Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje horvaadi originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Horvaatia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tsiviilkohtumenetluse seaduses (Zakon o parničnom postupku) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 53/91, 91/92, 58/93, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 84/08, 123/08, 57/11, 148/11, 25/13, 89/14, 70/19 ja 80/22; edaspidi „ZPP“) on sätestatud tsiviilasjades tõendite kogumise kaugmeetod. ZPP artikli 115 lõike 3 kohaselt võib kohus määrata, et konkreetsed tõendid kogutakse kaugmeetodil, kasutades selleks asjakohaseid audiovisuaalseid seadmeid ja kaugside tehnoloogilist platvormi. ZPP artikli 115 lõikes 5 on sätestatud, et kohus otsustab konkreetse tõendi kaugmeetodil kogumise üle pärast seda, kui ta on saanud märkusi asja kohta menetluspooltelt ja teistelt menetlusosalistelt, kes peavad osalema kaugmeetodil toimuval kohtuistungil.

Audiovisuaalsete seadmete ja kaugside tehnoloogilise platvormi abil toimuva tõendite kogumise tingimused sätestatakse üksikasjalikumalt eeskirjades, mille annab välja justiitsminister. Tõendite kogumine võib toimuda videokonverentsi teel kohtu osalusel, kui justiitsministri otsusega määratakse kindlaks, et asjaomased kohtud on täitnud kohtuistungi kõnesalvestuse tehnilised nõuded.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Arvestades, et audiovisuaalsete seadmete ja kaugside tehnoloogilise platvormi abil toimuva tõendite kogumise tingimusi käsitlevaid eeskirju ei ole veel välja antud, ei ole veel teada, millist tüüpi isikuid võib videokonverentsi teel üle kuulata. ZPP sätete kohaselt ei ole siiski mingeid piiranguid isikute (tunnistajate, ekspertide ja menetluspoolte) suhtes, kes võivad tsiviilkohtumenetluses tunnistusi anda.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

ZPP ei näe ette mingeid üldisi piiranguid selle kohta, millist liiki tõendeid võib kasutada teatavate asjaolude tõendamiseks, mis on olulised asja kohta sisulise otsuse tegemiseks. Artikli 115 kohaselt võib kohus määrata, et kohtuistung peetakse kaugmeetodil, kasutades selleks asjakohaseid audiovisuaalseid seadmeid ja kaugside tehnoloogilist platvormi või et samal viisil kogutakse konkreetseid tõendeid. Vastavalt ZPP artikli 115 lõikele 5 otsustab kohus selle üle, kas kohtuistung või tõendite kogumine toimub kaugmeetodil, siiski pärast seda, kui on saanud menetluspoolte ja teiste menetlusosaliste, kes osalevad kaugmeetodil toimuval kohtuistungil, vastavasisulised märkused. Seetõttu otsustab kohus igal konkreetsel juhul, kas tõendeid võib sellisel viisil koguda või on olemas piirangud, mis takistavad sellist tõendite kogumist.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Kuna audiovisuaalsete seadmete ja kaugside tehnoloogilise platvormi abil toimuva tõendite kogumise tingimusi käsitlevaid eeskirju ei ole veel välja antud, ei saa vastata piirangute kohta seoses kohtadega, kus isikut saab videokonverentsi teel üle kuulata.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Arvestades, et audiovisuaalsete seadmete ja kaugside tehnoloogilise platvormi abil toimuva tõendite kogumise tingimusi käsitlevaid eeskirju ei ole veel välja antud, ei saa veel selle kohta vastata.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Menetluspooltel ja teistel menetlusosalistel on õigus kasutada oma keelt, kui nad osalevad kohtuistungitel ja teevad muid menetlustoiminguid suuliselt kohtus. Kui menetlus ei toimu ühe menetluspoole või teiste menetlusosaliste keeles, tõlgitakse kohtuistungil öeldu ja seal tõendina esitatud dokumendid nende keelde.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Menetluspooltele ja teistele menetlusosalistele teatatakse nende õigusest jälgida suulist menetlust kohtus oma keeles tõlgi abiga. Nad võivad loobuda oma õigusest tõlkele, andes teada, et nad oskavad keelt, milles menetlus toimub. Protokolli kantakse märge selle kohta, et neid on nende õigusest teavitatud, ning poolte ja teiste osalejate tehtud avaldused. Tõlget teevad tõlgid. Tõlke kulud kannab asjaomane menetluspool või menetlusosaline.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Arvestades, et audiovisuaalsete seadmete ja kaugside tehnoloogilise platvormi abil toimuva tõendite kogumise tingimusi käsitlevaid eeskirju ei ole veel välja antud, ei saa veel selle kohta vastata.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Menetluskulude üle otsustamisel mõistab kohus poolelt välja ainult need kulud, mis olid menetluse läbiviimiseks vajalikud. Vajalike kulude ja nende suuruse üle otsustab kohus, uurides hoolikalt kõiki asjaolusid, võttes eelkõige arvesse eeskirju, mis reguleerivad põhikohtuistungi ettevalmistusmenetlust, mis hõlmab kirjalikke esildisi, ühte ettevalmistavat istungit ja ühte põhikohtuistungit.

Kui menetluspool taotleb tõendite kogumist, on ta kohustatud kohtumääruse alusel tasuma ettemaksuna deposiidisumma, mis on vajalik tõendite kogumisel eeldatavasti tekkivate kulude katmiseks. Kui tõendite kogumist taotlevad mõlemad pooled või selleks annab korralduse kohus ex officio, nõuab kohus, et nõutava deposiidisumma tasuvad mõlemad pooled võrdses osas. Kui kohus on määranud, et tõendeid kogutakse ex officio, võib ta määrata, et deposiidisumma peab tasuma ainult üks pool.

Menetluspool, kes kohtuasja tervikuna kaotab, peab katma vastaspoole ja tema menetlusse astuja kulud. Kohtuasja kaotanud poole menetlusse astuja peab katma oma tegevusega seoses kantud kulud.

Kui pooled on kohtuasjas osaliselt edukad, määrab kohus kõigepealt kindlaks kummagi poole edukusprotsendi ja seejärel lahutab vähem eduka poole edukusprotsendi edukama poole edukuse protsendist ning määrab seejärel kindlaks edukama poole konkreetsed ja kogukulud, mis olid vajalikud menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks, ning seejärel hüvitab sellele poolele selle osa kogukuludest, mis vastab pärast poolte edukusprotsentide arvessevõtmist kohtuasjas ülejäänud protsendile. Kohtuasja edukusprotsenti hinnatakse rahuldatud nõuete alusel, kusjuures arvesse võetakse ka edukust nõuete toetuseks vajalike tõendite esitamisel.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Tunnistajad saavad kirjaliku kutse, milles on märgitud kutsutava isiku nimi, aeg ja koht, kohtuasi, millega seoses nad on välja kutsutud, ning märge selle kohta, et nad on välja kutsutud tunnistajatena. Kohtukutses teavitatakse tunnistajaid põhjendamatu puudumise tagajärgedest ja nende õigusest kantud kulude hüvitamisele. Kohtunik teavitab tunnistajaid, et nad võivad keelduda ütluste andmisest asjade kohta, mida menetluspool on neile kui poole esindajale usaldanud või mida menetluspool või muu isik on neile pihil tunnistanud, ning asjaolude kohta, mida tunnistaja on teada saanud advokaadina, arstina või mõne muu kutse- või muu tegevuse käigus, kui ta on kohustatud hoidma saladuses seda, mida ta on teada saanud selle kutse- või muu tegevuse käigus. Lisaks võib tunnistaja keelduda vastamast üksikutele küsimustele mõjuvatel põhjustel, eelkõige juhul, kui sellisele küsimusele vastates ähvardaks teda ennast või tema kuni mis tahes astme veresugulast või kuni kolmanda astme hõimlast, sealhulgas tema abikaasat või abikaasa sugulasi kuni teise astmeni – isegi kui abielu on lõppenud – ja tema eestkostjat või eestkostetavat, lapsendajat või last tõsine mainekaotus, oluline varaline kahju või kriminaalvastutus. Üksikkohtunik või koja esimees teatab tunnistajale, et ta võib keelduda esitatud küsimustele vastamast.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Isikusamasuse tuvastamiseks palub kohtunik tunnistajal esitada oma ees- ja perekonnanimi, isikukood, isa nimi, amet, aadress, sünnikoht, vanus ja suhe menetluspooltega.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Kohus võib otsustada, et tunnistaja kinnitab esitatud avaldusi vandega või et vande andmine toimub enne tunnistaja ülekuulamist. Vanne antakse suuliselt, öeldes järgmist: „Vannun oma au juures, et olen vastanud kõigile kohtu küsimustele tõeselt ega ole varjanud mulle teadaolevat teavet selle asja kohta.“ Lugemis- ja kirjutamisvõimelised tummad tunnistajad annavad vande, allkirjastades vande teksti, kuid kurdid tunnistajad annavad vande selle teksti lugedes. Kui kurdid või tummad tunnistajad ei oska lugeda ega kirjutada, annavad nad vande tõlgi abiga. Kui tunnistaja kuulatakse uuesti üle, ei anna ta uuesti vannet, vaid talle tuletatakse meelde juba antud vannet. Vannet ei nõuta tunnistajatelt, kes ei ole kohtuistungi ajal täisealised või ei ole võimelised selle tähendusest aru saama.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Arvestades, et audiovisuaalsete seadmete ja kaugside tehnoloogilise platvormi abil toimuva tõendite kogumise tingimusi käsitlevaid eeskirju ei ole veel välja antud, ei saa veel selle kohta vastata.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Arvestades, et audiovisuaalsete seadmete ja kaugside tehnoloogilise platvormi abil toimuva tõendite kogumise tingimusi käsitlevaid eeskirju ei ole veel välja antud, ei saa veel selle kohta vastata.

Viimati uuendatud: 21/09/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.