Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguses puuduvad selle kohta üldised õigusnormid. Videokonverentside kasutamist ei ole siiski välistatud ja seega on see õiguse alusel nendel juhtudel lubatud.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Kui isikut võib tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt üle kuulata, on see põhimõtteliselt võimalik ka videokonverentsi teel. Tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole erisätteid kehtestatud.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Puuduvad normid konkreetsete piirangute kohta. Kohaldatakse siseriiklikke tsiviilkohtumenetlust käsitlevaid õigusnorme.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Videokonverentsi teel ülekuulamise suhtes erinorme ei kohaldata. Kohaldatakse siseriiklikke tsiviilkohtumenetlust käsitlevaid õigusnorme. Kehtib reegel, et isikud tuleb üle kuulata kohtus. Erandeid võib teha juhul, kui tunnistaja on haige või tal ei ole muul põhjusel võimalik kohtusse kohale tulla (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artikkel 175).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Kui tunnistaja kuulatakse Madalmaade kohtus üle videokonverentsi teel, käsitatakse seda samaväärsena tavapärase kohtuistungi otseülekandega. Õiguse kohaselt koostab eeluurimiskohtunik tunnistaja ülekuulamise kohta protokolli. Samad normid kehtivad videokonverentsi teel toimuvatele ülekuulamistele ja seepärast tuleb ka nende puhul koostada kohtuprotokoll. Õiguses ei ole keelatud pildi või heli salvestamist lisaks kohtuprotokollile, kuid seda salvestist ei saa võrdsustada kohtuprotokolliga.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui taotluse saanud kohus asub Madalmaades, toimub kohtuistung hollandi keeles. Selles küsimuses erinorme ei kohaldata. Madalmaade rakendusõigusaktide kohaselt on aga pädeval asutusel võimalus kehtestada tõendite vahetuks kogumiseks tingimused, mida ta peab kasulikuks või vajalikuks selleks, et tagada nõuetekohane menetlus.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole kehtestatud erikorda seoses tõlkidega. Põhimõtteliselt peavad Madalmaades pooled korraldama suulise tõlke ise.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Madalmaade rakendusõigusaktide kohaselt võib taotluse saanud kohus kindlaks määrata, kumb pool vastutab tõendite kogumise taotlusest tuleneva kutse eest.

Kutsetega, mille eest ei vastuta kumbki pool, tegeleb taotluse saanud kohtu kohtusekretär. Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt tuleb saata tunnistajatele kutse vähemalt üks nädal (tulevaste õigusnormide kohaselt vähemalt kümme päeva) enne ülekuulamist.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Erivormi ja kommunikatsioonitehnoloogia kulusid ei pea kandma pooled. Madalmaade õiguse kohaselt neid kulusid sisse ei nõuta, vaid need kannab riik, kellelt võib nõuda kulude tasumist vastavalt määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 18 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 4.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 lõike 2 alusel teatab taotlev kohus juhul, kui tõendite vahetuks kogumiseks on vaja isik üle kuulata, kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlikkuse alusel. Muid nõudeid ei kohaldata.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse alusel on isikusamasuse kontrollimine kohtuniku ülesanne (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 177).

Kohtunik palub tunnistajatel teatada oma perekonna- ja eesnimi, vanus, amet ja elukoht. Samuti küsitakse neilt, milline on nende suhe pooltega (veresugulus või hõimlus, töösuhe).

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt antakse vanne või kinnitus kohtuniku ees enne ülekuulamist. Tunnistaja kinnitab, et tunnistab tõtt ja ainult tõtt. Kui tunnistaja ei räägi tahtlikult tõtt, on tegemist valeütluste andmisega. Tõendite vahetu kogumine toimub kooskõlas taotleva riigi õigusega.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kui esitatakse rahvusvahelise õigusabi taotlus, mille puhul soovitakse kasutada videokonverentsi, tegelevad sellega Madalmaade kohtusüsteemi IKT-toe (SPIRIT) töötajad, kes teevad tehnilised ja logistilised korraldused.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Seda teavet saab taotleda pädev asutus.