Dokumentide kättetoimetamine (uuesti sõnastatud)

---

Artikli 3 lõige 1 – Edastavad asutused

Vastavalt 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784 (mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)) artikli 3 lõikele 1 on Austria edastavad asutused esimese astme kohtud, aga ka kõik teised kohtud, kui nad on kohustatud kohtudokumente kätte toimetama, näiteks kui nad on asja lahendavad kohtud.

Artikli 3 lõige 2 – Vastuvõtvad asutused

Vastavalt 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784 (mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)) artikli 3 lõikele 2 on Austria vastuvõtvad asutused üksnes esimese astme kohtud.

Artikli 3 lõike 4 punkt c – Dokumentide vastuvõtmise vahendid

Isegi pärast seda, kui kõnealuse määruse kohane kohustus edastada kättetoimetatavad dokumendid, taotlused jms e-CODEXil põhineva detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu (määruse artikli 5 lõige 1 koostoimes artikli 37 lõikega 2) muutub kohaldatavaks, võib kõnealuse IT-süsteemi häirete korral (artikli 5 lõige 4) kättetoimetatavate dokumentide, taotluste jms edastamiseks kasutada seni kättesaadavaid vahendeid: posti- ja muid kättetoimetamisteenuseid (nt kiirkuller), e-posti ja faksi.

Artikli 3 lõike 4 punkt d – Keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud vormide täitmiseks

Vormid võib täita inglise ja saksa keeles.

Artikkel 4 – Keskasutus

Määruse artiklis 4 osutatud keskasutus on kogu Austrias:

Bundesministerium für Justiz (föderaalne justiitsministeerium)

Museumstraße 7

1070 Wien

Tel: (++43-1) 52 1 52 0

Faks: (++43-1) 52 1 52 2727

E-post: team.z@bmj.gv.at

Artikkel 7 – Aadressipäringute puhul antav abi

Dokumentide saajate aadressid Austrias leiab järgmistest allikatest (artikli 7 lõike 1 punkt c):

keskne rahvastikuregister (Zentrale Melderegister, edaspidi „register“), mida peab Austria föderaalne siseministeerium. See on avalik register, mis sisaldab kõigi nende isikute andmeid, kelle peamine elukoht ja olemasolu korral teine elukoht või teised elukohad on registreeritud Austrias. Register sisaldab isikuandmeid (nt nimi, sugu, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jne) ja isikute elukoha andmeid. Elukoha registreerimine või registrist kustutamine on Austrias kohustuslik.

Registrisse teevad sissekandeid mitmesugused Austria linnade ja omavalitsusüksuste registreerimisasutused, perekonnaseisuametid ja kodakondsusametid. Registrile pääsevad interneti kaudu ligi kõik asutused (nt kohalikud omavalitsused, politseiasutused). Taotluse korral on registrile otsene juurdepääs ka Austria siseministeeriumi poolt kontrollitud pankadel, kindlustusseltsidel, advokaatidel, notaritel jne.

Igaüks võib (tasu eest) taotleda registreerimisasutuselt teavet isiku peamise elukoha kohta.

Isiku asukoha kindlakstegemiseks võivad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud saada registrist teavet registreeritud isikute kohta, taotledes teavet isiku peamise elukoha kohta. Sünniandmeid saavad taotleda ainult isikud, kellel on olemas täitedokument asjaomas(t)e isiku(te) vastu.

Üldjuhul esitatakse ainult teave isiku peamise elukoha kohta. Kui isikul, kelle andmeid taotletakse, puudub peamine elukoht, esitatakse teave tema viimase registrist kustutatud peamise elukoha kohta.

Registriandmeid võib saada tingimusel, et isikut, kelle andmeid taotletakse, on võimalik teatavate tunnuste abil teistest eristada, nii et esitatud teave ei saa olla seotud rohkem kui ühe isikuga. Teabe saamiseks on vaja teada isiku ees- ja perekonnanime ning vähemalt üht lisatunnust, mis võimaldab isikut lõplikult tuvastada (nt sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus või eelmine aadress).

Pädev asutus on registreerimisasutus, nt kohalik omavalitsus; vabalinnades on selleks linnavalitsus ja Viinis ringkonnavalitsus.

Registriandmeid võib taotleda mitteametlikult isiklikult, posti või interneti teel.

Registriandmeid saab taotleda internetis registri veebisaidil või aadressil oesterreich.gv.at. Nõutav on aktiveeritud kodanikutunnistus ja elektroonilise makse tegemise võimalus. Taotletud teave esitatakse kohe, kui haldustasu on tasutud. Kehtiv 3,30 euro suurune haldustasu tuleb tasuda ka siis, kui otsing ei anna selget tulemust.

Registriandmete saamiseks on vajaametlikku fotoga isikut tõendavat dokumenti. Kirjaliku taotluse korral tuleb esitada ametlik originaaldokument või selle koopia, mille on kinnitanud notar või kohus.

Kirjaliku taotluse esitamisel tuleb tasuda 14,30 euro suurune lõiv. Päringu tegemine kohalikust rahvastikuregistrist maksab 2,10 eurot ja päringu tegemine keskregistrist 3,30 eurot.

Artikkel 8 – Dokumentide edastamine

Vormi A võib täita inglise ja saksa keeles.

Artikkel 12 – Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

Tõlkeid, mis võivad olla tehtud kohtu korraldusel, ei aktsepteerita.

Artikkel 13 – Kättetoimetamise kuupäev

Ilmneb, et Austria õiguses puuduvad praegu artikli 12 lõikes 5 ja artikli 13 lõikes 2 osutatud dokumendid.

Artikkel 14 – Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatud dokumendi koopia

Tõendi (vorm K) võib täita nii saksa kui ka inglise keeles.

Artikkel 15 – Kättetoimetamiskulud

Kindlaksmääratud lõivud puuduvad.

Artikkel 17 – Kättetoimetamine diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu

Austria ei keela artikli 17 lõike 1 kohast kättetoimetamist.

Artikkel 19 – Elektrooniline kättetoimetamine

Austria ei ole kehtestanud lisatingimusi elektroonilisele kättetoimetamisele e-posti teel vastavalt 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1784 (mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine)) artikli 19 lõike 1 punktile b koostoimes artikli 19 lõikega 2.

Artikkel 20 – Vahetu kättetoimetamine

Kohtudokumentide kättetoimetamine vahetult adressaatliikmesriigi kohtuametnike, ametnike või muude pädevate isikute kaudu ei ole Austria õiguse kohaselt lubatud.

Artikkel 22 – Kohtusse ilmumata jätnud kostja

Olenemata artikli 22 lõikest 1 võivad Austria kohtud teha selles küsimuses otsuse artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

Austria ei ole kehtestanud artikli 22 lõike 4 viimases lõigus osutatud tähtaega õiguste taastamise taotluse esitamiseks.

Artikkel 29 – Suhe liikmesriikide vaheliste lepingute ja kokkulepetega

Nagu Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi ja Austria föderaalse justiitsministeeriumi 23. veebruari 2009. aasta kirjades juba seoses määrusega (EÜ) nr 1393/2007 teatati, tuleks Saksamaa ja Austria vahel jätkuvalt kohaldada järgmist:

vastastikuse õigusabi osutamise korral, kuivõrd see puudutab ka kättetoimetamist, kohaldavad Saksamaa ja Austria jätkuvalt oma valitsuste poolt 6. juunil 1959. aastal sõlmitud kokkulepet õigussuhete edasise lihtsustamise kohta vastavalt Haagi 1. märtsi 1954. aasta konventsioonile (avaldatud Austria Vabariigi ametlikus väljaandes nr 27/1960 ja Saksamaa Liitvabariigi ametlikus väljaandes nr 1959 II, lk 1523).

Artikli 33 lõige 2 – Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varem kasutama asumisest

Sellega seoses ei ole konkreetseid plaane veel tehtud.