Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, siis milliseid liikmesriigi menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, tõendeid saab videokonverentsi teel koguda nii taotleva liikmesriigi kohtu osalusel kui ka vahetult selle liikmesriigi kohtu poolt.

Vastavalt nõukogu määrust tõendite kogumise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „tõendite kogumise määrus“) käsitleva seaduse (2003:493) artiklile 5 peab tõendeid koguma ringkonnakohus ja kohaldama peab kohtumenetluse seadustiku sätteid tõendite kogumise kohta väljaspool kohtuistungit (seadustiku 35. peatüki jaod 8–11), kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

Tuleb märkida, et asjades, mille suhtes tõendite kogumise määrust ei kohaldata, kohaldatakse muude õigusaktide asjaomaseid sätteid, näiteks seadust (1946:816), mis käsitleb tõendite kogumist välisriigi kohtu poolt.

2 Kas on piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja menetlusosalisi?

Iga isikut, keda tuleb asjaga seoses küsitleda, võib küsitleda videokonverentsi teel.

3 Kas on piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Konkreetsed piirangud puuduvad.

4 Kas on piiranguid koha suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid koguvad ringkonnakohtud. Muid konkreetseid piiranguid ei ole kehtestatud.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid kohtuistungeid tohib salvestada?

Jah, see on lubatud ja seadmed on olemas.

6 Mis keeles peab kohtuistung toimuma: a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Kohtuistung peab toimuma rootsi keeles, kuid kohus võib kasutada tõlgi teenuseid.

b) See sõltub taotleva riigi eeskirjadest.

7 Kui vajatakse tõlke, siis kes vastutab nende leidmise eest ja kus peaks olema tõlkide asukoht, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt?

a) Rootsis toimuva ülekuulamise puhul otsustab Rootsi kohus, kas ja kuidas tuleb kasutada tõlki.

b) Taotlev kohus võib vajadusel küsida tõlgi leidmisel abi valitsuskantseleist, mis on tõendite kogumise määruse kohaselt keskasutus. Valitsuskantselei ja taotlev kohus võivad kokku leppida selles, kuidas tõlk ülekuulamisel osaleb (tõendite kogumise määruse artikli 20 lõige 2).

8 Millist menetlust kohaldatakse kohtuistungi korraldamiseks ja isiku teavitamiseks ülekuulamise aja ja koha kohta, a) kui taotlus esitatakse tõendite kogumise määruse artiklite 12–14 kohaselt ning b) kui toimub tõendite vahetu kogumine tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohaselt? Kui palju aega tuleks mõlema variandi korral kohtuistungi kuupäevast teavitamiseks ette näha, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada?

a) Asja menetlev kohus väljastab ülekuulatavale isikule kutse. Kutses täpsustatakse aeg ja koht. Ehkki seadusega pole kohtuistungist teatamisel ette nähtud etteteatamisaja pikkust, tuleb kutse saajale anda piisavalt aega (mõistlik etteteatamisaeg) kutses esitatud nõuete täitmiseks.

b) See sõltub taotleva riigi eeskirjadest.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas need tasutakse?

Kui Rootsi kohus seda nõuab, peab taotlev kohus katma ekspertide ja tõlkide kulud, täitmistaotlusest tulenevad kulud vastavalt erimenetlusele ja sellise sidetehnoloogia nagu video- ja telekonverentsiseadmete kulud (vt tõendite kogumise määruse artikli 22 lõige 2 ning artikli 12 lõiked 3 ja 4).

10 Kuidas tagatakse, et otse taotleva kohtu poolt ülekuulatavat isikut teavitatakse sellest, et ütluste andmine on vabatahtlik?

Taotlev kohus peab asjaomast isikut teavitama, et tõendite kogumine vastavalt tõendite kogumise määruse artiklile 19 peab toimuma vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse ülekuulatava isiku isikusamasuse kontrollimiseks?

Sellega seoses puudub eraldi reguleeritud menetlus isikusamasuse tuvastamiseks.

12 Milliseid nõudeid kohaldatakse vande andmise suhtes ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui tõendite kogumise määruse artiklite 19–21 kohase tõendite vahetu kogumise raames nõutakse vande andmist?

Üldiselt kohaldatakse riiklikke eeskirju vande andmise kohta ja eritingimusi või teabenõudeid artikli 19 kohaldamiseks ei ole sätestatud.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et kohtuistungi päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõikides kohtutes on olemas töötajad, kus oskavad videokonverentsiseadmeid käsitseda.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Tavaliselt ei nõuta mingisugust lisateavet.