Any type of placement of a child with someone other than a parent - in a foster home with one or more individuals, or in institutional care, for example in an orphanage or a children's home – in another EU country falls under the scope of the Brussels IIb Regulation. This also includes 'educational placements' ordered by a court or arranged by a competent authority with the agreement of the parents or the child or upon their request following deviant behaviour of the child.

A court or authority planning to place a child in another EU country has to obtain the consent of that country’s authorities before ordering or arranging the placement. To establish when consultation is necessary, the Regulation refers to national law:

• it is not needed where the child is to be placed with a parent;
• each EU country’s national law and procedure may specify that their consent is not required for placements within their own territory with certain categories of close relatives in addition to parents.

The request for consent should include at least a report on the child together with the reasons for the proposed placement or provision of care, the expected duration of the placement, information on any contemplated funding. This must be supplemented by any other information which the requested Member State might consider pertinent such as any envisaged supervision of the measure, arrangements for contact with the parents, other relatives, or other persons with whom the child has a close relationship, or the reasons why such contact is not contemplated.

Each EU country’s national law and procedure governs the procedure for obtaining consent for the placement.

The Practice Guide for the application of the Brussels IIb Regulation can be found on this page: EJN's publications

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Taotlus tuleb esitada Belgia keskasutusele. Keskasutus edastab taotluse asjaomase Belgia kogukonna pädevale asutusele.

Taotlus peab olema koostatud asjaomase Belgia sihtkogukonna keeles (saksa, prantsuse või hollandi keel). Taotlevad riigid peaksid eelnevalt uurima Belgia keskasutuselt, millises keeles tuleb taotlus esitada.

Nõusoleku annab asjaomase Belgia kogukonna pädev asutus.

Belgia keskasutuse kontaktandmed on järgmised.

Föderaalne justiitsministeerium (Service Public Fédéral Justice / Federale Overheidsdienst Justitie)

Õigusaktide ning põhiõiguste ja -vabaduste peadirektoraat (Direction générale de la Législation et des Libertés et Droits fondamentaux / Directoraat-generaal Wetgeving en Fundamentele Rechten en Vrijheden)

Rahvusvahelise tsiviilkoostöö osakond (Service de Coopération internationale civile / Dienst Internationale rechtshulp in burgerlijke zaken)

Boulevard de Waterloo 115

B-1000 Bruxelles/Brussel

Tel: + 32 (2) 542 65 11

E-post: dh1996@just.fgov.be

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Prantsuskeelne kogukond (Fédération Wallonie-Bruxelles)

• Taotluse sisu on järgmine:
  • lapse isikuandmed (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus);
  • asjakohane teave lapse haldusliku seisundi kohta tema päritoluriigis, eelkõige seoses tema sotsiaalsete õigustega: lapse tervisekindlustus ja peretoetus;
  • vanemliku vastutuse kandjate isikuandmed (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus, aadress);
  • teave lapse suhtes vanema õigusi omava (füüsilise või juriidilise) isiku kohta, kui see erineb eespool nimetatust;
  • teave kasuperekonna kohta (kasuvanemate perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus, aadress);
  • üksikasjad kavandatava paigutamise kohta: paigutamise korraldamise eest vastutav asutus, asjaomane kohtulahend, pädeva noorsooameti (Service d’aide à la jeunesse) koostatud ettevalmistavad dokumendid, paigutamise eeldatav kestus ja kavandatud järelmeetmed ning rahastamiskord;
  • sotsiaalaruanne (rapport social), milles esitatakse paigutamise põhjused, päritoluriigis varem võetud meetmed, hetkeseis, noore taust ja vajaduse korral teave lapse erivajaduste kohta (seoses hariduse ja tervishoiuga (psühholoogi, kõneterapeudi teenused jne);
  • vajaduse korral põhjused, miks välisriiki paigutamine on kiireloomuline;
  • vajaduse korral taotluse esitanud liikmesriigi võetud meetmed paigutamise ettevalmistamiseks.
• Tähtajad

Vastavalt nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 artikli 82 lõikele 4 edastatakse nõusolekut andev või sellest keelduv otsus taotluse esitanud keskasutusele hiljemalt kolm kuud pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui see on erandlike asjaolude tõttu võimatu. See tähtaeg on soovituslik (délai d’ordre).

• Menetluskord

Kohaldatakse nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 artiklis 82 sätestatud menetlust.

Taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus peab saatma Belgia keskasutusele nõusolekutaotluse, mis sisaldab aruannet lapse kohta, lapse prantsuskeelsesse kogukonda (Fédération Wallonie-Bruxelles) asutuse- või perepõhisele hooldusele paigutamise põhjuseid, teavet mis tahes kavandatava rahastamise kohta ja mis tahes muud teavet, mida ta peab asjakohaseks, näiteks paigutamise eeldatavat kestust; seda nõusolekutaotlust ei ole vaja esitada juhul, kui laps paigutatakse ühe vanema juurde.

Taotlusele ja täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge prantsuse keelde.

Prantsuskeelne kogukond (Fédération Wallonie-Bruxelles) kogub taotluse esitanud liikmesriigi taotluse menetlemiseks vajalikku teavet või dokumente, võttes nõuetekohaselt arvesse taotluse sisu, et valmistada ette piiriülest paigutamist ja vajaduse korral hõlbustada koordineerimist. Sotsiaalametite tehtavad uuringud võimaldavad tal teha hiljem otsuse selle kohta, kas anda nõusolek lapse kavandatavaks paigutamiseks tema territooriumile või keelduda selle andmisest.

Prantsuskeelse kogukonna (Fédération Wallonie-Bruxelles) kontaktisik edastab nõusolekut andva või sellest keelduva otsuse Belgia keskasutusele, kes tagab, et taotlust menetletakse koos taotluse esitanud liikmesriigiga.

Põhimõttelise nõusoleku lapse paigutamiseks annab ametiasutus. Kui paigutamisotsus on tehtud välisriigis, peab kohalik omavalitsus, kes korraldab asjaomase lapse paigutamise asjaomasesse perekonda või asutusse, tegema veel ühe otsuse. Seega tuleb enne lapse paigutamist anda kaks järjestikust nõusolekut.

Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 artikli 39 lõike 1 punkti f kohaselt keeldutakse vanemlikku vastutust käsitlevat lahendit tunnustamast, kui artiklis 82 sätestatud menetlust ei ole järgitud, ning kui lahend tehti ilma, et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, oleks antud võimalust arvamust avaldada vastavalt artiklile 21, välja arvatud juhul, kui olid olemas tõsised põhjused, võttes eelkõige arvesse asja kiireloomulisust (artikli 39 lõike 2 punkt b).

Taotluse saanud liikmesriik ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad omavahel keskasutuste kaudu vahetatava teabe konfidentsiaalsuse. Kõnealust teavet ei tohi kasutada ühelgi muul eesmärgil kui see, milleks seda koguti või edastati.

Flaamikeelne kogukond (Vlaamse Gemeenschap)

• Taotluse sisu on järgmine:
  • lapse isikuandmed (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus);
  • asjakohane teave lapse haldusliku seisundi kohta tema päritoluriigis, eelkõige seoses tervisekindlustusega;
  • vanemate isikuandmed (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus, aadress);
  • teave lapse suhtes vanema õigusi omava (füüsilise või juriidilise) isiku kohta, kui see erineb eespool nimetatust;
  • teave kasuperekonna kohta (kasuvanemate perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus, aadress);
  • üksikasjad kavandatava paigutamise kohta: paigutamise korraldamise eest vastutav asutus, asjaomane kohtulahend, pädeva noorsooameti koostatud ettevalmistavad dokumendid, paigutamise eeldatav kestus ja kavandatud järelmeetmed ning rahastamise/hüvitamise kord;
  • kas edastatakse kogu toimik või pelgalt suunised;
  • sotsiaalaruanne, milles esitatakse paigutamise põhjused, päritoluriigis varem võetud meetmed, hetkeseis, noore taust ja vajaduse korral teave lapse erivajaduste kohta (seoses haridusega); vajaduse korral põhjused, miks välismaale paigutamine on kiireloomuline.
• Kohaldatavad menetlusnormid on järgmised.

Põhimõttelise nõusoleku paigutamiseks annab ja otsuse selle rahastamise kohta teeb ametiasutus. Kui lapse välisriiki paigutamise otsus on tehtud, peab kohalik omavalitsus, kes korraldab asjaomase lapse paigutamise asjaomasesse perekonda või asutusse, tegema veel ühe otsuse. Seega tuleb enne lapse paigutamist anda kaks järjestikust nõusolekut.

Saksakeelne kogukond (Deutschsprachige Gemeinschaft)

• Taotluse sisu on järgmine:
  • lapse isikuandmed (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus);
  • asjakohane teave lapse haldusliku seisundi kohta tema päritoluriigis, eelkõige seoses tervisekindlustusega;
  • vanemate või eestkostja(te) isikuandmed (perekonnanimi, eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus, aadress);
  • sotsiaalaruanne, milles esitatakse paigutamise põhjused, päritoluriigis varem võetud meetmed, hetkeseis, tõend selle kohta, et laps on välisriigis toimunud menetluse käigus ära kuulatud, välja arvatud juhul, kui ärakuulamist peeti lapse vanust või küpsust arvestades asjakohatuks;
  • vajaduse korral põhjused, miks välismaale paigutamine on kiireloomuline;
  • päritoluriigi pädeva asutuse kontaktandmed (nimi, aadress, telefoninumber);
  • kasuperekonna/hoolekandeasutuse kontaktandmed (nimi, aadress, telefoninumber);
  • üksikasjad kavandatava paigutamise kohta: paigutamise eesmärk, teave paigutamise kontrollimise kohta (Millal lastekaitseasutus last külastas? Kui sageli kavatseb lastekaitseasutus last külastada? Kui last ei ole veel külastatud, siis millal on plaanis seda teha?), kavandatud õppimiskoht (hariduslike erivajaduste puhul on vaja vastavaid dokumente, välja arvatud juhul, kui last on kavas koolitada Belgias), paigutamise kestus ja kavandatud järelmeetmed ning teave rahastamiskorra kohta.
• Menetluskord

Ametiasutused kontrollivad paikse majutuse tunnustamise tingimusi vastavalt Belgia saksakeelse kogukonna asjakohastele õiguslikele alustele.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Ei.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 kohases menetluses lapse paigutamiseks nõusoleku andmiseks pädev asutus on Tšehhi Vabariigi keskasutus nimetatud määruse tähenduses, st laste rahvusvahelise õiguskaitse amet (Úřad pro mezinárodněprávní ochranu dětí), vastavalt laste sotsiaalset ja õiguslikku kaitset käsitleva seaduse nr 359/1999 (muudetud kujul) § 35 lõike 2 punktile k.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Kui laste rahvusvahelise õiguskaitse ametile teatatakse lapsest ja tal palutakse esitada arvamus, uurib ta alati tema suguvõsa kohta Tšehhi Vabariigis, et teha kindlaks, kas lapsel on Tšehhi Vabariigis sugulasi või lähedasi isikuid, kes oleksid võimelised ja valmis lapse eest hoolitsema, ning hindab neid laste sotsiaalse ja õigusliku kaitse eest vastutava asutuse kaudu. Kui sugulasi või lähedasi isikuid ei ole, uuritakse ka võimalust paigutada laps perepõhisele asendushooldusele (või äärmisel juhul hoolekandeasutusse). Kui last on võimalik sobivalt paigutada Tšehhi Vabariiki, teatab amet sellest taotluse esitanud asutusele (kohus, keskasutus, laste sotsiaalse ja õigusliku kaitse eest vastutav välisriigi asutus jne) ning vajaduse korral saatkonnale ja pakub välja lahenduse. Amet annab ka haldusmenetluses oma nõusoleku lapse konkreetseks paigutamiseks.

Kui välisriigi asutus otsustab paigutada lapse Tšehhi Vabariiki, on vaja kokku leppida lapse üleandmises ja transpordis. Kui lapse senised või tulevased hooldajad ei saa ise last Tšehhi tuua, on võimalik korraldada lapse transport koostöös saatkonna ning laste sotsiaalse ja õigusliku kaitse eest vastutava Tšehhi asutusega (laste sotsiaalset ja õiguslikku kaitset käsitleva seaduse nr 359/1999 (muudetud kujul) paragrahvi 36 kohaldamine).

Välisriigi partneriga (keskasutus, laste sotsiaalse ja õigusliku kaitse eest vastutav välisriigi asutus, välisriigis asuv kasuvanem või sugulane, kelle hoole alla laps antakse) peetavate läbirääkimiste käigus tuleb läbi arutada, milline üleandmismenetlus on lapse jaoks kõige vähem koormav, ning samuti lapse uute oludega kohandamise kord. Amet arutab lapse üleandmise viisi eelnevalt läbi välisriigi pädeva asutusega.

Lapsel peab olema reisidokument (pass või tagasipöördumistunnistus) ja võimaluse korral sünnitõend (kui ta on sündinud muus riigis kui Tšehhi Vabariigis), kohtulahend, sealhulgas Brüsseli IIa määruse artiklis 36 osutatud tõend või muu dokument, mis tõendab kohtulahendi tunnustamise võimalust, meditsiinilised dokumendid, sealhulgas vaktsineerimis- ja ravikindlustuskaart, ning koolikohustuse täitmist tõendav dokument.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Ei.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Nõusoleku peab andma selle liidumaa vastutav noorte hoolekande amet (Landesjugendamt), kuhu laps paigutada kavandatakse. Saksamaal on 16 liidumaad ja 17 noorte hoolekande ametit (üks igal liidumaal ja kaks Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Aadresside loetelu leiab veebisaidilt http://www.bagljae.de/). Kui konkreetset ettepanekut selle kohta, kuhu laps paigutada, ei ole veel tehtud, teeb Saksamaa keskasutus kindlaks noorte hoolekande ameti, mille piirkonnaga on laps kõige tihedamalt seotud. Teise võimalusena peetakse pädevaks Berliini liidumaad (rahvusvahelise perekonnaõiguse valdkonnas teatud õigusmeetmete rakendamist käsitleva seaduse (Gesetz zur Aus- und Durchführung bestimmter Rechtsinstrumente auf dem Gebiet des internationalen Familienrechts – IntFamRVG) § 45).

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Teisest ELi liikmesriigist (v.a Taani) pärit alaealise lapse paigutamiseks nõusoleku saamise taotlus saadetakse teise ELi liikmesriigi keskasutuse kaudu Saksamaa föderaalsele justiitsametile (Bundesamt für Justiz), kes seejärel edastab taotluse pädevale Saksamaa noorte hoolekande ametile.

IntFamRVG § 46 lõike 1 kohaselt peaks territoriaalselt pädev Saksamaa noorte hoolekande amet taotluse üldiselt rahuldama, kui:

1. kavandatud Saksamaale paigutamine on lapse parimates huvides, eelkõige kuna tal on Saksamaaga eriline side;
2. lapse päritoluriigi asutus on esitanud aruande ja vajaduse korral tervisetõendid või meditsiinilised arvamused, milles on esitatud kavandatud paigutamise põhjused;
3. laps on oma päritoluriigi menetluses ära kuulatud, välja arvatud juhul, kui ärakuulamist peeti lapse vanust või küpsust arvestades asjakohatuks. Lapse vanusele ja arengule vastavat ärakuulamist Saksamaale paigutamise küsimuses peetakse üldjuhul vajalikuks alates 3. eluaastast;
4. asjaomane asutus või kasuperekond on andnud nõusoleku ja lapse paigutamist ei ole põhjust takistada;
5. välismaalasi käsitlevate õigusnormide kohaselt nõutav heakskiit on antud või seda on lubatud anda ning
6. tehtud on korraldused kulude kandmiseks (sh piisav tervisekindlustus).

Noorte hoolekande amet peab enne taotlevale välisriigi asutusele oma nõusolekust teada andmist laskma kavandatud nõusoleku heaks kiita perekonnakohtul (Familiengericht), kes tegutseb selle liidumaa kõrgeima üldkohtu (Oberlandesgericht) asukohas, kelle tööpiirkonda last soovitakse paigutada (IntFamRVG § 47 lõike 1 esimene lause).

Pärast nõusoleku andmist või andmisest keeldumist teavitab pädev Saksamaa noorte hoolekande amet taotlevat välisriigi asutust, Saksamaa keskasutust ja hoolekandeasutust või kasuperekonda, kuhu last soovitakse paigutada, põhjendatud lõplikust otsusest (IntFamRVG § 46 lõige 5).

Nõutavad on järgmised andmed ja tõendid:

• last paigutava välisriigi pädeva asutuse nimi, aadress ja telefoninumber;
• lapse nimi, sünniaeg ja kodakondsus (isikutunnistuse või sünnitõendi koopia);
• paigutamise (kavandatud) kestus;
• eksperdiarvamuses esitatud üldised ja konkreetselt Saksamaale paigutamise põhjused/põhjendused (sealhulgas varasemad kohtulahendid);
• teave lapse tervisliku seisundi kohta (olemasolu korral tervisetõendid / meditsiinilised arvamused);
• vastuvõtva Saksamaa hoolekandeasutuse/kasuperekonna nimi, aadress ja telefoninumber;
• hoolekandeasutuse/kasuperekonna nõusolek lapse paigutamiseks;
• olemasolu korral: vastuvõtva kasuperekonna kasuperekonnaks sobivuse tunnistus / perepõhise asendushooldusteenuse osutamise luba või vastuvõtva hoolekandeasutuse tegevusluba vastavalt Saksamaa õigusele;
• hooldusõigusega isiku(te) kontaktandmed;
• tõendid selle kohta, et laps on oma päritoluriigis toimunud menetluses ära kuulatud, välja arvatud juhul, kui ärakuulamist ei peetud lapse vanust või küpsust arvestades asjakohaseks;
• tõendid selle kohta, et valitseb selgus, kes kannab kulud;
• tõendid lapse tervise-/vastutuskindlustuse kohta.

Kogu teave ja kõik tõendid peavad olema tõlgitud saksa keelde.

Üksikjuhtudel võidakse nõuda lisateavet ja/või -dokumente.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Ei.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Meie teada sellist korda kehtestatud ei ole.

Meile teadaolevalt on olemas Reinimaa omavalitsusüksuste liidu (Landschaftsverband) noorte hoolekande ameti ja Belgia saksakeelse kogukonna valitsuse vaheline kokkulepe.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Sotsiaalkindlustusamet – info@sotsiaalkindlustusamet.ee

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Nõusoleku saamiseks tuleb esitada vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile, kindlasti peab taotlus sisestama järgnevaid andmeid ja dokumente:

1) lapse nimi, sünnikuupäev, kodakondsus ja emakeel;

2) hinnang lapse abivajadusele, sealhulgas info lapse füüsilise, tervisliku, psühholoogilise,

emotsionaalse, kognitiivse, haridusliku ja majandusliku seisundi kohta;

3) paigutamise aluseks olevad asjaolud ja Eestisse paigutamise põhjused;

4) paigutamise eeldatav kestus;

5) kokkuvõte lapse arvamusest või kui lapse arvamust ei ole välja selgitatud, siis põhjendus,

miks seda ei ole tehtud;

6) info last puudutavate pooleliolevate menetluste kohta;

7) info paigutatava lapse seadusliku esindaja kohta;

8) isiku, kelle juurde laps soovitakse paigutada, nimi, sünnikuupäev, kodakondsus, emakeel ja

kontaktandmed;

9) ülevaade lapse heaolu toetavatest meetmetest, mida laps vajab pärast Eestisse paigutamist;

10) ülevaade, kuidas on korraldatud lapse suhtlus tema vanemate ja muude sugulastega või

teiste lapse jaoks lähedaste isikutega;

11) teave lapse paigutamise rahastamise kohta;

12) paigutatava lapse suhtes tehtud kohtulahendid, mis käsitlevad vanemlikku vastutust;

13) muud asjakohased dokumendid.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Eraldi otsust ei ole. Kui laps vajab paigutamist lähisugulase juurde, siis tuleb ikkagi lapse heaolu ja paigutamise vajadus selles kontekstis hinnata ja põhjendada. Nõusolekut ei ole vaja lapse paigutamisel teise hooldusõigusliku vanema juurde.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Käesolevalt mitte.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Asutus, mis on pädev vastu võtma ELi liikmesriikide taotlusi lapse paigutamiseks Kreeka hoolekandeasutusse, lastekaitseasutusse või kasuperekonda, on justiitsministeeriumi (Ypourgeío Dikaiosýnis) rahvusvahelise eraõiguse osakond (Tmíma Idiotikoú Dikaíou), mis on määratud Kreeka keskasutuseks. Taotlused laste paigutamiseks Kreekasse kiidab heaks Ateena prokuratuuri alaealiste asjade osakonna prokurör ja tema asendaja.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Lapse paigutamist taotlev asutus peab koos lapse paigutamise lubamise taotlusega saatma Kreeka keskasutusele järgmised andmed koos nende ametliku tõlkega kreeka keelde. Need andmed on:

1. lapsevanema ees- ja perekonnanimi ning kodakondsus, lapse sünniaeg ja -koht ning harilik viibimiskoht ja sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral);
2. lapse suhtes vanema õigusi või hooldusõigust omava isiku nimi, sünniaeg ja -koht ning harilik viibimiskoht, tema telefoninumber ja e-posti aadress, sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral) ning tema nõusolek paigutamisega. Kui nõusoleku kinnitust ei ole lisatud, tuleb märkida põhjus, miks see ei ole vajalik;
3. pädeva asutuse väljastatud tõend või muu samaväärne dokument, mis näitab, kas laps on kantud karistusregistrisse. Sellise tõendi või muu samaväärse dokumendi puudumisel tuleks esitada pädeva asutuse tõend;
4. üksikasjalik aruanne lapse seisundi ja isikuomaduste, paigutamise vajaduse ja põhjuste ning paigutamise kavandatava kestuse (algus- ja lõppkuupäev) kohta, mille on koostanud sotsiaaltöötaja või lastekaitseinspektor või muu lapse viimase hariliku viibimiskoha või paigutamisele eelnenud viibimiskoha vastutava asutuse ametnik;
5. lapse ravikindlustuskaart (iatrofamakeftiki), mille on välja andnud riiklik sotsiaalkindlustusasutus, ja tõend lapse tervisliku seisundi kohta, mis on välja antud viimase kolme kuu jooksul enne lapse saatmist ja milles on märgitud eelkõige tema vaktsineerimised, võetud ja võetavad ravimid, nakkushaigused ja varasem mis tahes põhjusel toimunud haiglaravi;
6. ettepanekud lapse suhtlemiseks vanemate või muude sugulastega ja nende täielikud andmed;
7. lapse viimase hariliku viibimiskoha järgse pädeva asutuse täielikud dokumendid hariduslike erivajaduste kohta (olemasolu korral);
8. lapse eestkostjaks oleva füüsilise või juriidilise isiku või muu pädeva asutuse kirjalik avaldus, millega ta kohustub katma kõik lapse paigutamis- ja elamiskulud. Selline avaldus peab kujutama endast sõnaselget võlatunnistust ja sisaldama avalduse esitaja täielikke andmeid, tema elukoha aadressi ja maksukohustuslasena registreerimise numbrit või sotsiaalkindlustusnumbrit, kui need on ette nähtud selle liikmesriigi asjakohaste õigusaktidega, kus on avaldaja elukoht või juriidilise isiku puhul tema registreeritud asukoht;
9. kohtu või muude ametiasutuste otsused lapse kohta, kui need on olemas;
10. kui tehakse ettepanek lapse paigutamiseks konkreetsesse kasuperesse, tuleb esitada selle täiskasvanud liikmete täielikud isikuandmed ja aadress ning nende maksukohustuslasena registreerimise või sotsiaalkindlustusnumber, kui see on olemas.

Kreeka keskasutus vastutab taotluse esitanud asutuse teavitamise eest, kui eespool nimetatud dokumendid ja andmed on puudulikud. Seejärel tuleb paigutamise heakskiitmise taotlus ja sellele lisatud dokumendid saata Ateena prokuratuuri alaealiste asjade osakonna prokurörile. Prokurör nimetab Ateena lastekaitseinspektsiooni inspektori, kes kogub vajaduse korral teavet lastekaitseasutuste saadavuse kohta ning selle kohta, kas neil on nõutavad load ja kas Kreeka ametiasutused teostavad nende üle järelevalvet. Aruanne, mille lastekaitseinspektor esitab alaealiste asjade osakonna prokurörile, peab lisaks eespool nimetatud teabele sisaldama ettepanekut lapse paigutamiseks kõige sobivama lastekaitseasutuse kohta. Sarnase aruande esitab lastekaitseinspektor juhul, kui välisriigi asutuse taotlus puudutab lapse paigutamist Kreeka kasuperesse.

Ateena esimese astme kohtu juures tegutseva prokuratuuri alaealiste asjade osakonna prokurör kiidab lapse paigutamise taotluse heaks või lükkab selle tagasi kahe kuu jooksul pärast justiitsministeeriumi rahvusvahelise eraõiguse osakonnalt taotluse ja sellele lisatud dokumentide kättesaamist.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Lapse piiriülese paigutamise puhul ei tehta erandit nõutavast nõusolekust, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Selline kokkulepe puudub.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Lapse Prantsusmaale paigutamisega seotud taotluste eest vastutab ja selleks annab heakskiidu noorte õigusasjade direktoraadi Euroopa ja rahvusvaheliste asjade büroo.

Taotlused võib saata kas tavaposti teel aadressil 13, Place de Vendôme, 75041 Paris Cedex 01 või e-posti teel aadressil saei.dpjj@justice.gouv.fr.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Taotluse saanud riigi pädev keskasutus peab esitama heakskiidu saamiseks taotluse Euroopa ja rahvusvaheliste asjade büroole (justiitsministeerium).

Taotlus peab sisaldama alljärgnevat teavet koos tõlkega prantsuse keelde:

• lapse täielikud perekonnaseisuandmed (koos perekonnaseisudokumendi koopiaga);
• alaealise isiklike ja perekondlike asjaolude kokkuvõte (kohtuotsused ja -aruanded ning hoolekandeteenistuste tähelepanekud);
• kavandatava paigutamise põhjendus, mis võtab arvesse lapse parimaid huve;
• vanemlikku vastutust teostavate isikute isiku- ja kontaktandmed ning dokument, mis tõendab nende nõusolekut kavandatava paigutamisega;
• alaealise nõusolek kavandatava paigutamisega (koopia ärakuulamise protokollist või salvestusest, kui ärakuulamine on toimunud);
• paigutamiseks tehtud ettevalmistuste kokkuvõte;
• hooldeasutuse või kasuperekonna heakskiit;
• paigutamise korraldus (kestus, asukoht, võõrustaja, kirjavahetus-, lahkumis- ja külastus- ja viibimisõigus);
• paigutamise järelmeetmete ja võimalike vahejuhtumitega tegelemise kord;
• paigutamise rahastamine.

Pärast selle teabe saamist võtab Euroopa ja rahvusvaheliste asjade büroo järgmised meetmed:

• kui paigutamist taotletakse kohtuotsuse alusel, konsulteeritakse peaprokuröriga, kes suunab asja arvamuse saamiseks edasi pädevale lastekohtu kohtunikule;
• kui laps on kavas paigutada hooldeasutusse, kontrollitakse, kas asutusel on departemanguvolikogu välja antud luba, mis kehtib paigutamise kestuse jooksul;
• kui laps on kavas paigutada heakskiidetud kasuperekonda, kontrollitakse asjaomase departemanguvolikogu kinnituse kehtivust;
• kui laps on kavas paigutada pereliikme juurde, edastatakse asjaomase departemanguvolikogu juhatajale teave pereliikme juures elavate inimeste kohta. Kui esitatud teave on piisav, tehakse päring asjaomase vahejuhtumitest teatamise üksuse juures. Kui teave ei ole piisav, küsib Euroopa ja rahvusvaheliste asjade büroo ettenähtud tähtaja jooksul departemanguvolikogult hinnangut.

Pärast taotluse saamist avaldab Euroopa ja rahvusvaheliste asjade büroo hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Prantsusmaa ei ole komisjoni teavitanud selliste lähisugulaste kategooriatest (lisaks vanematele), kelle puhul ei ole nõusolekut vaja.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Praeguse seisuga ei kohaldata Prantsusmaal ühtki lepingut ega kokkulepet, mis piiriülese paigutamise taotluste menetlust lihtsustaks.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Enne lapse piiriülest paigutamist hoolekandeasutusse või kasuperekonda Horvaatia Vabariigi territooriumil tuleb kõigepealt konsulteerida töö-, pensionisüsteemi, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumiga (Ministarstvo rada, mirovinskoga sustava, obitelji i socijalne politike) ning saada tema nõusolek. Sel eesmärgil tegutseb ministeeriumis komitee, mille ülesanne on tagada laste piiriülese paigutamisega seotud nõuete täitmine ja vaadata läbi taotlusi eelneva nõusoleku saamiseks lapse piiriüleseks paigutamiseks Horvaatia Vabariigi territooriumile (Povjerenstvo za utvrđivanje uvjeta za prekogranični smještaj djece te razmatranje pojedinačnih zahtjeva za davanje prethodnog pristanka za prekogranični smještaj djece na području Republike Hrvatske).

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Töö-, pensionisüsteemi, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, mis on nõukogu määruse (EL) 2019/1111 kohaste meetmete eest vastutav keskasutus, on moodustanud viieliikmelise komitee, mille ülesanne on tagada laste piiriülese paigutamise nõuete täitmine ja vaadata läbi taotlusi eelneva nõusoleku saamiseks lapse piiriüleseks paigutamiseks Horvaatia Vabariigi territooriumile. Komitee võtab oma kohtumistel vastu otsuseid saadud taotluste kohta.

Esitatav taotlus peab sisaldama järgmist: põhjalik aruanne lapse kohta koos piiriülese paigutamise eksperdirühma arvamuse ja järeldusega, sealhulgas meditsiinilised dokumendid ja põhjendus piiriülese paigutamise kohta, selle teenuseosutaja nimi, kelle juurde laps soovitakse paigutada, paigutamise kavandatud algus- ja lõppkuupäev, teenuseosutaja kinnitus selle kohta, et ta on nõus lapsele teenust osutama ning katma kõik lapse sõidu- (saabumine ja lahkumine), elamis-, ravikindlustus- ja hariduskulud, lapse avaldus selle kohta, et ta on piiriülese paigutamisega nõus ja teadlik paigutamisprotsessist, taotleva riigi kinnitus selle kohta, et teenuseosutaja esindajal on lubatud esindada last ajutise riigis viibimise registreerimise eesmärgil ning võtta kõik vajalikud meetmed, et last kaitsta, taotleva riigi selle asutuse andmed, kes on pädev tegema otsuseid paigutamise kohta, lapse puhul tehtud kohtuotsused (nt vanema hooldusõigust käsitlevad otsused) ning muud dokumendid, mida taotlev riik peab vajalikuks asjaomase menetluse elluviimiseks.

Dokumendid esitatakse taotleva riigi keeles originaaleksemplaris, millele lisatakse tõlge horvaadi keelde. Kuna tegemist on kiireloomulise menetlusega, teeb komitee järelduse kohe pärast taotluse ja lisatud dokumentide läbivaatamist. Selle järelduse alusel võtab töö-, pensionisüsteemi, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeerium vastu lõpliku otsuse selle kohta, kas taotlus, millega küsiti eelnevat nõusolekut piiriüleseks paigutamiseks Horvaatia Vabariigi territooriumile, rahuldatakse või jäetakse rahuldamata.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 82 alusel ei ole Horvaatialt nõusolekut vaja, kui laps paigutatakse vanema või lähisugulase juurde. Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 82 lõike 2 kohaldamisel käsitatakse lähisugulastena vanavanemaid, onusid, tädisid, vendi/poolvendi, õdesid/poolõdesid ning vendade/poolvendade ja õdede/poolõdede lapsi.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Horvaatia ei ole sõlminud lepinguid ega kokkuleppeid, mis lihtsustavad konsulteerimismenetlust lapse piiriüleseks paigutamiseks vajaliku nõusoleku saamiseks.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Pädev asutus, kellelt on vaja eelnevat nõusolekut lapse piiriüleseks paigutamiseks, on sotsiaalhoolekande aseministeeriumi sotsiaalhoolekandeteenistus, mille kontaktandmed on järgmised.

Aadress: Leoforos Prodromou 63, 2063 Strovolos, Nikosia

Tel: +357 22406602 / +357 22406655

E-post: central.sws@sws.dmsw.gov.cy, htapanidou@sws.dmsw.gov.cy, PTrifilli@sws.dmsw.gov.cy

Veebisait: https://www.mlsi.gov.cy/mlsi/sws/sws.nsf/dmlindex_en/dmlindex_en?OpenDocument

Keeled: kreeka ja inglise keel.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Kõik taotlused tuleb adresseerida Küprose Vabariigi keskasutusele, st justiits- ja avaliku korra ministeeriumile.

Koos lapse paigutamiseks nõusoleku saamise taotlusega peab taotlev asutus saatma alljärgneva teabe ametliku tõlkega kreeka keelde:

1) aruanne lapse kohta, mis sisaldab järgmist:

• lapse, vanemate ja sugulaste isiku- ja asukohaandmed;
• põhjused, miks sotsiaalhoolekandeteenistuse sekkumist taotletakse, ja kokkuvõte taotleva asutuse võetud meetmetest;
• teave lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu kohta;
• teave lapse konkreetsete vajaduste kohta, sealhulgas arstlik aruanne, kui lapsel on terviseprobleeme, ja hariduslike erivajaduste kohta;
• lapse arvamus (kui võimalik) ja vanemate arvamus;
• teave lapse suhtluse kohta vanemate ja sugulastega;

2) kavandatava paigutamise või hoolduse pakkumise põhjused;

3) paigutuse eeldatav kestus;

4) vanemate, muude sugulaste või muude lähedaste isikutega suhtlemise kord või põhjendus selle kohta, miks sellist suhtlemist ei soovitata;

5) kavandatav järelevalve meetme rakendamise üle;

6) lapse isikuhooldusõigust teostava füüsilise või juriidilise isiku või muu pädeva asutuse kirjalik kinnitus lapse paigutamise ja majutuse kõigi kulude kandmise kohta;

7) kohtu või muude ametiasutuste otsused lapse kohta, kui need on olemas;

8) muu asjakohane teave.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Kui laps paigutatakse läbisugulaste juurde, ei tehta piiriüleseks paigutamiseks nõusoleku saamise nõudest erandit. Nõusolek on vajalik kõigil juhtudel.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Selliseid lepinguid ega kokkuleppeid ei ole.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Enne lapse piiriülest paigutamist tuleb konsulteerida pädeva perekonnakohtuga (bāriņtiesa), kelle tööpiirkonnas asuvasse hoolekandeasutusse või kasuperekonda laps paigutatakse, ja saada tema nõusolek.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Läti justiitsministeerium on keskne kontaktasutus, kes menetleb paigutamistaotlusi ja edastab need Läti pädevale asutusele, kes teeb paigutamisotsused.

Nõutavate andmete ja dokumentide loetelu:

1. teave lapse õigusliku staatuse kohta ning kõikide asjakohaste kohtulahendite ärakirjad ja nende tõlge läti keelde;

2. teave lapse perekonnast eraldamise põhjuste kohta ja selle tõlge läti keelde;

3. lapse sünnitõendi koopia;

4. teave lapse vajaduste kohta (tervislik seisund, haridus, emotsionaalsed vajadused ja lapse suhtluskeeled) ning selle tõlge läti keelde;

5. koolis või koolieelses lasteasutuses käimise tõend ja ravidokumendid (arstlikud läbivaatused, vaktsineerimised ja diagnoosid) ning nende tõlge läti keelde;

6. teave selle isiku või perekonna kohta, kelle juurde laps paigutatakse;

7. kui tegemist on tähtajalise paigutamisega sotsiaalse rehabilitatsiooni või kohandamise eesmärgil, on lisaks eestkostja nõusolekule lapse paigutamisega ja juhtumi kokkuvõttele (juhtumi arengulugu, praegune sotsiaalne ja perekondlik olukord, probleemide ja ressursside kirjeldus, sotsiaaltöötaja järeldused ja ootused, saavutatud eesmärgid ja lühihinnang) vaja tõendit selle kohta, et taotluse esitanud riik kannab kulud;

8. kui isikul, kelle juurde laps paigutatakse, ei ole Läti pädeva asutuse antud kasuperekonna, eestkostja või vastuvõtva perekonna staatust, peab taotluse esitanud liikmesriik esitama hinnangu selle kohta, kas isik on sobiv last oma hoole alla võtma, ning tõendi, mis kinnitab, et õiguskaitseasutused ei jälgi teda laste õiguste võimalike rikkumiste või kuritegude eest, mis võivad mõjutada tema võimet lapse eest hoolitseda;

9. teave vanemate, muude sugulaste või muude isikutega, kellega lapsel on lähedane suhe, suhtlemise korra kohta või põhjused, miks sellist suhtlemist ei kavandata;

10. Läti pädev asutus jätab endale õiguse küsida vajaduse korral lisateavet.

*Kui välisriigi asutus ei ole nimetanud konkreetset isikut, kelle juurde on kavas laps Lätis paigutada, kuid lapsel on Lätiga oluline side, aitab perekonnakohus leida Lätis sobiva eestkostja või kasuperekonna.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Läti õigusraamistiku kohaselt on üldjuhul nõutav nõusolek lapse paigutamiseks lapse sugulaste või isikute juurde, kellega lapsel on lähedane suhe. Erand tehakse siiski lapse paigutamise kestusega seoses. Nimelt võivad lapsevanemad vastavalt lapse õiguste kaitse seaduse artiklile 45¹ anda lapse Lätis teise isiku hoole alla kuni kolmeks kuuks. Sellisel juhul peab üks vanematest koostama volikirja, milles täpsustatakse, millises ulatuses volitavad vanemad teist isikut oma lapse huve esindama.

Seda tingimust kohaldatakse üksnes vanemliku hoolitsuse all olevate laste suhtes ja juhul, kui laps paigutatakse teise isiku hoole alla kuni kolmeks kuuks.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Puuduvad kokkulepped või kord, mis konsultatsioonimenetlust lihtsustaksid.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 artikli 103 kohaselt määratud keskasutus on ka pädev asutus lapse Luksemburgi paigutamiseks vajaliku eelneva nõusoleku andmiseks:

riigi peaprokuratuur (Procureur Général d’Etat)

Cité judiciaire, Bâtiment CR

Plateau du Saint-Esprit

L-2080 Luxembourg

Tel (+352) 47 59 81 – 2335

Faks (+352) 47 05 50

E-post parquet.general@justice.etat.lu

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Kohaldatakse nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 artiklis 82 sätestatud menetlust.

Taotleva liikmesriigi keskasutus peab edastama Luksemburgi keskasutusele nõusolekutaotluse, mis sisaldab aruannet lapse kohta koos kavandatava Luksemburgi paigutamise põhjendustega ning muud teavet, mida asutus peab asjakohaseks, näiteks paigutamise eeldatavat kestust.

Taotlusele ja kõikidele lisadokumentidele tuleb lisada tõlge prantsuse, saksa või inglise keelde.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Ei.

Määruse (EL) 2019/1111 rakendamisel kohaldatakse Luksemburgis lapse paigutamisel kasuperesse (famille d'accueil) või usaldusväärse isiku (personne digne de confiance) juurde sama süsteemi ning see eeldab eelnevat konsulteerimist Luksemburgi keskasutusega ja viimase nõusolekut.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Ungaris otsustab tulevase eestkostja hariliku viibimiskoha järgne pädev eestkosteasutus, kas eelkontrolli alusel võib anda nõusoleku asjaomase isiku eestkostjaks määramiseks.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Välisriigis harilikku viibimiskohta omava lapse paigutamiseks Ungari eestkostja juurde uurib tulevase eestkostja hariliku viibimiskoha järgne pädev eestkosteasutus siseministeeriumi (Belügyministeerium) taotlusel pärast taotluse esitanud välisriigi keskse eestkosteasutuse järelepärimist, kas asjaomase isiku eestkostjaks määramiseks saab anda nõusoleku.

Ungari keskasutuseks määratud siseministeeriumi taotlusel võtab eestkosteasutus seaduses sätestatud meetmed, et hinnata tulevase eestkostja sobivust. Ta teeb või laseb teha tulevase eestkostja hariliku viibimiskoha taustakontrolli. Ta uurib, kas asjaomasel isikul on seaduslik õigus tegutseda eestkostjana. Ta teeb tulevase eestkostja sissetulekule antud hinnangu põhjal kindlaks, kas lapse hooldamine Ungaris paneb suure koormuse sotsiaalteenistustele. Vajaduse korral küsib ta pere- ja lastekaitseteenistustelt teavet asjaomase isiku vanemlike oskuste mis tahes eripärade kohta, mille tõttu ei ole soovitatav teda eestkostjaks määrata. Eestkosteasutus küsib eestkostjalt tema tulevikuplaanide kohta ja kontrollib vajaduse korral, kas lapsele on tagatud juurdepääs lasteaiale ja kooliharidusele. Kui laps paigutatakse sugulaste juurde, on soovitatav hinnata ka nende suhteid lapsega ja seda, kas asjaomane sugulane on varem lapse eest hoolitsenud. Eestkosteasutus kasutab eespool osutatud teavet, et teha kindlaks, kas võib anda nõusoleku. Kui nõusoleku andmise otsus on tehtud, edastatakse see Ungari keskasutuse kaasabil välisriigi keskasutusele.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Kuna Ungari ei ole teinud määruse artikli 82 lõike 2 kohast avaldust, on lapse Ungarisse paigutamiseks alati vaja nõusolekut, kui last ei paigutata tema vanema juurde.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Lapse paigutamine teise riiki, sealhulgas kasuperekonda - Holland

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Teisest liikmesriigist pärit lapse paigutamiseks Madalmaadesse on vaja keskasutuse nõusolekut. Selleks konsulteerib keskasutus kasupereteenuse pakkujaga, et uurida nende kasuvanemate sobivust, kelle juurde last soovitakse paigutada.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Kui teise liikmesriigi kohus või muu asutus kaalub lapse paigutamist Madalmaadesse, tuleb keskasutusele saata põhjendatud taotlus. Taotlus peab sisaldama aruannet lapse kohta. Keskasutus konsulteerib seejärel kasupereteenuse pakkujaga, et uurida nende kasuvanemate sobivust, kelle juurde last soovitakse paigutada. Keskasutuse taotlusel uurib lastekaitse nõukogu (Raad voor de Kinderbescherming), kas võib väljastada vastuväidete puudumise kinnituse.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Ei, eelneva heakskiidu nõudest erandeid ei tehta. Kõigi muude isikute kui lapse vanemate juurde paigutamiste puhul tuleb järgida heakskiitmismenetlust.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Siseriikliku õiguse alusel on võimalikud eri stsenaariumid.

a) Teise riiki kolimine. Kui kahel isikul on ühine hooldusõigus, peavad nad põhimõtteliselt määrama ka alaealise elukoha vastastikuse kokkuleppe alusel. Seda vastastikuse kokkuleppe põhimõtet kohaldatakse piiranguteta, st ka juhul, kui alaealine kolib Austria piires ning eeskätt juhul, kui kolimisega kaasneb suur elumuutus. Peale selle peab vanemal, kes soovib kolida välismaale, olema selleks teise vanema nõusolek või luba kohtult, eelkõige seoses elukoha üleviimisega välismaale. Kohus peab arvesse võtma nii alaealise heaolu kui ka vanemate huve.

Kui alaealise peamiseks hooldajaks on kohtu otsuse või kokkuleppe alusel määratud üks vanem, on sel vanemal kooskõlas Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch, ABGB) paragrahvi 162 lõike 2 sõnastusega ainuõigus määrata elukoht. Sellest tulenevalt ei ole Austria piires kolimiseks nõusolekut vaja.

Võttes aga arvesse selliste kohtuasjadega seotud senist kohtupraktikat – eeskätt juhul, kui alaealise kolimine on oluline sündmus –, peab peamiseks hooldajaks olev vanem teavitama ka teist vanemat ning arvestama alaealise heaoluga. Peale selle ei tohiks elukoha muutmine oluliselt mõjutada teise vanema võimalust oma hooldusõigust teostada. See piirang kehtib eeskätt juhul, kui kolitakse välismaale.

Sama kehtib hooldusõigust omavate kasuvanemate puhul. Selliseid juhtumeid esineb aga tegelikkuses harva, sest hooldusõigus jääb enamasti laste ja noorte hoolekandeteenistusele (Kinder- und Jugendhilfeträger).

b) Paigutamine hooldeasutusse või kasuperekonda. Alaealise paigutamiseks hooldeasutusse või kasuperekonda hooldusõigust omava(te) isiku(te) (enamasti vanemate) nõusolekul tuleb üksnes järgida laste ja noorte kaitseks kohaldatavaid seadusi ning selleks ei ole vaja kohtumäärust. Alaealise paigutamiseks hooldeasutusse või kasuperekonda hooldusõigust omava(te) isiku(te) nõusolekuta on igal juhul vajalik kohtulik kontroll ning seda käsitatakse erakorralise meetmena ABGB paragrahvi 211 alusel.

c) Paigutamine teise liikmesriiki. Kui kohus või pädev asutus (Brüsseli IIb määruse artikli 2 punkti 2 esimese lause tähenduses) kaalub alaealise (st alla 18 aasta vanune isik määruse Brüsseli IIb määruse artikli 2 punkti 2 alapunkti 6 tähenduses) paigutamist teise liikmesriiki, peab ta esmalt taotlema selle teise liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut kooskõlas Brüsseli IIb määruse artikli 82 lõikega 1. Otsus paigutamiseks tehakse või paigutamine korraldatakse alles pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus on paigutamisega nõustunud (Brüsseli IIb määruse artikli 82 lõige 5). Eelneva nõusoleku nõue tuleneb eespool nimetatud ELi õigusnormidest.

Seega peab taotleva liikmesriigi keskasutus üldjuhul edastama taotluse nõusoleku saamiseks taotluse saajaks oleva selle liikmesriigi keskasutusele, kuhu laps soovitakse paigutada (Brüsseli IIb määruse artikli 82 lõige 1). Nõusoleku saamise korda igal üksikjuhtumil reguleerib asjaomase liikmesriigi siseriiklik õigus.

Kui tegemist ei ole juhtumiga, mille korral ei ole vaja nõusolekut (vt punkt 3) või ei ole sõlmitud teistsuguseid halduskokkuleppeid (vt punkt 4), tuleb nõusoleku saamise taotlused edastada keskasutuse kaudu laste ja noorte hoolekandeteenistusele (vt punkt 2).

Austrias on üheksa liidumaad, kus laste ja noorte hoolekandeteenistused tegutsevad mitmesuguste asutuste juures, nt liidumaa valitsusamet (Amt der Landesregierung), kohaliku omavalitsuse asutus (Magistrat), ringkonna ametiasutused (Bezirkshauptmannschaft). Piiriülese paigutamise korral annab nõusoleku laste ja noorte hoolekandeteenistus selles piirkonnas, kuhu alaealine paigutatakse.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Konsultatsioonimenetluse taotlus tuleb edastada pädevale laste ja noorte hoolekandeteenistusele keskasutuse, st föderaalse justiitsministeeriumi kaudu. Keskasutus edastab taotluse selle liidumaa hoolekandeteenistusele, kuhu alaealine soovitakse paigutada (vt punkt 1). Kõik andmed ja tõendavad dokumendid peavad olema tõlgitud saksa keelde.

Brüsseli IIb määruse artikli 82 kohaselt peab taotlus sisaldama aruannet alaealise kohta, põhjendust, miks ta soovitakse asutuse- või perepõhisele hooldusele paigutada, teavet igasuguse kavandatava rahastamise kohta ja muud teavet, mida peetakse asjakohaseks.

Laste ja noorte hoolekandeteenistused peavad asjakohaseks järgmist teavet:

• andmed alaealise, tema pereliikmete (vanemad, õed-vennad jne) ja hooldusõigust omava isiku kohta;
• põhjendus, miks paigutamine on alaealise parimates huvides, nt alaealisel on Austriaga eriline seos;
• paigutamise kuupäev ja kavandatav kestus;
• andmed hooldeasutuse/kasuperekonna kohta (aadress, kontaktandmed), kuhu alaealine paigutatakse;
• hooldeasutuse või kasuvanema(te) nõusolek;
• taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse kõik andmed, sh kontaktandmed;
• taotluse esitanud asutuse poolne siduv kokkulepe kulude katmiseks;
• ravikindlustuse või sotsiaalkindlustuskaitse tõend.

Pädevad laste ja noorte hoolekandeteenistused võtavad nõusoleku andmisel arvesse ka alljärgnevaid nõudeid ja andmeid, kuid neil on siiski õigus küsida konkreetsetel juhtudel lisateavet ja/või dokumente.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Sarnaselt juhtudega, mil laps antakse vanema hooldada (Brüsseli IIb määruse artikli 82 lõige 1), ei ole alaealise paigutamiseks Austriasse nõusolekut vaja järgmiste lähisugulaste puhul:

• vanavanemad;
• vanemate õed-vennad;
• alaealise täiskasvanud õed-vennad.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Keskasutus ei ole sellistest lepingutest ega kokkulepetest teadlik.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Nõusolekutaotlus tuleb esitada keskasutusele, mis edastab selle pädevale kohtule.

Lapse paigutamiseks välisriigi kohtu või muu asutuse otsuse alusel annab nõusoleku eestkostekohus, mille tööpiirkonnas tulevane paigutuskoht asub, kui on kindlaks tehtud, et

• paigutamine on lapse parimates huvides ja et lapsel
• on oluline side Poolaga või
• ta on Poola kodanik.

Kui välisriigi kohus või muu asutus on lapse paigutamiseks välja pakkunud kasupere või peretüüpi lastekodu või spetsiaalse haridus- ja hooldusasutuse, piirkondliku hooldus- ja raviasutuse või lapsendamiseelse vaheasutuse, võib eestkostekohus anda lapse paigutamiseks nõusoleku pärast konsulteerimist ringkonnavanemaga (starosta), kelle tööpiirkonnas tulevane paigutuskoht asub. Kui välisriigi kohus või muu asutus ei ole välja pakkunud kasuperet või peretüüpi lastekodu või spetsiaalset haridus- ja hooldusasutust, piirkondlikku hooldus- ja raviasutust või lapsendamiseelset vaheasutust, võib eestkostekohus anda lapse paigutamiseks nõusoleku pärast konsulteerimist Varssavi linnapeaga.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Taotlus peab sisaldama dokumente, arvamusi ja teavet lapse kohta, eelkõige lapse perekondliku olukorra, tervisliku seisundi ja erivajaduste kohta. Kui välisriigi kohus või muu asutus ei ole märkinud, kuidas laps Poolasse tuuakse ja kuidas seonduvad kulud kaetakse, ning kui paigutamine on ajutine, siis kuidas laps tagasi tuuakse ja kuidas kaetakse tagasitoomise kulud, küsib eestkostkohus seda teavet.

Taotlused vaadatakse läbi ja otsus tehakse ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil kohus taotluse kätte sai.

Laps paigutatakse kasuperekonda või peretüüpi lastekoju pärast seda, kui on saadud kasuvanemate või peretüüpi lastekodu pidava isiku nõusolek.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artiklis 82 osutatud lähisugulaste suhtes ei loobunud Poola nõudest saada eelnev nõusolek lapse paigutamiseks teatavate kategooriate lähisugulaste juurde, säilitades senise õigusliku olukorra ja järgides üksnes vanemate puhul erandit kohustusest saada lapse paigutamiseks teise liikmesriiki pädeva keskasutuse nõusolek.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Poolas ei ole lepinguid ega kokkuleppeid, mis lihtsustaksid konsultatsioonimenetlust, millega saada nõusolek laste piiriüleseks paigutamiseks.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 kohaldamise eest vastutav Portugali keskasutus on

DGRSP – rehabilitatsiooni ja vanglateenuste peadirektoraat (Direcção-Geral de Reinserção e Serviços Prisionais - DGRSP)

õigusabi ja -vaidluste osakond (Gabinete Jurídico e Contencioso, GJC)

Travessa da Cruz do Torel 1

1150-122 Lissabon

Tel +351 218 812 200

Faks (+351) 218 853 653

E-postgjc@dgrsp.mj.pt

Veebisait

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Portugalis on noore paigutamise etapid järgmised.

1. etapp: Portugali keskasutuse eelnev luba paigutamiseks (Autoridade Central Portuguesa, ACP)

• Taotleva riigi keskasutuse eelnev loataotlus;
• esitatud dokumentide läbivaatamine ja hindamine paigutamiskriteeriumide ja -tingimuste alusel;
• eelneva loa andmine või selle andmisest keeldumine ACP poolt;
• üksnes soovituslik tähtaeg: olenevalt juhtumi keerukusest 1–3 kuud pärast kõikide taotluse esitamiseks vajalike dokumentide kättesaamist.

2. etapp: kohtupoolne täidetavaks tunnistamine

• Kasuperekond, üldvastutav asutus või asutus, kelle hooldada laps anti, esitab kohtule (kasuperekonna elukoha järgne või hoolekandeasutuse asukoha järgne perekonna- ja alaealiste asjade kolleegium (Juízo de Família e Menores)) meetme tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotluse. Sellele taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad Portugali keskasutuse eelnevat nõusolekut, ja lisadokumendid, milles on esitatud paigutamise üksikasjad: kestus, sekkumiskava ja kasuperekonna kinnitus, et nad on suutelised end rahaliselt ülal pidama;

või teise võimalusena:

ACP-le saadetakse päritoluriigi haldus- või õigusasutuse paigutamisotsus või -määrus koos lisadokumentidega, mis sisaldavad üksikasjalikke andmeid paigutamismeetme kohta: kestus, sekkumiskava ja kasuperekonna kinnitus, et nad on suutelised end rahaliselt ülal pidama.

Portugali keskasutus edastab meetme täidetavaks tunnistamise taotluse prokuratuurile (Ministério Público), mis tegutseb pädeva kohtu juures, kus see lapse nimel ametlikult esitatakse.

• Kohus teeb otsuse. Meetme täidetavaks tunnistamise korral võib kohus määrata meetme rakendamise järele valvamise eest vastutavaks asutuseks Portugalis sotsiaalkindlustusameti (Instituto da Segurança Social (ISS, IP)).

3. etapp: paigutamismeetme rakendamine Portugalis

• Kui täidetavaks tunnistamise otsus on tehtud, võib laps või noor tulla Portugali ja tema paigutamise meetme rakendamine alata.
• Kui täidetavaks tunnistamise taotlus saadeti Portugali keskasutuse kaudu (ja igal juhul, kui kohus teavitab Portugali keskasutust oma otsusest), peaks Portugali keskasutus edastama kohtu otsuse taotlenud riigi keskasutusele.
• Sotsiaalkindlustusamet jälgib meetme rakendamist ja koostab meetme rakendamise kohta korrapäraseid aruandeid, mis tuleb saata kohtule ja Portugali keskasutusele, kui kohus nii määrab.
• Meetme pikendamiseks on vaja Portugali keskasutuse uut eelnevat luba, millele järgneb ülejäänud menetlus, mida on kirjeldatud eespool.

Nende dokumentide loetelu, mida Portugali keskasutus enne lapse Portugali kasuperekonda või hoolekandeasutusse paigutamiseks loa andmist nõuab, võib inglise keeles leida klõpsates järgmisel lingil.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Konsulteerimine ja eelnev nõusolek ei ole vajalikud, kui laps antakse temaga suguluses oleva isiku, nt vanavanemate, onude ja tädide või vanemate õdede-vendade hooldada. Sel juhul piisab, kui paigutamise kohta otsust tegev asutus lihtsalt teavitab Portugali keskasutust.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Portugal kasutab 2. küsimuse vastuses kirjeldatud menetlust, et lihtsustada konsultatsioonimenetlust laste piiriüleseks paigutamiseks nõusoleku saamiseks.

Kohaldatavad õigusaktid

Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111

NB!

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktile, kohtutele ega muudele üksustele ja asutustele siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega. Neid ajakohastatakse korrapäraselt ja tõlgendatakse kohtupraktikas.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Lapse piiriülese paigutamise eelset konsulteerimist ja nõusolekut käsitlevad menetlused toimetatakse kooskõlas nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 (mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)) artikliga 82 koostoimes vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi konventsiooni artikliga 33.

Pädeva asutuse nõusolek ei ole vajalik, kui laps paigutatakse ühe oma vanema hoole alla.

Kui laps paigutatakse Sloveenia territooriumile, siis esitab keskasutus eelneva nõusoleku pärast sotsiaalteenistuselt positiivse arvamuse saamist.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Pädev asutus, kes annab nõukogu 25. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/1111 (mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)) artikli 82 lõike 1 kohase nõusoleku, on:

Ministry of Labour, Family, Social Affairs and Equal Opportunities (töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeerium)

Štukljeva cesta 44

1000 Ljubljana

gp.mddsz@gov.si

Keskasutus edastab taotlused sotsiaalteenistusele menetlemiseks ja arvamuse esitamiseks.

Taotleva riigi keskasutus peab konsulteerimise ja nõusoleku saamise eesmärgil esitama järgmised dokumendid:

• teave lapse, perekondliku olukorra ja seaduslike esindajate kohta;
• teave alaealise isiku isikliku olukorra kohta, sh alaealise isiku isiklike ja perekondlike asjaolude kirjeldus;
• lapse välisriiki paigutamise põhjused;
• paigutamise kuupäev ja kavandatud kestus;
• perepõhisteks hooldajateks määratud isikute isikuandmed või teave kavandatud asutuse või isikute kohta, kes lapse vastu võtavad;
• paigutamise andmed, kui tegemist on asutusega (väljumine, kontrollid, majutus);
• arsti või hooldaja heakskiit;
• ravikindlustuse tõend;
• taotleva asutuse lubadus katta paigutamise kulud;
• majutuse järelevalve kord;
• terviklik teave taotleva liikmesriigi pädeva asutuse kohta, sh kontaktandmed.

Dokumendid tuleb esitada enne määruse (EL) 2019/1111 kohast paigutamist.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Nõusolek on alati vajalik.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Selliseid kokkuleppeid ei ole.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskus (Centrum pre medzinárodnoprávnu ochranu detí a mládeže)

Spitalska 8

P.O. Box 57

814 99 Bratislava

Tel: +421 2 20 45 82 00

+421 2 20 45 82 01

E-post: info@cipc.gov.sk

Veebisait: http://www.cipc.gov.sk

Keeled: slovaki, tšehhi ja inglise

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Taotleva riigi keskasutus esitab Slovaki Vabariigi keskasutusele järgmised andmed:

1. aruanne lapse kohta, mis sisaldab järgmist:

– andmed lapse, tema vanemate ja sugulaste ning nende asukoha kohta;

– sotsiaalteenistuste sekkumise põhjused ja rakendatud meetmete kokkuvõte;

– teave lapse praeguse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu kohta;

– teave lapse erivajaduste kohta, sealhulgas arstlik aruanne, kui lapsel on terviseprobleeme;

– lapse ja tema vanemate arvamus;

– teave lapse kontaktide kohta oma vanemate ja sugulastega;

2. kavandatava paigutamise või hoolduse pakkumise põhjused;
3. paigutuse eeldatav kestus;
4. vanemate, muude sugulaste või muude isikutega, kellega lapsel on lähedane suhe, suhtlemise kord või põhjused, miks sellist suhtlemist ei kavandata, pidades silmas Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 8;
5. kavandatav järelevalve meetme rakendamise üle;
6. teave kavandatava rahastamise kohta;
7. muu asjakohane teave.

Slovaki Vabariigi keskasutus edastab taotluse koos lisadega töö-, sotsiaal- ja perekonnaasjade keskametile (Ustredie práce, sociálnych vecí a rodiny), küsides, kas nõutavat nõusolekut saab anda.

Üldjuhul tuleks nõusolek anda, kui:

• lapse paigutamine on tema parimates huvides;
• laps kuulati ära välisriigis toimunud menetluses, välja arvatud juhul, kui see ei oleks olnud lapse vanust või küpsust arvestades asjakohane;
• pädev asutus või füüsiline isik, kelle hoolde laps on usaldatud, on andnud oma nõusoleku ja puuduvad põhjused, mis takistaksid seda paigutamist.

Kui laps otsustatakse paigutada hoolekandeasutusse, on keskasutuse konkreetseks ülesandeks valida välja sobiv hoolekandeasutus Slovakkias ja tagada lapsele koht selles hoolekandeasutuses.

Töö-, sotsiaal- ja perekonnaasjade keskamet edastab oma soovituse nõusoleku andmise või andmata jätmise kohta laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskusele, kes annab nõusoleku või keeldub selle andmisest saadud tõendite alusel. Otsus koos põhjendusega saadetakse taotluse esitanud keskasutusele, hoolekandeasutusele, kuhu last soovitakse paigutada, või füüsilisele isikule, kelle hoolde last soovitakse anda. Seda otsust ei saa edasi kaevata.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Jah, kui alaealine laps paigutatakse vanavanema, oma õe-venna või lapsevanema õe-venna juurde (vt Slovakkia kommentaar artikli 82 lõike 2 kohta).

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Määruse (EL) 2019/1111 artikli 82 kohase nõusoleku lapse paigutamiseks Soome annab see heaoluteenuste piirkond (hyvinvointialue), kuhu laps soovitakse paigutada. Kui taotluses ei ole paigutamiskohta täpsustatud, annab nõusoleku lastekaitseseaduse (417/2007) artikli 17 kohaselt määratud heaoluteenuste piirkond – teisisõnu see heaoluteenuste piirkond, mille haldusalas asub omavalitsusüksus, kus oli lapse või tema vanemate viimane elu- või viibimiskoht. Kui lapsel või tema vanematel ei ole olnud elu- või viibimiskohta Soomes, on otsustusõigus Helsingi linna ametiasutustel.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Nõusoleku saamise menetluse suhtes ei kohaldata erinorme. Määruse artikli 82 lõikes 1 ette nähtud teave on oluline selleks, et heaoluteenuste piirkond saaks pakkuda lapsele vajalikke teenuseid ja toetusmeetmeid ning jälgida lapse paigutamist. Heaoluteenuste piirkond peab registrit oma haldusterritooriumile paigutatud laste kohta. Soome paigutatud lapsel on konkreetsed õigused, näiteks õigus heale kohtlemisele ja kvaliteetsele perepõhisele asendushooldusele.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Soomes on määruse artikli 82 kohaseks paigutamiseks vaja eelnevat nõusolekut.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei ole.

1 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja saada tema eelnev nõusolek enne lapse piiriülest paigutamist teie riiki?

Taotluse lapse Rootsi paigutamiseks vastavalt Brüsseli II määrusele vaatab läbi selle omavalitsuse sotsiaalhoolekandeamet, kuhu last soovitakse paigutada.

2 Kirjeldage lühidalt lapse piiriülese paigutamise suhtes kohaldatavat konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed) oma riigis.

Sotsiaalhoolekandeamet võib rahuldada välisriigi asutuse taotluse lapse Rootsi paigutamiseks ainult juhul, kui:

1. lapse paigutamine Rootsi on lapse parimates huvides, eriti arvestades lapse seotust Rootsiga;
2. on kindlaks tehtud lapse suhtumine paigutamisse, niivõrd kuivõrd seda on võimalik hinnata;
3. lapse eestkostja ja laps (kui laps on 15-aastane või vanem) on paigutamisega nõus;
4. sotsiaalhoolekandeamet on uurinud konkreetse kodu olusid ja hooldustingimusi selles kodus;
5. lapsel on elamisluba, kui see on vajalik, ja
6. paigutamine põhineb nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrusel (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (Brüsseli II määrus) või vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleval 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsioonil.

Teavet üksikjuhtudel nõutavate dokumentide kohta annab asjaomane omavalitsus. Lisateabe saamiseks võtke ühendust Rootsi keskasutusega.

3 Kas teie liikmesriik on otsustanud, et lapse paigutamiseks teie riiki ei ole vaja nõusolekut, kui laps paigutatakse lähisugulaste juurde? Kui see nii on, siis millised sugulased kuuluvad lähisugulaste kategooriasse?

Ei, sellist reeglit ei ole.

4 Kas teie liikmesriik on sõlminud konsulteerimise lihtsustamise lepingu või kokkuleppe, et saada nõusolek lapse piiriüleseks paigutamiseks?

Ei.