Dokumentide kättetoimetamine (uuesti sõnastatud)

---

Artikli 3 lõige 1 – Edastavad asutused

Kohtudokumente edastav asutus on dokumenti kätte toimetav kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1069 lõike 1 punkt 1).

Kohtuväliseid dokumente edastav asutus on see esimese astme kohus (Amtsgericht), kelle tööpiirkonnas asub selle isiku peamine või alaline elukoht, kelle nimel dokument kätte toimetatakse; notariaalsete dokumentide puhul on edastav asutus see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi tõestanud notari büroo; juriidiliste isikute puhul on peamise või alalise elukoha asemel määrav registrijärgne asukoht; liidumaade valitsused võivad välja anda täitekorralduse, millega määratakse mitme eri esimese astme kohtu tööpiirkonnas edastava asutuse ülesandeid täitma üks esimese astme kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1069 lõige 1 punkt 2).

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 3 lõige 2 – Vastuvõtvad asutused

Määruse (EL) 2020/1784 artikli 3 lõike 2 kohaselt on pädev vastuvõttev asutus see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas tuleb dokument kätte toimetada. Liidumaade valitsused võivad välja anda täitekorralduse, millega määratakse mitme eri esimese astme kohtu tööpiirkonnas vastuvõtva asutuse ülesandeid täitma üks esimese astme kohus.

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikli 3 lõike 4 punkt c – Dokumentide vastuvõtmise vahendid

Vastavalt määruse (EL) 2020/1784 artikli 5 lõikele 4 võib dokumendid edastada järgmiselt: posti, erakullerteenuse või faksi teel.

Muid teateid võib edastada ka telefoni või e-posti teel.

Artikli 3 lõike 4 punkt d – Keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud vormide täitmiseks

Määruse (EL) 2020/1784 I lisas esitatud vormid võib täita saksa või inglise keeles (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1070).

Artikkel 4 – Keskasutus

Keskasutuse ülesandeid täidetakse peamiselt liidumaa tasandil.

Igal liidumaal on oma keskasutus ja liidumaa valitsus määrab, milline asutus täidab seda ülesannet tema territooriumil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1069 lõige 3). Harilikult on liidumaa keskasutuseks asjaomase liidumaa kohtuasutus või kõrgeim kohus või esimese astme kohus.

Peale 16 liidumaa tasandi keskasutuse on Saksamaal üks liitvabariigi tasandi keskasutus: Saksamaa Liitvabariigi justiitsamet (Bundesamt für Justiz). Saksamaa Liitvabariigi keskasutus abistab liidumaade pädevaid asutusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1069 lõige 4) ja võtab vastu Saksamaa Liitvabariigi vastu esitatud hagiavalduste kättetoimetamise taotlusi.

Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Pädevate asutuste nimekiri

Artikkel 7 – Aadressipäringute puhul antav abi

Vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile c teeb Saksamaa e-õiguskeskkonna portaalis kättesaadavaks asjakohase teabe aadresside leidmise kohta. Seega on Saksamaa rahvastikuregistri seaduse (Bundesmeldegesetz) § 44 kohaselt välisriikide ametiasutustel ja välisriikide eraisikutel õigus saada Saksamaa registreerimisasutustelt konkreetse isiku kohta registri lihtväljavõtet (einfache Melderegisterauskunft), ilma et nad peaksid oma taotlust põhjendama.

Registri lihtväljavõte sisaldab järgmisi andmeid:

• perekonnanimi;
• eesnimed, näidates ära tavaliselt kasutatava nime;
• doktorikraad;
• kehtivad aadressid ja
• juhul, kui isik on surnud, siis ka sellekohane märkus.

Taotlus tuleb esitada pädevale registreerimisasutusele. Üldjuhul on selleks kohalik rahvastikutoimingute talitus (Bürgeramt) selles omavalitsusüksuses, kus isik arvatavasti elab. Üha rohkem omavalitsusi pakub võimalust saada teavet interneti teel.

Registri väljavõtte eest küsitakse tasu. Tasu suurus on liidumaades erinev.

Registri väljavõte väljastatakse tingimusel, et otsitav isik on taotleva asutuse esitatud teabe põhjal täpselt tuvastatav. See kehtib ka juhul, kui taotletakse juurdepääsu paljude isikute andmetele, mis on teoreetiliselt võimalik. Seetõttu ei ole „tulemuste loetelu“ edastamine võimalik. Peale selle peab teavet taotlev isik või üksus kinnitama, et ta ei kasuta andmeid reklaami ega aadressidega kauplemise eesmärgil.

Registri väljavõtet ei tohi väljastada, kui asjaomase isiku kohta on registrisse kantud avaldamiskeeld vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 51 või tingimuslik avaldamiskeeld vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 52 ja kui kaitstud huvide rikkumist ei saa välistada.

Seoses tegevustega, mis kuuluvad tervikuna või osaliselt ELi õiguse kohaldamisalasse, võib ELi õiguse kohaldamisalasse mittekuuluvaid andmeid edastada kooskõlas rahvastikuregistri seaduse §-ga 35 Euroopa Liidu muude liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna muude riikide ametiasutustele, Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele ning Euroopa Aatomienergia Ühenduse institutsioonidele ja organitele teavet taotlenud asutuse ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

Vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile c osutavad Saksamaa vastuvõtvad asutused järgmist abi.

Kui adressaat ei ela kättetoimetamistaotluses märgitud aadressil, püüab Saksamaa vastuvõttev asutus tavaliselt välja selgitada tema tegeliku aadressi. See ei kehti mitte ainult siis, kui adressaat on mujale kolinud, vaid ka siis, kui kättetoimetamistaotluses näidatud aadress on puudulik või väär. See on siiski vastuvõtva asutuse pakutav vabatahtlik teenus, mida ta ei ole kohustatud osutama.

Artikkel 8 – Dokumentide edastamine

I lisas esitatud vormi A (taotlus) võib täita saksa või inglise keeles (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1070).

Artikkel 12 – Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

Puuduvad.

Artikkel 13 – Kättetoimetamise kuupäev

Mis puudutab määruse (EL) 2020/1784 artikli 12 lõike 5 kolmandas lauses ja artikli 13 lõikes 2 osutatud taotlejat, siis Saksa õiguse kohaselt mõjutab kättetoimetamise täpne kuupäev harva tähtaegade arvutamist, sest tavaliselt piisab sellest, et dokument on tähtajaks kohtule esitatud, kui dokumendi kättetoimetamine toimub kohe (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 167). Kui mõne konkreetse juhtumi korral on kättetoimetamise täpsel kuupäeval siiski suur tähtsus, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 222 koostoimes Saksa tsiviilseadustiku § 187 ja sellele järgnevate paragrahvidega.

Artikkel 14 – Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatud dokumendi koopia

I lisas esitatud vormi K (kättetoimetamisteatis) võib täita saksa või inglise keeles.

Artikkel 15 – Kättetoimetamiskulud

Määruse (EL) 2020/1784 artikli 15 lõike 2 kohased kulud, mis on seotud dokumentide kättetoimetamisega kohtutäituri poolt, sõltuvad konkreetse juhtumi asjaoludest. Põhimõtteliselt võivad kulud ulatuda kuni 37,25 euroni, millele lisandub ärakirjade valmistamise kulu või ärakirjade tõestamise tasu. Üksikjuhtumite täpsed kulud on sätestatud kohtutäiturite kulude seaduses (Gerichtsvollzieherkostengesetz (GvKostG)), eelkõige selle kulude loetelus.

Artikkel 17 – Kättetoimetamine diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu

Saksamaa Liitvabariigi territooriumil ei ole määruse (EL) 2020/1784 artikli 17 lõike 1 kohane kohtudokumentide kättetoimetamine diplomaatiliste või konsulaaresinduste kaudu lubatud, välja arvatud juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada neid edastava riigi kodanikele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1067 lõige 2).

Artikkel 19 – Elektrooniline kättetoimetamine

Alles otsustamisel.

Artikkel 20 – Vahetu kättetoimetamine

Määruse artikli 20 kohaselt võib kohtudokumente Saksamaa Liitvabariigi territooriumil vahetult kätte toimetada, kui Saksa tsiviilkohtumenetluse seadus seda sõnaselgelt lubab.

Kohtudokumentide hulka võivad kuuluda näiteks kohtuotsused, kuid mitte hagiavaldused. Viimaste kättetoimetamist reguleerib määruse artikkel 21. Vahetu kättetoimetamine toimub poolte algatusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 191); seda teeb kohtutäitur (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 192).

See võimaldab näiteks kohtutäituripoolset kohtuotsuse kättetoimetamist selle täitmisele pööramise eesmärgil tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 750 lõike 1 alusel, §-s 794 osutatud täiendavate täitedokumentide kättetoimetamist, § 922 lõike 2 kohaste arestimismääruste kättetoimetamist või § 936 ja § 922 kohaste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist.

Artikkel 22 – Kohtusse ilmumata jätnud kostja

Saksa kohtud võivad lahendada vaidluse määruse (EL) 2020/1784 artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimustel, kui menetluse algatamise dokument või sellega samaväärne dokument on Saksamaa Liitvabariigis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 185 kohaselt avalikult teatavaks tehtud.

Tähtaja ennistamise avaldust määruse (EL) 2020/1784 artikli 22 lõike 4 tähenduses ei saa esitada pärast ühe aasta möödumist asjaomasest tähtpäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 234 lõige 3).

Artikkel 29 – Suhe liikmesriikide vaheliste lepingute ja kokkulepetega

Saksamaa Liitvabariik ja Austria Vabariik kohaldavad jätkuvalt oma valitsuste poolt 6. juunil 1959. aastal sõlmitud kokkulepet õigussuhete edasise lihtsustamise kohta vastavalt Haagi 1. märtsi 1954. aasta konventsioonile (avaldatud Austria Vabariigi ametlikus väljaandes nr 27/1960 ja Saksamaa Liitvabariigi ametlikus väljaandes nr 1959 II, lk 1523).

Artikli 33 lõige 2 – Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varem kasutama asumisest

Ei kohaldata.