Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Austria
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine“ praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kättetoimetamine on dokumendi edastamine adressaadile seadusega ettenähtud tõendataval viisil, et adressaat saaks tutvuda dokumendi sisuga.

Kättetoimetamine on õigustoiming, mille teostamiseks annab kohus kohtumenetluse raames korralduse ja mis teostatakse automaatselt (Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) paragrahv 87). Kättetoimetamine tuleb ametlikult dokumenteerida, et kättetoimetamise aeg ja vastuvõtja isik oleksid tõendatavad. Dokumentide nõuetekohane kättetoimetamine on teatavate menetluslike tagajärgede saabumise eeltingimus.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Üldreeglina tuleb ametlikult kätte toimetada kõik kohtu otsused (nt kohtukutsed, määrused ja kohtuotsused) ja menetlusosaliste taotlused (nt hagiavaldused, vastuväited, edasikaebused) ja muud avaldused, mis on adresseeritud (ka) vastaspoolele.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Dokumentide kättetoimetamise korralduse annab ja kättetoimetamise viisi määrab otsuse tegija (kohtunik, kohtuametnik). Vastavat korraldust nimetatakse kättetoimetamismääruseks (Zustellverfügung) ning otsuse tegija peab selle originaali lisama kättetoimetatavale dokumendile. Praktikas kasutatakse kättetoimetamiseks saatmisteenust. Üldjuhul on selleks postiteenus, ent kasutada võidakse ka mõnda teist universaalteenuse osutajat. Elektroonilise kättetoimetamise kohta kohtute kaudu vt punkt 6.

4 Aadressipäringud

4.1 Kas liikmesriigi ametiasutus, kelle poole on pöördutud, püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui märgitud aadress on vale? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade

Põhimõtteliselt mitte. Kui töötajaid on piisavalt, võidakse siiski teha lihtsamaid päringuid, nt registripäringuid (üksikasjalikumalt vt punkt 4.3 allpool).

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas ja kui palju tuleb selle eest tasuda?

Jah. Iga isik, sealhulgas välisriigi ametiasutus, võib võtta ühendust Austria registripidajatega (kohaliku omavalitsuse kantselei, kohaliku omavalitsuse asutused, kohaliku omavalitsuse ringkonnakantselei (Gemeindeamt, Magistrat, Magistratisches Bezirksamt)) ja taotleda registriandmeid füüsilise isiku registreeritud peamise elukoha kohta. Registreerimisandmeid säilitatakse rahvastiku keskregistris (Zentrales Melderegister, ZMR). See on avalik register, mis sisaldab kõigi Austrias registreeritud isikute nimesid koos andmetega nende peamise elukoha ja vajaduse korral teise elukoha (teiste elukohtade) kohta. Elukoha registreerimine / registrist kustutamine on Austrias kohustuslik.

Registripäringu esitamiseks on vaja otsitava isiku kohta teada vähemalt järgmisi andmeid: ees- ja perekonnanimi ning lisaks mõni muu tunnus, mille järgi on võimalik isik selgelt tuvastada (nt sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus või eelmine aadress).

Üksikasjalikum teave registripäringu esitamise kohta on aadressil http://www.help.gv.at jaotises „Dokumente und Recht“ (dokumendid ja õiguslik teave) või „Personen-Meldeauskunft“ (isikuandmed/registriandmed).

4.3 Millist abi annavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide aadressipäringutele vastamisel dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohane teade

Austria Vabariigis asuvate adressaatide aadressid saab leida järgmistest allikatest (määruse artikli 7 lõike 1 punkt c):

rahvastiku keskregister (Zentrales Melderegister, edaspidi „register“) asub Austria siseministeeriumis. See on avalik register, mis sisaldab kõiki isikuid, kelle peamine elukoht ja vajaduse korral teine elukoht või teised elukohad on Austrias. Register sisaldab isiku- (nt nimi, sugu, sünniaeg, registrinumber, kodakondsus jne) ja elukohaandmeid. Elukoha registreerimine / registrist kustutamine on Austrias kohustuslik.

Registrikandeid teevad Austria linnade ja valdade erinevad registreerimisasutused, perekonnaseisu- ja kodakondsusametid. Sellele pääsevad juurde kõik ametiasutused (nt piirkondlikud asutused, politseiasutused). Taotluse korral on otsene juurdepääs ka pankadel, kindlustusseltsidel, juristidel, notaritel jne, mida kontrollib Austria siseministeerium.

Igaüks võib taotleda (tasu eest) registreerimisasutuselt teavet isiku peamise elukoha kohta.

Isiku asukoha kindlakstegemiseks võivad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud saada registrist teavet registreeritud isikute kohta, taotledes teavet isiku peamise elukoha kohta. Teavet sünniandmete kohta võivad taotleda ainult isikud, kellel on täitekorraldus isiku(te) suhtes, kelle kohta taotlus esitatakse.

Üldjuhul esitatakse ainult teave isiku peamise elukoha kohta. Kui isikul, kelle andmeid taotletakse, ei ole tegelikku peamist elukohta, esitatakse teave tema viimase registrist kustutatud peamise elukoha kohta.

Registreerimisteavet võib saada tingimusel, et isikut, kelle andmeid taotletakse, eristatakse individuaalselt teatavate tunnuste poolest, nii et esitatav teave ei saa olla seotud rohkem kui ühe isikuga. Teabe saamiseks on vaja otsitava isiku kohta teada vähemalt järgmisi andmeid: ees- ja perekonnanimi ning lisaks vähemalt üks muu tunnus, mille järgi on võimalik isik selgelt tuvastada (nt sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus või eelmine aadress).

Pädev asutus on registreerimisasutus, st munitsipaalasutus; linnades on see linnavalitsus ja Viinis linnaosavalitsus.

Registreerimisteabe taotlusi võib mitteametlikult esitada isiklikult, posti teel või interneti teel.

Registreerimisteavet saab taotleda registri veebisaidilt või veebisaidilt oesterreich.gv.at. Nõutav on aktiveeritud kodanikukaart ja elektrooniline maksevõimalus. Taotletud teave esitatakse niipea, kui halduslõiv on tasutud. Praegune halduslõiv 3,30 eurot tuleb tasuda isegi juhul, kui otsing ei anna selget tulemust.

Registreerimisteabe saamiseks on nõutav ametlik fotoga isikutunnistus. Kirjalike avalduste korral tuleb esitada ametliku dokumendi originaal või notari või kohtu kinnitatud ärakiri.

Kirjalike taotluste tasu on 14,30 eurot. Kohaliku rahvastikuregistri päringud maksavad 2,10 eurot ja keskregistri päringud 3,30 eurot.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid viise (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Üldjuhul kasutatakse kättetoimetamiseks saatmisteenust, st postiteenust või mõnda teist universaalteenuse osutajat (vt eespool punkt 3) või kohtuametnikke (Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 88).

Alternatiivina võidakse kasutada järgmisi kättetoimetamisviise.

Kättetoimetamine avaliku teadaandega vastavalt Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahvile 25 ja Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 115:

isikutele, kelle asukoht on teadmata, või isikute rühmale, mille liikmed on ametiasutustele teadmata ja kellele ei ole määratud volitatud vastuvõtjat, võib dokumendid kätte toimetada, avaldades ametlike teadaannete registris (Ediktsdatei) (kättesaadav aadressil http://www.justiz.gv.at/ jaotises E-Government/Ediktsdatei) teate, et kättetoimetatav dokument on kohtus hoiustatud. Teade peab lühidalt sisaldama ka järgmisi andmeid: kättetoimetatava dokumendi sisu, asja menetleva kohtu nimi, vaidluse ese, dokumendi kättesaamise võimalused ning info avaldatud teate õiguslike tagajärgede kohta. Teate kandmisega avalike teadaannete registrisse loetakse dokument kättetoimetatuks.

Kättetoimetamine kohtu määratud halduri kaudu (Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 116–118):

Kui ainus võimalik kättetoimetamisviis on avalik teadaanne (avalike teadaannete registrisse kandmine), peab kohus taotluse alusel või oma äranägemisel määrama halduri, juhul kui asjaomane isik või asjaomased isikud võtavad kättetoimetatava dokumendi sisu arvestades tavaliselt meetmeid oma õiguste kaitseks, eriti kui kättetoimetatav dokument sisaldab isiku(te)le adresseeritud kohtukutset. Halduri määramine tuleb teatavaks teha avalike teadaannete registri kaudu (Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 117). Kohe pärast seda ning dokumendi haldurile üleandmist loetakse see kättetoimetatuks (Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 118).

Elektroonilise kättetoimetamise kohta kohtute kaudu vt punkt 6.

6 Kas tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne teel)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

6.1 Milliseid elektroonilise kättetoimetamise viise dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses liikmesriigis kasutatakse, kui dokumendid toimetatakse otse kätte isikule, kelle aadress teises liikmesriigis on teada?

Vt vastus punktile 6.2.

6.2 Kas see liikmesriik on kooskõlas dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõikega 2 täpsustanud lisatingimused, mille kohaselt ta aktsepteerib elektroonilist kättetoimetamist, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 punktis b? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 2 kohane teade

Kohtud võivad kasutada Austria e-õiguskeskkonna süsteemi (Elektronischer Rechtsverkehr, edaspidi „ERV“) dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks pooltele või nende esindajatele. Selle edastamisviisi puhul on kasutajate ring kindlaks määratud ja järgitakse täpseid tehnilisi eeskirju. ERV on põhimõtteliselt kättesaadav kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kuigi see vajab eritarkvara ja põhimõtteliselt vahendusasutuse kaasamist.

Kui ERV kaudu kättetoimetamine pole võimalik, võib kättetoimetamine toimuda ka dokumentide kättetoimetamise haldusosakonna kaudu kooskõlas dokumentide kättetoimetamise seaduse 3. osaga (Zustellgesetz, paragrahv 28 jj).

Austria ERV (kuid mitte muude elektrooniliste kättetoimetamise süsteemide) kasutamiseks on kohustatud: advokaadid (Rechtsanwältinnen/Rechtsanwälte) ning muud kostjat kriminaalmenetluses kaitsma volitatud isikud (Verteidigerinnen / Verteidiger in Strafsachen), notarid (Notarinnen/Notare), krediidi- ja finantsasutused (pangandusseaduse paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2), 2016. aasta kindlustusjärelevalve seaduse (VAG 2016) paragrahvi 1 lõike 1 punktide 1, 2, 4, 6, 7 ja 8 kuuluvad ettevõtted, sotsiaalkindlustuse pakkujad (üldise sotsiaalkindlustusseaduse (ASVG) paragrahvid 23–25, füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusseaduse (GSVG) paragrahv 15, põllumajandustootjate sotsiaalkindlustusseaduse (BSVG) paragrahv 13, riigiteenistujate tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustuse seaduse (B-KUVG) paragrahv 9 ja 1972. aasta notarite kindlustusseaduse (NVG) paragrahv 4), pensioniasutused (ASVG paragrahv 479), ehitustööliste puhkuse- ja koondamistasude fond (ehitustööliste puhkuse- ja koondamistasude fondi seaduse (BUAG) paragrahv 14), apteekrite palgafond (2002. aasta palgafondiseaduse paragrahv 1), pankrotikaitse fond (pankrotikaitse fondi seaduse (IESG) paragrahv 13) ja IEF-Service GmbH (IEFi seaduse paragrahv 1), Austria sotsiaalkindlustusorganisatsioonide liit (ASVG paragrahv 31), finantsprokuratuur (Finanzprokuratur), kes esindab riiki teatavat liiki asjades (finantsprokuratuuri seaduse (ProkG) paragrahv 1), advokatuurid (Rechtsanwaltskammern), eksperdid ja tõlgid (kohtukorralduse seaduse (GOG) paragrahvi 89c lõige 5a).

Austria õiguse kohaselt ei ole lubatud elektrooniline kättetoimetamine e-posti teel.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või avaliku teadaande kaudu) olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine adressaadile on osutunud võimatuks? 7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Asenduskättetoimetamine

Kui seaduses on otseselt keelatud dokumendi kättetoimetamine asendusvastuvõtjale, on tegemist isikliku kättetoimetamisega, mis tähendab, et kättetoimetatavad dokumendid tuleb adressaadile isiklikult üle anda. Seda kohaldatakse üksnes erandjuhtudel.

Kõigil muudel juhtudel on lubatud asenduskättetoimetamine. See tähendab, et kui adressaat ei viibi kättetoimetamiskohas, võib dokumendid põhimõtteliselt üle anda mõnele teisele adressaadiga samal aadressil elavale täisealisele isikule või adressaadi töötajale või tööandjale, kes on nõus dokumendid vastu võtma (Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahvi 16 lõige 2). Seda isikut nimetatakse õigusaktides asendusvastuvõtjaks (Ersatzempfänger).

Asenduskättetoimetamine on siiski lubatud üksnes juhul, kui kättetoimetajal on alust arvata, et adressaat viibib regulaarselt kättetoimetamiskohas.

Vastavalt Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 103 ei saa asendusvastuvõtjaks olla isik, kes on samas kohtuvaidluses adressaadi vastaspool.

Vastavalt Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahvi 16 lõikele 5 loetakse, et asenduskättetoimetamist ei ole toimunud juhul, kui adressaat ei saanud kättetoimetatud dokumentidest õigeaegselt teada, kuna ei viibinud kättetoimetamiskohas (nt kuna isik viibis reisil, haiglas või kinnipidamiskohas). Sel juhul loetakse dokumendid siiski kättetoimetatuks adressaadi kättetoimetamiskohta naasmisele järgneval päeval.

Hoiustamine

Kui dokumenti ei ole võimalik kättetoimetamiskohas kätte toimetada (adressaat ega asendusvastuvõtja ei viibi kättetoimetamiskohas), kuid kättetoimetajal on põhjus eeldada, et adressaat viibib korrapäraselt kättetoimetamiskohas, tuleb juhul, kui kasutatakse kullerfirmat, hoiustada dokument selle firma asjaomases kontoris, igal muul juhul aga kohaliku omavalitsuse kantseleis või ametiasutuses, kui see asub samas kohaliku omavalitsuse tööpiirkonnas (Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahv 17).

7.2 7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Üksikasjalikumalt vt eespool punktid 7.1 ja 7.3.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Adressaati tuleb dokumentide hoiustamisest teavitada hoiustamisteatisega (mis pannakse postkasti või kinnitatakse välisuksele). Teatises peab olema märgitud dokumentide hoiustamise koht, kättesaamistähtaja algus ja lõpp ning hoiustatavate dokumentide õigusmõju (Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahvi 17 lõige 2). Vastavalt Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahvi 17 lõikele 3 hakkab kättesaamistähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast dokumendi esmast kättesaadavaks tegemist ja peab kestma vähemalt kaks nädalat. Hoiustatud dokument loetakse kättetoimetatuks nimetatud tähtaja esimesel päeval (formaalne kättetoimetamine). See ei kehti siiski juhul, kui adressaat ei saanud kättetoimetatud dokumentidest õigeaegselt teada, kuna ei viibinud kättetoimetamiskohas. Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahvi 17 lõike 3 viimases lauses on siiski ka selliseks puhuks sätestatud, et dokument loetakse kättetoimetatuks järgmisel päeval pärast seda, kui adressaat kättesaamistähtajal kättetoimetamiskohta naasis ja tal oli võimalik hoiustatud dokumendile järgi minna. Kui hoiustatud dokumendile järgi ei minda (mis ei mõjuta dokumendi kättetoimetatuks lugemist selle hoiustamise korral), tuleb see pärast kättesaamistähtaja lõppu tagastada dokumendi saatnud kohtule.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui adressaat või sama leibkonna liikmest asendusvastuvõtja keeldub ilma õigusliku aluseta dokumenti vastu võtmast, tuleb dokument jätta kättetoimetamiskohta või, kui see pole võimalik, hoiustada kirjaliku teatamiseta. Dokumendi jätmise või hoiustamisega loetakse see kätte toimetatuks (Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahv 20).

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenust kasutades (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18)

8.1 Kui postiteenistus toimetab liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis kättesaamisteatist (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Posti teel kättetoimetamisel tuleb järgida Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni ja kasutada rahvusvahelist kättetoimetamise kinnitust. Dokument tuleb üle anda adressaadile või – kui talle pole võimalik seda kätte toimetada – muule isikule, kellel vastavalt kättetoimetamiskoha riigi õigusele on õigus see vastu võtta (nt volitatud vastuvõtja, asendusvastuvõtja). Austrias kohaldatakse Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahvi 16 asendusvastuvõtjaid käsitlevaid sätteid (vt punkt 7.1).

8.2 Kuidas saab liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 18 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole kätte saadud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Küsimust, kas ja mis tingimustel on lubatav dokumendi hoiustamine, reguleerib selle riigi siseriiklik õigus, kus dokument kätte toimetatakse. Austria õigusnormide kohaselt võib dokumendi hoiustada, kui on täidetud selleks ettenähtud tingimused (vt eespool punkt 7).

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Vt eespool punkt 7.3.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Jah. Kättetoimetaja peab tõendama dokumendi kättetoimetamist vastuvõtutõendi abil (kättetoimetamise kinnitus, vastuvõtuteatis). Dokumendi vastuvõtja peab kinnitama kättetoimetamist oma allkirjaga vastuvõtutõendil, märkides ära ka kuupäeva ja (kui ta ei ole tegelik adressaat) oma seose tegeliku adressaadiga. Kui vastuvõtja keeldub kinnitust andmast, teeb kättetoimetaja selle kohta märke vastuvõtutõendile, märkides ära ka kuupäeva ja vajaduse korral vastuvõtja seose adressaadiga. Vastuvõtutõend tuleb viivitamata tagastada saatjale.

Vastuvõtutõendi saatmise asemel võib saata elektrooniliselt vastuvõtutõendi koopia või sellel olevad andmed, kui ametiasutus ei ole seda vastuvõtutõendile tehtud asjakohase märkusega välistanud. Vastuvõtutõendi originaali tuleb säilitada vähemalt viis aastat pärast kättetoimetamist ja see tuleb viivitamata saata ametiasutusele, kui ametiasutus seda nõuab.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kehtivatele nõuetele mittevastavat kättetoimetamist ei loeta toimunuks, kuid sellega seotud puudusi saab kõrvaldada. Esiteks kehtib nõuetele mittevastava kättetoimetamise korral üldnormina Austria dokumentide kättetoimetamise seaduse paragrahv 7, mille kohaselt kättetoimetamine loetakse siiski toimunuks ajal, mil adressaat dokumendi tegelikult kätte sai. Kui on määratud volitatud vastuvõtja, tuleb see isik adressaadina ära märkida, vastasel juhul loetakse dokument kätte toimetatuks alles ajal, mil volitatud vastuvõtja selle tegelikult kätte sai. Lisaks on dokumentide kättetoimetamise seadusega (paragrahvi 16 lõige 5 ja paragrahvi 17 lõige 3) ette nähtud erieeskirjad dokumentide kättetoimetamise puuduste kõrvaldamiseks järgmistel juhtudel: kui adressaat ei saanud kättetoimetatud dokumentidest õigel ajal teada, kuna ta ei viibinud kättetoimetamiskohas, kui asenduskättetoimetamist ei loeta toimunuks või kui dokumendid hoiustatakse. Puudus loetakse kõrvaldatuks järgmisel päeval pärast adressaadi naasmist kättetoimetamiskohta, kuid dokumentide hoiustamise korral on oluline, et adressaat naaseks kättesaamistähtaja jooksul ja tal oleks võimalik hoiustatavale dokumendile järgmisel päeval järele minna. Kui vigase asenduskättetoimetamise puhul ei ole puuduse kõrvaldamise aeg piiratud, siis hoiustamise teel kättetoimetamist ei loeta toimunuks, kui puudust ei ole enam võimalik kõrvaldada, kuna adressaat naasis alles pärast kättesaamistähtaja lõppu. Kui adressaat naasis piisavalt vara, et tal olnuks võimalik kättesaamistähtaja esimesel päeval dokumendile järele minna, loetakse dokument sel päeval kättetoimetatuks, kuna kättesaamistähtaeg polnud veel kulgema hakanud. Kui ta naasis sellest hiljem, ei loeta hoiustatud dokumenti kättetoimetatuks enne kui järgmisel päeval pärast adressaadi naasmist; dokumentide kättetoimetamisest alates jooksma hakkavad tähtajad, eriti edasikaebamise tähtajad, tuleb saajale alati täielikult tagada.

11 Kui adressaat keeldub dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 12) ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, siis kas on võimalik see otsus vaidlustada?

Õigus vastav kohtuotsus edasi kaevata.

12 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? Kas dokumentide kättetoimetamine siseriikliku õiguse alusel erineb olukorrast, kus dokumentide kättetoimetamise taotluse esitas teine liikmesriik? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 15 kohane teade, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist teisest liikmesriigist

Tasusid ei kohaldata.

Viimati uuendatud: 27/11/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.