korral.
  2. Kui mitu täitekorraldust kehtivad samade summade suhtes, ei tohi kogu sissenõutav summa ületada poolt võlgniku kuu netosissetulekust, olenemata nõuete laadist, välja arvatud juhul, kui õigusnormides on sätestatud teisiti.
  3. Kui töötasu või mistahes muud summad, mida makstakse võlgnikule korrapäraselt elatusvahenditena, on väiksemad kui kehtiv miinimumpalk, võib täitmisele pööramine toimuda üksnes selle osa arvelt, mille võrra need summad ületavad poolt miinimumpalgast.
  4. Ajutise töövõimetuse hüvitiste, töötajatele töölepingu lõpetamise korral õigusnormide alusel makstavate hüvitiste ning töötutele makstavate summade suhtes võidakse õigusnormide kohaselt võtta täitemeetmeid üksnes võlgnevuste puhul, mis on seotud ülalpidamiskohustusega või surma või isikukahju põhjustamise kaudu tekitatud kahju hüvitamisega, välja arvatud juhul, kui õigusaktides on ette nähtud teisiti.
  5. lõikes 4 osutatud hüvitiste puhul on lubatud nõudeid täitmisele pöörata selle osa arvelt, mis moodustab poole hüvitiste summast.
  6. Lõigete 1–4 kohaselt kinnipeetud summad vabastatakse või jaotatakse vastavalt artiklile 864 jj.
  7. Riikliku elatusraha, lapsetoetuse, haige lapse hooldamise toetuse, rasedus- ja sünnitushüvitise, surma korral makstavate hüvitiste, riigi õppetoetuste, päevarahade ja muude selliste õigusnormide alusel kehtestatud sihipäraste toetuste arvelt ei saa sisse nõuda ühtegi võlgnevust.

Artikkel 970 – tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohased arestimismääruste esemed

Arestimismääruse võib esitada rahasummade, väärtpaberite või muu arestitava immateriaalse vallasvara suhtes, mille kolmas isik võlgneb võlgnikule või mille kolmas isik võlgneb kehtivate õigussuhete alusel võlgnikule tulevikus, võttes arvesse artiklis 953 sätestatud tingimusi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 631 lõige 1.

Täitmisele pööramise võib algatada iga füüsilise isiku või avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, välja arvatud selliste isikute suhtes, kes on õigusnormide kohaselt täitemeetmete suhtes puutumatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 781 lõiked 2 ja 5.

Rahasummade arestimise korral pangakontodelt võidakse artiklis 729 sätestatud piirides arestida nii nende kontode jääk kui ka tulevased maksed neile kontodele, kui see on asjakohane.

Täitemeetmeid ei kohaldata järgmise suhtes:

  1. summad, mis on ette nähtud õigusnormides sätestatud erieesmärkideks ja mille kasutamise õigust võlgnikul pole;
  2. summad, mis kujutavad endast riiklikelt või rahvusvahelistelt asutustelt või organisatsioonidelt saadud tagastamatuid rahalisi vahendeid teatavate programmide või projektide jaoks;
  3. summad, mis on seotud tulevaste töötasunõuetega kolme kuu jooksul alates arestimise kehtestamise kuupäevast. Kui sama konto suhtes on esitatud mitu arestimismäärust, siis arvutatakse kolmekuune ajavahemik, mille jooksul saab teha tulevaste töötasunõuetega seotud makseid, üksnes ühe korra, alates esimese arestimise kehtestamise kuupäevast.

Artikli 50 lõike 1 punkt i – tasud, juhul kui pankadel on õigus võtta neid samaväärsete siseriiklike määruste täitmise või kontot käsitleva teabe esitamise eest, ja teave selle kohta, milline pool peab need tasud maksma 

Ei kohaldata (pole asjakohane).

Pankade ja klientide vaheliste lepinguliste suhete ning konkreetsete pangandusalaste õigusaktide põhjal on klientide kontosid mõjutavate arestimismeetmete rakendamine toiming, mille eest pangad võtavad arestimistasu (nii kaitsemeetmete kui ka klientide kontode suhtes võetavate täitemeetmete eest). Tasu määratakse koos arestimise kehtestamisega, aga kontode arestimise toimingute korral (määruse teema) kliendilt praktikas tasu ei võeta.

Selle põhjus on, et tasu tegelik võtmine toimub siis, kui rahasummad kohtutele/maksuhalduritele vabastatakse, st arestitud summade ülekandmise ajal. Määruse eesmärk on aga summa arestimine, mitte selle maksmine. Määruse eesmärk pole täitmiselepöörav arestimine.

Seetõttu selliste kaitsemeetmete puhul (nagu pangakontode Euroopa arestimismäärus), millel puudub tegelikult „viimane samm“ (vabastamine), vaid pank viib üksnes ellu arestimise pärast dokumentatsiooni saamist asutuselt, kes on asjaomase meetme võtmist nõudnud, kliendilt praktikas tasu ei võeta.

Ei kohaldata.

Artikli 50 lõike 1 punkt j – arestimismääruse menetlemise või täitmisega seotud mis tahes asutuse võetavate tasude skaala või muud eeskirjad, milles määratakse kindlaks asutuse võetavad tasud

Tasu, mida kohtutäiturid võtavad teavitamise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise eest, on minimaalselt 20 ja maksimaalselt 400 Rumeenia leud (vt justiitsministri määrus nr 2550/C/14.11.2006, millega kiidetakse heaks kohtutäiturite osutatavate teenuste eest võetavad miinimum- ja maksimumtasud, I lisa punkt 1).

Tasu, mida kohtutäiturid võtavad arestimismääruste täitmise eest, on minimaalselt 100 Rumeenia leud ning füüsiliste isikute puhul maksimaalselt 1200 ja juriidiliste isikute puhul maksimaalselt 2200 Rumeenia leud (vt justiitsministri määrus nr 2550/C/14.11.2006, millega kiidetakse heaks kohtutäiturite osutatavate teenuste eest võetavad miinimum- ja maksimumtasud, I lisa punkt 10).

Kohtutäiturite võetavad tasud on avaldatud kohtutäiturite ühenduse veebisaidil jaotises „Õigusraamistik“ (valige „Määrused“ ja „14. novembri 2006. aasta määrus nr 2550, millega kiidetakse heaks kohtutäiturite osutatavate teenuste eest võetavad miinimum- ja maksimumtasud“.

Tasu võetakse teenuste eest, mida kohtutäiturid osutavad Rumeenias.

Kohtulõivude kohta vt punktis n esitatud teave.

Artikli 50 lõike 1 punkt k – siseriiklike määruste järjestamise kord, kui seda kohaldatakse 

Üldnormides ei ole kehtestatud ennetavate arestimiste järjestust, vaid arestimistaotluste aluseks olevate nõuete järjestus olenevalt nende liigist.

Artikkel 865 – tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohane nõuete järjestus

(1) Kui täitemenetluse on algatanud mitu võlausaldajat või kui enne täitemeetmete tulemusel saadud summa vabastamist või jaotamist on ka muud võlausaldajad esitanud oma täitedokumendid, korraldab kohtutäitur jaotamise vastavalt järgmisele järjekorrale, kui õigusnormides pole sätestatud teisiti:

  1. nõuded, mis on seotud õigusabikuludega, arestimismeetmete või täitmisele pööramisega, selliste varade säilitamisega, mille müügitulu jaotatakse, mistahes muude kulutustega, mis on tehtud võlausaldajate ühistes huvides, ning nõuded, mis on esitatud võlgnikule seoses kulutustega, mis on tehtud õigusaktides sätestatud tingimuste ja formaalsuste täitmisel seoses üle antud vara omandiõiguse üleminekuga ja selle kandmisega avalikku registrisse;
  2. võlgniku matusekulud, olenevalt konkreetsetest asjaoludest;
  3. nõuded, mis on seotud töötasudega või muude samaväärsete võlgnevustega, pensionidega, õigusnormide kohaselt töötutele makstavate summadega, sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu toetatava lapsehooldusega, emapuhkusega, ajutise töövõimetusega, haiguste ennetamisega, tervise taastamise või tugevdamisega, hüvitiste maksmisega surma korral, ning nõuded seoses kohustusega maksta hüvitist surma, kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise eest;
  4. nõuded, mis on seotud juriidilise ülalpidamiskohustusega, lapsetoetustega ja kohustusega maksta muid korrapäraseid summasid elatusvahenditena;
  5. maksunõuded seoses maksude, tasude, sotsiaalmaksete ja muude õigusnormides sätestatud summadega, mis võlgnetakse riigieelarvesse, riigi sotsiaalkindlustussüsteemi eelarvesse, kohalikesse eelarvetesse või erifondide eelarvetesse;
  6. nõuded seoses riigi antud laenudega;
  7. hüvitis, mida nõutakse ebaseadusliku tegevusega riigivarale tehtud kahju heastamiseks;
  8. nõuded seoses pangalaenudega, toodete tarnega, teenuste osutamise või tööde tegemisega ning rendi või liisinguga;
  9. nõuded seoses riigieelarvesse või kohalikesse eelarvetesse makstavate trahvidega;
  10. muud nõuded.

(2) Lõikes 1 osutatud mistahes nõudeid tasuva isiku suhtes kohaldatakse endiselt nõudeõiguse üleminekut käsitlevaid sätteid.

(3) Kui nõuded kuuluvad samasse kategooriasse, jaotatakse saadud summa nõude esitajate vahel proportsionaalselt nõuetega, kui õigusnormides pole sätestatud teisiti.

Artikkel 866 – riigi nõuete esitamine

  1. Kooskõlas õigusnormidega võib võlausaldaja 15 päeva jooksul alates täitemenetluse algatamisest taotleda riigilt või kohalikelt haldusasutustelt, et nad esitaksid oma võimalikud privilegeeritud nõuded. Selline taotlus registreeritakse avalikes registrites üksnes juhul, kui esitatakse tõendid kohalike maksuhaldurite teavitamise kohta.
  2. 30 päeva jooksul pärast teavitamist peavad riik ja asjaomane kohalik haldusasutus esitama oma nõude ja registreerima selle summa.
  3. Lõikes 1 osutatud kohustuse täitmata jätmisega kaasneb eesõiguse kadumine nende võlausaldajate ees, kes nõude esitamist taotlesid.

Artikkel 867 – tagatud nõuete järjestus

Kui on võlausaldajaid, kellel on müüdava vara suhtes õigusaktides sätestatud tingimustel pandiõigus, hüpoteegiõigused või muud eesõigused, makstakse nende nõuded vara müügist saadud summa jaotamisel enne artikli 865 lõike 1 punktis c nimetatuid.

Artikkel 868 – kõrvalnõuete järjestus

Intresside ja trahvide või muude põhinõudega kaasnevate kõrvalnõuete järjestus vastab põhinõude omale.

Artikli 50 lõike 1 punkt l – kohtud või täitevasutus, kes on pädevad/pädev rakendama õiguskaitsevahendit 

Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I^8 artikli 1 lõigetele 3 ja 4 kuulub määruse (EL) nr 655/2014 artikli 33 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahend selle kohtu pädevusse, mis on kõrgemal Euroopa arestimismääruse taotluse rahuldamise otsuse teinud kohtust.

Määruse nr 655/2014 artiklis 34 sätestatud õiguskaitsevahendid arestimismääruse täitmise vastu kuuluvad täitmisele üle otsustava kohtu pädevusse.

Artikli 50 lõike 1 punkt m – kohtud, kellele saab esitada edasikaebuse, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg, kui selline tähtaeg on kindlaks määratud 

Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I^8 artiklile 1 kuuluvad määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 37 sätestatud kaebused selle kohtu pädevusse, mis on selle artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud kohtust kõrgem, st sama määruse artiklis 35 osutatud kohtust kõrgema kohtu pädevusse; kaebused tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, kui õigusnormides pole sätestatud teisiti.

Artikli 50 lõike 1 punkt n – kohtukulud 

Valitsuse erakorralise määruse nr 80/2013 (kohtulõivude kohta, muudetud) artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt võetakse taotluste eest järgmisi tasusid:

  • kaitsemeetmeid käsitlevad taotlused – 100 Rumeenia leud;
  • taotlused, mis käsitlevad kaitsemeetmete kohaldamist seoses laevade või õhusõidukitega – 1000 Rumeenia leud;
  • pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlused, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrusele (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades – 100 Rumeenia leud.

Artikli 50 lõike 1 punkt o – dokumentide tõlkimisel aktsepteeritavad keeled

Rumeenia ei aktsepteeri ühtegi muud keelt peale rumeenia keele (põhiseaduse artikli 128 lõige 1 ning kohtusüsteemi korraldust käsitleva seaduse nr 304/2004 (uuesti avaldatud, muudetud) artikli 14 lõige 1).

Viimati uuendatud: 25/04/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.