Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Slovakkia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Kuigi Slovakkia õigus ei sisalda erinorme, mis võimaldavad tõendite kogumisel taotleva liikmesriigi kohtu osalemist, puuduvad siiski seda takistavad sätted. Kohtud koguvad vastavalt menetluseeskirjadele tõendeid kohtuistungil ja vajaduse korral väljaspool kohtuistungit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilný sporový poriadok) artikkel 188). Poolte nõusolekul võib kohus korraldada kohtuistungi videokonverentsi või muu sidetehnoloogia abil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 175). Põhimõtteliselt on pooltel õigus tõendite kogumisel kohal viibida.

Videokonverentsi teel tõendite kogumist käsitlev erikord puudub (v.a eespool kirjeldatud kord). Seepärast kohaldatakse üksnes määrust tõendite kogumise kohta (Nariadenie o výkone dôkazu), tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtute haldus- ja kantseleieeskirju (Spravovací a kancelársky poriadok pre súdy) (2015. aastal: Slovaki Vabariigi Justiitsministeeriumi 11. novembri 2005. aasta dekreet nr 543 ringkonnakohtute (okresné súdy), piirkonnakohtute (krajské súdy), erikohtute (Špeciálny súd) ja sõjaväekohtute (vojenské súdy) haldus- ja kantseleieeskirjade kohta).

Kõik muud küsimused tuleb lahendada kõnealuste kohtute vahelisel kokkuleppel Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku abil.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Slovakkia õiguses puuduvad piirangud videokonverentsi teel küsitletavate isikute ringi suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 187 kohaselt võib tõendina kasutada kõike, mis võib aidata kaasa asja nõuetekohasele selgitamisele ja mis on saadud seaduslikult. Eelkõige võib küsitleda menetluspooli, tunnistajaid ja eksperte.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 203 peab tõendite kogumisel järgima salajase teabe hoidmise kohustust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 38 kohaselt võtab kohus arvesse alaealise menetluspoole arvamust. Alaealise arvamuse tuvastab kohus tema seadusliku esindaja või pädeva laste sotsiaalse kaitse ja eestkosteasutuse kaudu või küsitledes alaealist, sealhulgas ilma vanemate juuresolekuta. Konkreetsed piirangud sõltuvad lapse vanusest ja kohtu valitud küsitlusmeetodist.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Puuduvad, välja arvatud piirangud, mis on seotud tõendite olemusega (asjaolu, et ruumide läbiotsimist ei ole võimalik läbi viia videokonverentsi teel jne).

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid kogutakse tavaliselt kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 188) ja kohtuistungid toimuvad tavaliselt kohtuhoones (kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikkel 25 koostoimes artikliga 35). Küsitlust oleks tehnilistel põhjustel keeruline mujal läbi viia.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Videokonverentsiseadmete abil on võimalik ka videokonverentse salvestada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 175 võib suuline ülekuulamine videokonverentsi teel toimuda siiski üksnes menetluspoolte nõusolekul. Selline audiosalvestis kantakse andmekandjale, mis on kohtuasja toimiku osa.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

See küsimus ei puuduta konkreetselt tõendite kogumist välisriigis või videokonverentsi teel. Kohtuistungite üldeeskirjade kohaselt kooskõlas artiklitega 12–14 viiakse Slovaki kohtute kohtuistungid alati läbi riigikeeles ja taotluse korral tagatakse tõlgi teenused.

Kui kohus kogub tõendeid artiklite 19 ja 20 alusel vahetult, teeb ta seda enda keeles.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

Kui kohtuistung toimub videokonverentsi teel vastavalt artiklitele 12–14 ja on vaja suulist tõlget (nt kui kohtus kuulatakse üle Slovaki Vabariigis elavat prantslast), tagab Slovaki kohus tõlgi, kuid nõuab määruse artikli 22 lõike 2 kohaselt kulude hüvitamist taotlevalt kohtult. Kui videokonverentsi korraldatakse vastavalt artiklile 19, lepib keskasutus taotleva kohtuga kokku tingimused ja teeb ettepaneku, et taotlev kohus tagaks vajaduse korral tõlgi. Slovakkias asuvate tõlkide andmed leiab Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt.

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

Slovakkia õigus ei sisalda selle kohta erisätteid. Kohaldatakse üldeeskirju kohtuistungite korraldamise ning tunnistajate ja poolte kohale kutsumise kohta. Kohus kogub tavaliselt tõendeid kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 188) ja kohtukutsed tuleb kätte toimetada piisavalt vara, et järgida kohtuistungi ettevalmistamiseks seaduses ettenähtud tähtaega. Kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikli 46 lõige 3 reguleerib kohtukutsete suhtes kohaldatavaid nõudeid. Kohtukutse tuleb kätte toimetada tavaliselt vähemalt viis päeva enne kohtuistungi toimumise kuupäeva (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 178 lõige 2).

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Slovaki kohtud ei kohalda videokonverentsi korraldamise tasu.

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Slovakkia õigus ei sisalda selle kohta erisätteid. Üldiselt peab kohus andma kohtuistungi alguses isikule juhiseid tema menetlusõiguste ja kohustuste kohta, v.a juhul, kui isikut esindab advokaat või kui hagejaks on riik, riigiasutus või juriidiline isik, keda esindab juristiharidusega isik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 160).

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Slovakkia õigus ei sisalda selle kohta videokonverentsi käsitlevaid erisätteid. Konkreetne menetlus otsustatakse ad hoc kokkuleppega asjaomaste kohtute vahel. Kohaldatakse üldsätteid ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 200). [Kohus] kontrollib isikuandmeid isikutunnistuse või passi alusel. Kohtuistungi alguses tuleb tuvastada tunnistaja isik ja kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tunnistaja usaldusväärsust (sugulussuhted jms).

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Slovakkia õigus sisaldab selle kohta üksnes kriminaalkohtumenetlust (mitte tsiviilkohtumenetlust) käsitlevaid erisätteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 196 lõikele 2 teavitavad kohtud siiski tunnistajaid iga kohtuistungi alguses tunnistaja ütluste tähtsusest, tunnistaja õigustest ja kohustustest (rääkida tõtt ja mitte varjata midagi) ning valevande andmise kriminaaltagajärgedest.

Kui taotlev kohus nõuab tunnistaja, eksperdi või menetluspoole ärakuulamist vande all vastavalt oma riigi õigusele, ei peeta seda Slovakkia avaliku korraga (ordre public) vastuolus olevaks. Vande tekst on esitatud rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seaduses (seaduse nr 97/1963 artikkel 58b).

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõikides Slovaki kohtutes on administraator, kelle poole saab pöörduda, et kavandada videoühenduse katsetamist, kohtuistungi kuupäeva jne. Administraator on saanud eriväljaõppe videokonverentsiseadmete käsitsemiseks. Probleemide tekkimise korral võib administraator võtta ühendust kohtu tehnikuga ja ta võib korraldada tehniku kohaloleku kohtuistungi toimumise päeval.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Nõutakse tehnilist teavet, mis on vajalik ühenduse loomiseks taotleva kohtu seadmetega ja vajadusel teavet tõlgi kohta.

Viimati uuendatud: 06/05/2024

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.