Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Portugali õiguse kohaselt peab taotleva kohtu kohtunik videokonverentsi teel ülekuulatavatelt isikutelt tõendeid koguma vahetult, ilma taotluse saanud kohtu kohtuniku sekkumiseta. See kehtib riigisiseste kohtuasjade suhtes, mille puhul ülekuulamine viiakse läbi videokonverentsi teel. Sama menetlust kohaldatakse piiriülestes asjades, kui taotleva liikmesriigi kohus taotleb ülekuulamise läbiviimist videokonverentsi teel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1783 artikliga 19.

Piiriülestes asjades võib taotleva liikmesriigi kohus taotleda ülekuulamise läbiviimist videokonverentsi teel ka kooskõlas selle määruse artiklitega 12–14.

Peamised liikmesriigi menetlusnormid, mis reguleerivad ekspertidelt, tunnistajatelt ja pooltelt videokonverentsi teel tõendite kogumist, on esitatud allpool.

Eksperdid

Asutuste, laborite või riiklike teenistuste eksperdid kuulatakse üle telekonverentsi teel nende töökohas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikli 486 lõige 2).

Tunnistajad

Tunnistajad, kes elavad väljaspool kohtu või koosseisu tööpiirkonda, võidakse üle kuulata reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldava tehnoloogilise varustuse abil elukohajärgses kohtus või koosseisu asukohas või linna/valla või linnaosa/osavalla registreeritud ametiasutuse ruumides (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 502).

Ülekuulamise kuupäeval tõestavad tunnistajad oma isikusamasust selle kohtu või asutuse ametnikule, kus ütlusi antakse, kuid alates sellest hetkest viivad ülekuulamist läbi asja arutav kohtunik ja poolte esindajad, kasutades reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldavat tehnoloogilist varustust, ilma et peaks sekkuma selle kohtu kohtunik, kus ütlusi antakse.

Ilma et see piiraks rahvusvaheliste või Euroopa Liidu õigusaktide sätete kohaldamist, kasutatakse välisriigis elavate tunnistajate ülekuulamiseks reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldavat tehnoloogilist varustust, kui nende elukohas on olemas vajalikud tehnilised vahendid.

Kui kohtuasja arutab Lissaboni või Porto suurlinnapiirkonna kohus, ei kasutata ülekuulamiseks reaalajas audio- ja videosuhtlust võimaldavat tehnoloogilist varustust, kui tunnistaja elab asjaomases suurlinnapiirkonnas.

Kui aga isikul, kes peab ütlusi andma, on võimatu või äärmiselt raske ilmuda õigel ajal kohtuistunguile, võib kohtunik poolte nõusolekul otsustada, et kõik selgitused, mida on vaja asjas õige otsuse tegemiseks, antakse telefoni teel või muu sellise sidevahendi kaudu, mis võimaldab kohtu ja ütlusi andva isiku vahetut suhtlust, kui uurimist või selgitamist vajavate faktide olemus võimaldab sellist menetlust kasutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 520).

Pooled

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 502 sätestatud eeskirju telekonverentsi teel ütluste andmise kohta kohaldatakse poolte suhtes, kes elavad väljaspool piirkonda või autonoomsete piirkondade puhul väljaspool asjaomast saart (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 456).

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Mingeid piiranguid ei ole sätestatud. Portugali õiguse kohaselt võib videokonverentsi teel üle kuulata tunnistajaid, pooli ja eksperte, nagu on sätestatud eespool osutatud õigusnormides.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Vt eelmisele küsimusele antud vastus.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Üldiselt peab isiku videokonverentsi teel üle kuulama kohtus. Riiklike teenistuste eksperdid võib aga videokonverentsi teel üle kuulata nende töökohas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 520 nimetatud asjaoludel (mis on esitatud küsimusele 1 antud vastuses) võib kohus erandkorras videokonverentsi teel üle kuulata muus kui kohtu asukohas asuva isiku.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Jah, videokonverentsi teel toimuvad ülekuulamised salvestatakse alati kohtu audiosalvestussüsteemiga, nagu on sätestatud Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 155.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui Portugal on taotluse saanud liikmesriik, siis oleneb ülekuulamise keel järgmistest asjaoludest.

a) Kui taotlus esitatakse määruse (EL) 2020/1783 artiklite 12–14 alusel, kasutatakse portugali keelt. Kui üle on vaja kuulata välismaalane, võib ta kõneleda muus keeles, kui ta portugali keelt ei valda. Sellisel juhul peab taotlev kohus taotluse saanud kohut sellest asjaolust teavitama, et viimane saaks kutsuda taotluse saanud kohtusse kohale tõlgi.

b) Kui taotlus esitatakse määruse (EL) 2020/1783 artiklite 19–21 alusel, kasutatakse taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud keelt. Kui üle tuleb kuulata isikud, kes seda keelt ei valda, võib taotlev kohus kooskõlas oma liikmesriigi õigusaktidega kutsuda taotlevasse kohtusse kohale tõlgi. Taotlev kohus võib ka nõuda, et (taotluse saanud) Portugali kohus kutsub tõlgi kohale taotluse saanud kohtusse.

Punktides a ja b sätestatud juhtudel, kui taotluse saanud liikmesriigi kohtusse on vaja kohale kutsuda tõlk, nõuab taotluse saanud kohus, et tõlgile maksab tasu taotleva liikmesriigi kohus, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/1783 artikli 22 lõikes 2.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

See teave on juba esitatud küsimusele 6 antud vastuses.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Portugali õiguses on isiku ülekuulamise ja kohtusse kutsumise menetluse suhtes kohaldatav kord sätestatud sisuliselt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 lõikes 3, artikli 172 lõigetes 5 ja 6, artiklis 220, artikli 247 lõikes 2, artikli 251 lõikes 1 ning artiklites 417, 507, 508 ja 603.

Üldiselt on kohtu kantselei ülesanne teavitada tunnistajaid, eksperte, pooli ja nende esindajaid omal algatusel sellest, millal nad peavad ilmuma kohtu korralduse alusel kohtumenetlusele. Kui pool nõuab tunnistaja ülekuulamist videokonverentsi teel, peab kohtu kantselei tunnistaja kohale kutsuma.

Tunnistajate, ekspertide ja teiste kõrvaliste isikute (nt tõlk või tehniline nõustaja) kohtusse kutsumise teated saadetakse tähtsaadetisena ja neis märgitakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Teated loetakse kättetoimetatuks, isegi kui adressaat keeldub kirja vastu võtmast; selle asjaolu peab registreerima postiteenistuse kirjakandja.

Kohtumenetlusele või ütlusi andma kutsumise teade saadetakse poolele tähtsaadetisena ja adresseeritakse asjaomasele poolele; teates märgitakse kohtusse ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Juhul kui pool on määranud vandeadvokaadi või teda esindavad samal ajal vandeadvokaat ja õigusnõustaja, tuleb teavitada ka nii vandeadvokaati kui ka õigusnõustajat.

Poolte esindajaid teavitatakse elektrooniliselt vastavalt 26. augusti 2013. aasta ministri rakendusmääruse (Portaria) nr 280/2013 artiklile 25. Teavituse väljastamise kuupäeva tõendab IT-süsteem.

Õigusnormides ei ole sõnaselgelt sätestatud, kui kaua ette tuleb ülekuulamisest teavitada. Kõigil ülaltoodud juhtudel loetakse teade kättetoimetatuks kolmandal päeval pärast selle registreerimist või elektroonilist väljastamist. Kui kolmas päev ei ole tööpäev, loetakse teade kättetoimetatuks esimesel järgmisel tööpäeval. Seetõttu on praktilistel põhjustel seoses ülekuulamise kuupäevaga vajalik järgida vähemalt seda etteteatamistähtaega, et teate saaks lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Pakilistel juhtudel võib tunnistajaid, eksperte, teisi kõrvalisi isikuid, pooli või nende esindajaid kohtusse kutsuda (või nende kohtukutseid tühistada) telegrammi, telefoni või muude sarnaste sidevahendite teel. Telefonikõne dokumenteeritakse alati asja toimikus ja sellele järgneb kirjalikus vormis kinnitus.

Kui isik, kes oleks pidanud kohal olema, jätab ilmumata, peab ta põhjendama oma puudumist kas istungil või viie (5) päeva jooksul (mõeldud on kalendripäevi, kuid kui viimane päev ei ole tööpäev, pikendatakse tähtaega järgmise tööpäevani).

Portugali õigusnormid näevad mitteilmumise korral ette järgmised sunnimeetmed. Kui tunnistaja ei ilmu kohale, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja ta ei ole oma puudumist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul põhjendanud, määratakse talle trahv ja kohtunik võib anda korralduse tema sundtoomiseks kohtusse. Neid karistusi ei kohaldata, kui kohtuistung lükatakse edasi muudel põhjustel kui tunnistaja mitteilmumine. Kui ilmumata jätab ekspert või teine kõrvaline isik, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv. Kui ilmumata jätab üks pooltest, kuigi teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja ta ei ole põhjendanud oma puudumist seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, määratakse talle trahv ning kohus võib tema keeldumist tõenduslikel eesmärkidel vabalt tõlgendada. Kui kohus leiab, et poole kohtusse ilmumisest keeldumise tõttu ei ole võimalik täita tõendamiskohustust, võib ta tõendamiskohustuse ümber pöörata.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Videokonverentsi kasutamise eest tasu ei võeta.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Kui Portugali kohus on määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 kohase taotluse puhul taotlev pool, kutsub ta ülekuulatava isiku nimetatud kohtusse teises (taotluse saanud) liikmesriigis posti teel, kasutades vastavalt vajadusele üht küsimusele 8 antud vastuses mainitud meetoditest. Posti teel teavitamise võimalus on ette nähtud 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 artikliga 14. Kutses teavitatakse ülekuulatavat isikut sellest, et tema ilmumine on vabatahtlik.

Kui Portugali kohus on taotluse saanud pool, peab ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitama taotlev kohus.

Taotleva ja taotluse saanud kohtu vastastikusel kokkuleppel võib ülekuulatavaid isikuid ülekuulamisest ja sellest, et nende ilmumine on vabatahtlik, teavitada taotluse saanud liikmesriigi kohus. Seda võib praktikas juhtuda olenemata sellest, kas Portugali kohus on taotlev või taotluse saanud pool.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Ülekuulamiseks määratud ajal kontrollib kohtuametnik, kas ülekuulatav isik on kohal, ja teavitab sellest ülekuulamist läbi viivat kohtunikku või taotlevat kohut, kui viimane viib ülekuulamise läbi vahetult.

Kui ülekuulamise viib läbi Portugali kohtunik, tehakse pärast menetluse algust ja enne, kui isik hakkab ütlusi andma, järgmist: i) ütlusi andev isik, tunnistaja või ekspert annab kohtuniku ees vande; ii) kohtunik küsib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks ettevalmistavaid küsimusi.

Kohtunik viib ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamiseks läbi eelküsitluse, küsides isikult nime, elukutset, aadressi, perekonnaseisu ja muid üksikasju, mida kohtunik võib pidada isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks.

Samuti küsib kohtunik ülekuulatavalt isikult ütluste usaldusväärsuse hindamiseks, kas ta on kummagi poole sugulane, sõber või vaenlane ja kas tal on asjas otsene või kaudne huvi.

Kui kohtunik teeb eelküsitluse käigus selgeks, et tunnistaja on sobimatu või ei ole ülekuulamiseks õige isik, ei luba kohtunik tal ütlusi anda. Tunnistaja on sobimatu, kui teda küll ei takista psühholoogiline hälve, aga tal puudub loomulik võime (füüsiline või vaimne sobivus) tunnistusi anda.

Eelküsitlus võimaldab kohtunikul ka kindlaks teha järgmised juhud, mille puhul tunnistajad või pooled võivad vastavalt Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikule keelduda ütlusi andmast.

Ütluste andmisest võivad Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 497 kohaselt keelduda (v.a lapse sünni või surma tõendamise asjades) järgmised isikud:

  1. ülenejad sugulased asjades, millesse on kaasatud nende alanejad sugulased, ning lapsendajad asjades, millesse on kaasatud nende lapsendatud lapsed, ja vastupidi;
  2. äi või ämm asjades, millesse on kaasatud tema väimees või minia, ja vastupidi;
  3. abikaasa või endine abikaasa asjades, millesse on kaasatud teine abikaasa või endine abikaasa;
  4. isik, kes elab või on elanud kohtuasja poolega koos abielupaariga sarnasel viisil.

Kohtunik peab teavitama eespool punktides nimetatud isikuid, et neil on õigus ütluste andmisest keelduda.

Isikud, kellel on ametisaladuse, avaliku teenistuja saladuse või riigisaladuse hoidmise kohustus, tuleb vabastada ütluste andmisest seoses nimetatud saladuse alla kuuluvate faktidega. Sellisel juhul kontrollib kohtunik niisuguse vabastuse õiguspärasust ja kui ta peab seda vajalikuks, tühistab nende saladuse hoidmise kohustuse.

Pooled võivad anda ütlusi üksnes seoses isiklike faktidega. Tsiviilhagi korral ei tohi poole tõendid keskenduda sellistele kuritegudele või õigusvastastele tegudele, mille suhtes pool on kostja kriminaalasjas.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Portugali õigusnormidega on ette nähtud järgmine:

  • enne tõendite kogumist selgitab kohtunik ülekuulatavale isikule tema antava vande moraalset tähtsust, kohust rääkida tõtt ja valeütluste esitamise eest määratavaid karistusi;
  • seejärel palub kohtunik tunnistajal anda järgmine vanne: „Vannun oma au nimel, et räägin kogu tõe ja ainult tõtt“;
  • vande andmisest keeldumine tähendab ütluste andmisest keeldumist; kui keeldumist ei põhjendata, on see mõlemal juhul karistatav kui lugupidamatus kohtu vastu, kui kohtunik esitab isikule sellise süüdistuse.

Kui muu liikmesriigi kohus kogub tõendeid vahetult Portugalist videokonverentsi teel kooskõlas määruse (EL) 2020/1783 artiklitega 19–21, peab taotleva liikmesriigi kohus (taotluse saanud) Portugali kohtule edastama ütlusi andva isiku kohta järgmise teabe: nimi, elukutse, aadress, perekonnaseis ja muud andmed, mida ta peab isikusamasuse tuvastamiseks vajalikuks; kellena isikut üle kuulatakse (nt poole, tunnistaja, eksperdi, tehnilise nõustajana); mis keelt isik räägib ja kas taotluse saanud kohtusse on vaja kutsuda tõlk.

Need üksikasjad on vajalikud selleks, et (taotluse saanud) Portugali kohus saaks ühest küljest võtta meetmed, et leida tõlk, ja teisest küljest kontrollida, kas ülekuulatav isik on videokonverentsiks määratud ajal kohal.

Kuna Portugali kohtunik menetlusse ei sekku, tuleb siiski vanne anda videokonverentsi teel taotleva liikmesriigi kohtu kohtuniku ees. Sama kohaldatakse eelküsitluse suhtes, juhul kui see toimub, ning sobivust puudutavate küsimuste, ütluste andmisest keeldumise või tunnistajate ütluste andmisest vabastamise suhtes, mis korraldatakse taotleva kohtu kohtuniku juhtimisel vastavalt taotleva liikmesriigi tsiviilkohtumenetlusõigusele, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2020/1783 artikli 19 lõikega 8.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Taotlev ja taotluse saanud kohus (kui keskasutus on viimase kindlaks määranud) peavad omavahel otse suhtlema, et kavandada videokonverents ja leppida kokku kuupäev selle eelnevaks katsetamiseks.

Praktilistel põhjustel on soovitatav teha katse võimaluse korral enne, kui tunnistajat teavitatakse; seetõttu tuleb katse kuupäev kindlaks määrata piisavalt varakult, et tunnistajat oleks võimalik õigeaegselt teavitada.

Katse päeval ja videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise kuupäeval peab kummaski kohtus kohal olema IT-tehnik, telekommunikatsioonitehnik või asjakohaste teadmistega kohtuametnik.

Portugali finantsjuhtimise ja kohtutaristu instituudis (Instituto de Gestão Financeira e Estruturas da Justiça – IGFEJ) on spetsiaalne meeskond, kes toetab videokonverentside korraldamist kohtutes.

Korralduslikel põhjustel tuleks IGFEJ-d katse ja ülekuulamise kuupäevast teavitada võimaluse korral kolm päeva ette. See võimaldab IGFEJ-l tagada, et kõik videokonverentsiks vajalikud tehnilised tingimused on täidetud, ja viivitamata sekkuda juhul, kui kohtute vahel tekib sideprobleeme, samuti jälgida videokonverentsi katsetamist.

Videokonverentsi kavandamine muus liikmesriigis Portugali kohtu taotlusel

(Taotlev) Portugali kohus peab kõigepealt paluma IGFEJ-l tagada videokonverentsi jaoks vajalikud tehnilised tingimused, lahendada võimalikud kohtutevahelised sideprobleemid ja jälgida videokonverentsi katsetamist.

Tehniliste probleemide lahendamiseks palub Portugali kohus taotluse saanud liikmesriigi kohtul määrata ka nende videokonverentsitalituses vastutav isik, kes jälgib katset ja/või osutab vajalikku tehnilist tuge koostöös Portugali tehnikutega.

Kui Portugali kohtud on taotleva poole rollis, paluvad nad sageli abi tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunktilt, kes võtab taotluse saanud kohtutega katse ja videokonverentsi kavandamiseks otse ühendust. Kui kontaktpunkti teavitatakse tehnilistest probleemidest, suhtleb ta otse videokonverentsi eest vastutava meeskonnaga igas kaasatud liikmesriigis, nõudes vajalikke ühendusi, teavet või tehnilisi kohandusi ja andes asjaomast teavet kaasatud kohtutele. See võimaldab ületada keelebarjääri ja videokonverentsi edukalt läbi viia.

Videokonverentsi kavandamine Portugali kohtus teise liikmesriigi taotlusel

Portugali keskasutus, kes vastutab teise liikmesriigi taotluste vastuvõtmise ja heakskiitmise eest vastavalt määruse (EL) 2020/1783 artiklile 19, on õigusemõistmise peadirektoraat (Direcção-Geral da Administração da Justiça – DGAJ). Kui taotlus on heaks kiidetud, teavitab DGAJ taotleva liikmesriigi kohut, millises (taotluse saanud) Portugali kohtus videokonverents toimub. Pärast seda peavad taotlev ja taotluse saanud kohus omavahel otse kokku leppima, mis kuupäevadel viiakse läbi kõigepealt katse ja seejärel ülekuulamine videokonverentsi teel.

Keskasutusena toetab DGAJ taotleva ja taotluse saanud kohtu vahelist otsesuhtlust, aga ka suhtlust IGFEJ videokonverentsi tugimeeskonnaga võimalike tehniliste probleemide lahendamiseks. Vajalike kontaktide loomisel võib kaasa aidata ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Portugali kontaktpunkt, kui temalt seda palutakse.

Kohtud broneerivad omavahel otse suheldes videokonverentsi ruumi ja määravad töötajad, kes loovad tehnilised ühendused ja jälgivad videokonverentsi vastavalt taotlevas ja taotluse saanud kohtus. Üldjuhul valitakse Portugalis vajalike teadmistega kohtuametnik, keda eelistatavalt saadab Portugali kohtu IT-spetsialist.

Kui videokonverentsi peetakse internetiprotokolli (IP) kaudu, tuleb seda tingimata teha Portugalist. Selleks teavitab Portugali kohus IGFEJ-d ette ja palub tal avada välisühenduse.

Kui videokonverentsi peetakse telefoniühenduse (ISDN) kaudu, võib ühenduse Portugali kohtutega luua teiste liikmesriikide kohtutest.

Kõikide tehniliste probleemide korral võib vajalikku abi osutada Portugali kohtu IT-tehnik või IGFEJ tehnik.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Videokonverentsi taotluse esitamisel peaks taotlev kohus märkima vormi L väljale 12, et soovib tõendite kogumist vormil N osutatud kommunikatsioonitehnoloogia abil (mõlemad vormid on lisatud määrusele (EL) 2020/1783). Vormile N tuleb omakorda märkida järgmised andmed.

1. Taotleva kohtu kasutatavate videokonverentsiseadmete tehnilised andmed:

  • kasutatav sideprotokoll (nt H.323, H.320);
  • videoprotokollid (nt H.261, H.263 ja H.264);
  • audioprotokollid (nt G.711a, G.711u, G.722, G.729);
  • vajaduse korral sisujagamise protokoll (nt H.239 või BFCP (SIP));
  • turvalisus: H.235 ja vastav toetatav krüpteering;
  • maksimaalne toetatav ribalaius;
  • autonoomne seade, mitme punkti kontrollüksus (MCU) või lüüsseade;
  • kas mitme punkti kontrollüksus või lüüsseade kasutab interaktiivset kõnekostet (IVR).

2. Kohtu ISDNi ja/või avaliku IP-ühenduse andmed.

Videokonverentsi tehnilised üksikasjad on järgmised:

kasutatav sideprotokoll: H.323

turvalisus: H.235 AES

maksimaalne toetatav ribalaius: 256 kbps

3. Taotlus videokonverentsi katsetamise kavandamiseks enne ütluste andmist.

4. Videokonverentsi tuge osutava isiku (eelistatavalt kohtule tuge osutav kohtuametnik koos IT- või telekommunikatsioonitehnikuga) nimi ja otsesed kontaktandmed (telefon, faks ja e-post).

5. Alternatiivina ISDNi ja IP-ühendusele ning selleks, et vältida sidepiiranguid, mis tulenevad võrgu- ja tulemüürisätetest, võimaldab kohtus paigaldatud varustus kasutada videokonverentsiühenduse loomiseks selliseid platvorme nagu Webex, Zoom, Teams või Skype.

Sellisel juhul peaksid videokonverentsil osalevad kohtud eelnevalt kokku leppima, millist platvormi kasutatakse, sest Portugali kohtuametnik peab paluma kohaliku kohtu IT-tehnikul paigaldada videokonverentsiseadmetesse vajaliku tarkvara.

Alati tuleks ühendust siiski enne kontrollida, et teha kindlaks, kas on vaja tehniliselt sekkuda.

 

Lingid

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783

 

Märkus

Käesolevas teabelehes sisalduv teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti ega kohtute või muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega. Neid võidakse korrapäraselt ajakohastada või kohtupraktikas teisiti tõlgendada.

Viimati uuendatud: 02/04/2024

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.