Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine“ praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Praktikas tähendab dokumentide kättetoimetamine seda, et tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud dokumendid tuleb menetlusosalistele kätte toimetada või teatavaks teha.

Dokumentide seadusjärgne kättetoimetamine on pädevate asutuste ja isikute tegevus, mille tulemusena adressaadid saavad tutvuda neile adresseeritud dokumentide sisuga. See on oluline, kuna menetlusosalisele dokumendi kättetoimetamata jätmise tulemusena võib menetlusosaline jääda ärakuulamisõiguseta, mis võib kaasa tuua erakorralise õiguskaitsevahendi kohaldamise.

Dokumentide kättetoimetamise suhtes kohaldatakse erinorme, kuna tegemist on kohtumenetluse olulise tingimusega, mis tuleneb menetlusosaliste ärakuulamisõigusest. See tähendab, et menetlusosalistele tuleb teatavaks teha menetluse koht ja aeg ning kohtuasjas tähtsust omavad asjaolud.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Dokumendid, mis tuleb ametlikult kätte toimetada, on hagi menetlusdokumendid, tagaseljaotsuse kaja (ja täiendavad väited), apellatsioonkaebus (ja täiendavad väited), kassatsioonkaebus (ja täiendavad väited), teistmisavaldus (ja täiendavad väited), kohtulahendi vaidlustamine kolmanda isiku poolt (ja täiendavad väited), kohtuväliste toimingute ja kohtutoimingute vaidlustamine (ja täiendavad väited), teade esmase või teisese menetlusse astumise kohta, teade kohtumenetluse algatamise kohta ja kolmanda isiku protsessi kaasamise kohta, esialgse õiguskaitse vahendite kohaldamise, tühistamise või muutmise taotlus, ajutise kohtumääruse tegemise või tühistamise taotlus, kostja kohtusse ilmumata jätmise korral menetluse edasilükkamise teade, hagita menetluste korral kohtuliku kaitse taotlus, kohtuotsuse tühistamise või muutmise taotlus, kutse tulla kohtuistungile või kirjaliku tunnistuse järele ning kõik kohtuotsused (lõplikud ja vaheotsused).

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Kättetoimetamine toimub menetlusosalise vastutusel kirjaliku korralduse alusel, mille annab kättetoimetatava dokumendi alusel kas menetlusosaline või tema esindaja või kõnealuse menetlusosalise taotlusel pädev kohtunik või mitme kohtunikuga kohtu puhul selle kohtu eesistuja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 123). Dokumendid toimetab kätte selle kohtu määratud kohtutäitur, mis asub samas piirkonnas, kus kättetoimetamise ajal on adressaadi elu- või viibimiskoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 122 lõige 1). Kui dokumentide kättetoimetamine toimub kohtu vastutusel, võib dokumendid kätte toimetada ka asjaomases piirkonnas määratud kriminaalasjade kohtutäitur või Kreeka politsei ametnik, metsavaht või omavalitsuse sekretär (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 122 lõiked 2 ja 3). Esialgse õiguskaitse menetluse korral teatatakse kohtuistungi toimumise kohast ja ajast kohtukantselei väljastatud kättetoimetatavas dokumendis, milles märgitakse kohtuistungi koht, kuupäev ja kellaaeg, või kohtukantselei kutses, mis edastatakse kas telegrammi või telefoni teel. Samuti võib kohtunik anda korralduse, et koos kutsega tuleb kätte toimetada ka hagiavalduse koopia (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 686 lõige 4).

4 Aadressipäringud

4.1 Kas liikmesriigi ametiasutus, kelle poole on pöördutud, püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui märgitud aadress on vale? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade

Niivõrd, kuivõrd see on võimalik, jah.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas ja kui palju tuleb selle eest tasuda?

Ei, neil puudub otsene juurdepääs.

Kõik Kreeka territooriumil elavad elanikud registreeritakse pädevate registriametite kaudu asjaomase omavalitsuse andmebaasis. Ühtne riiklik andmebaas hõlmab aga üksnes täiskasvanud kodanikke, kes on registreeritud neile välja antud ID-kaardi/passi alusel, ja Kreeka omavalitsused ajakohastavad seda andmebaasi vastavalt vajadusele.

See on kodanikele (tasuta) juurdepääsetav üksnes avalike telefonikataloogide kaudu.

Loomisel ja täiendamisel on riiklik kodanike register, mis võimaldab inimesi leida.

4.3 Millist abi annavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide aadressipäringutele vastamisel dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohane teade

Päringu saanud pädev asutus saadab aadresside väljaselgitamiseks kirja teistele riiklikele asutustele.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid viise (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Dokumentide kättetoimetamiseks kasutatav tavapärane viis on viia asjaomane dokument adressaadi kätte (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 127 lõige 1), olenemata adressaadi asukohast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 124). Kui aga adressaadil on endal või koos teise isikuga kohas, kuhu dokument tuleb kätte toimetada, elukoht, kauplus, kontor või töökoda või kui ta töötab seal palgatöötaja, töölise või teenistujana, ei tohi dokumenti tema nõusolekuta teises kohas kätte toimetada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 124 lõige 2). Mis puudutab võimalikke alternatiivseid kättetoimetamise viise, siis justiitsministri ettepanekul välja antud dekreetidega on võimalik ette nähta dokumentide kättetoimetamine ka posti või telegrammi või telefoni teel, määrates samas kindlaks, kuidas kättetoimetamist tuleb teostada ja tõendada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 122 lõige 4).

6 Kas tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne teel)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Kohtudokumente saab kätte toimetada ka elektrooniliselt, tingimusel et need on elektrooniliselt allkirjastatud.

Elektrooniliselt edastatud kohtudokument loetakse kätte toimetatuks, kui saatja on adressaadilt saanud dokumendi kättesaamise kohta elektroonilise kinnituse, mis on varustatud täiustatud e-allkirjaga ja mida käsitatakse kättetoimetamisaktina (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 122 lõige 5).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 122A

1. Dokumendi võib ka elektrooniliselt kätte toimetada selleks volitatud kohtutäitur, kes on määratud kohtu juurde, mille piirkonnas kättetoimetamise ajal on dokumendi adressaadiks oleva füüsilise või juriidilise isiku elu- või viibimiskoht või registrijärgne asukoht.

2. Menetlusdokumente võib kooskõlas lõikega 1 kätte toimetada ka elektrooniliselt, tingimusel et need on varustatud seaduse 4727/2020 (Kreeka Valitsuse Teataja, I seeria, nr 184) artikli 2 punkti 20 kohase kvalifitseeritud e-allkirjaga. Elektrooniline kättetoimetamine loetakse toimunuks üksnes juhul, kui kohtutäitur on saanud dokumendi kättesaamise kohta elektroonilise kinnituse, mis on varustatud adressaadi kvalifitseeritud e-allkirjaga seaduse 4727/2020 artikli 2 punkti 20 tähenduses. Elektrooniline kättesaamiskinnitus tuleb lisada kohtutäituri poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 139 kohaselt koostatavale kättetoimetamisaktile, vastasel juhul on kättetoimetamine tühine. Kättetoimetamist ei loeta toimunuks, kui dokumendi kättetoimetaja ei ole saanud elektroonilist kättesaamiskinnitust 24 tunni jooksul alates dokumendi saatmisest. Kui elektroonilist kättetoimetamist ei toimu, toimetatakse dokument kätte füüsiliselt, nagu on sätestatud artiklis 122 jj.

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab füüsiline isik või juriidilise isiku puhul tema esindaja, kes soovib dokumente saata või saada elektrooniliselt, deklareerima seaduse 4704/2020 (Kreeka Valitsuse Teataja, I seeria, nr 133) artiklis 17 osutatud riiklikus sideregistris kordumatu e-posti aadressi. Kui füüsilise isiku elukoht või juriidilise isiku registrijärgne asukoht on välisriigis, tuleb sideregistrile esitada deklaratsioon.

4. Lõigetes 1–3 määratletud elektrooniline kättetoimetamine riigile, krediidiasutusele, makseasutusele, e-raha asutusele või kindlustusseltsile toimub kohtutäituri tööpiirkonnas asuvas asjaomases detsentraliseeritud asutuses või piirkondlikus keskasutuses. Kui selles piirkonnas pädevat detsentraliseeritud asutust või piirkondlikku keskasutust ei ole, toimub kättetoimetamine esimeses lauses osutatud üksuste peakontoris. Selleks peavad juriidiliste isikute esindajad esitama sideregistrile oma e-posti aadressi ning elektrooniliselt kättetoimetatavat dokumenti vastu võtma volitatud esindaja või töötaja nime.

6. Registreeritud e-posti aadress asendatakse või kustutatakse vastavalt seaduse 4704/2020 artiklile 17.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 143 lõigete 1 ja 3 kohaselt volitatud advokaadile võib dokumente toimetada kätte ka menetlusdokumendis sisalduval e-posti aadressil vastavalt artikli 119 lõikele 1.

8. Elektroonilise kättetoimetamise korral pikendatakse menetlustähtaegu ühe päeva võrra.

9. Dokumentide elektroonilise kättetoimetamise elektroonilise rakenduse loomise ja toimimise tingimused sätestatakse justiitsministri ja e-valitsuse ministri ühisotsuses.

6.1 Milliseid elektroonilise kättetoimetamise viise dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses liikmesriigis kasutatakse, kui dokumendid toimetatakse otse kätte isikule, kelle aadress teises liikmesriigis on teada?

Kreeka jätab endale õiguse vastata sellele küsimusele määruses (EL) 2020/1784 sätestatud tähtaegade jooksul.

6.2 Kas see liikmesriik on kooskõlas dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõikega 2 täpsustanud lisatingimused, mille kohaselt ta aktsepteerib elektroonilist kättetoimetamist, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 punktis b? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 2 kohane teade

Ülaltoodud võimalus toimetada kohtudokumente kätte elektrooniliste vahenditega oleneb justiitsministri ettepanekul avaldatavast presidendi dekreedist, milles sätestatakse konkreetsemad täitmisele kuuluvad nõuded.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või avaliku teadaande kaudu) olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine adressaadile on osutunud võimatuks?

Kui adressaat ei viibi oma elukohas, toimetatakse dokument kätte mõnele samas elukohas elavale isikule, tingimusel et see isik on oma tegevusest teadlik ja et ta ei ole kohtuasja vastaspool (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 128 lõige 1).

Kui elukohas ei viibi ühtegi lõikes 1 osutatud isikut:

1. tuleb dokument tunnistaja juuresolekul kinnitada elukoha uksele;
2. hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast uksele kinnitamist tuleb dokumendi tasuta koopia üle anda kas elukohajärgse piirkonna politseijaoskonna ülemale või kui ülem ei viibi kohal, siis politseijaoskonna eest vastutavale politseiametnikule või tema asetäitjale või valves olevale politseiametnikule. Kõigil neil juhtudel tuleb üleandmist tõendada kättetoimetamisaktile lisatava tasuta koostatud kinnitusega;
3. hiljemalt järgmisel tööpäeval peab dokumendi kätte toimetanud isik saatma adressaadile posti teel kirjaliku teate kättetoimetamise kohta, kus tuleb ära märkida kättetoimetatud dokumendi liik, elukoha aadress, kus dokument uksele kinnitati, uksele kinnitamise kuupäev, võimukandja, kellele dokumendi koopia üle anti, ja üleandmise kuupäev. Dokumendi kätte toimetanud isik kinnitab teate postitamist kättetoimetamisaktile lisatava tasuta koostatud ja allkirjastatud tõendiga. Tõendis tuleb märkida, millisest postkontorist teade saadeti, ning esitada teate vastu võtnud töötaja nimi ja allkiri (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 128 lõige 4).

Kui isik, kellele dokument tuleb kätte toimetada, ei viibi kaupluses, kontoris või töökojas, antakse dokument kaupluse, kontori või töökoja juhataja kätte või mõne äripartneri, kaastöötaja, töötaja või teenistuja kätte, tingimusel et see isik on oma tegevusest teadlik ega osale kohtuasjas dokumendi adressaadi vastaspoolena (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 129 lõige 1).

Kui kaupluses, kontoris või töökojas ei viibi ühtegi lõikes 1 osutatud isikut, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 128 lõike 4 sätteid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 129 lõige 2).

Kui adressaat või artiklites 128 ja 129 nimetatud isikud keelduvad dokumenti vastu võtmast või kättetoimetamisaktile alla kirjutamast või nad ei ole võimelised allkirja andma, kinnitab dokumenti kätte toimetav ametnik dokumendi tunnistaja juuresolekul elukoha, kontori, kaupluse või töökoja uksele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 130 lõige 1).

Kui adressaadil puudub elukoht, kontor, kauplus või töökoda ja ta keeldub dokumenti vastu võtmast või ei ole võimeline kättetoimetamisaktile alla kirjutama või keeldub alla kirjutamisest ning tema keeldumist või võimetust kinnitab tunnistaja, kes on kättetoimetajaga sel eesmärgil kaasas, antakse akt artikli 128 lõike 4 punktis b osutatud isikute kätte (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 130 lõige 2).

Kui isik, kellele dokument tuleb kätte toimetada, viibib haiglaravil või vanglas ja temaga ei ole võimalik suhelda, peab seda kinnitama haigla juhataja või vangla ülem ja see asjaolu tuleb märkida ära kättetoimetamisaktis ning dokumendi võib anda üle haigla juhatajale või vangla ülemale, kes peab dokumendi kätte toimetama dokumendi adressaadile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 131).

Kui adressaat teenib kaubalaeval, mis viibib Kreeka sadamas, ja kui teda ei ole kohal või ta keeldub dokumenti vastu võtmast või kättetoimetamisaktile alla kirjutamast või ei ole selleks võimeline, antakse dokument üle laeva kaptenile või tema asetäitjale; kui need isikud ei viibi kohal või samuti keelduvad dokumenti vastu võtmast, antakse dokument sadamavaldaja juhi kätte, kes on kohustatud adressaati sellest teavitama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 132 lõige 1).

Kui isik, kellele dokument tuleb kätte toimetada, teenib kaubalaeval, mis ei viibi Kreeka sadamas, toimetatakse dokument tema elukohta vastavalt artiklile 128, ja kui tal puudub elukoht, toimetatakse dokument kätte vastavalt sätetele, milles käsitletakse dokumentide kättetoimetamist teadmata aadressiga isikutele. Igal juhul toimetatakse dokument ka laeva omaniku kontorisse, kui see asub Kreekas, vastasel juhul Kreeka sadamas asuvasse laevaagendi kontorisse, kui see on olemas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 132 lõige 2).

Kui dokumenti ei saa kätte toimetada järgmistesse kategooriasse kuuluvatele aktiivteenistuses olevatele isikutele või nende juures elavatele sugulastele või teenistujatele, toimetatakse dokument kätte kooskõlas artikli 128 lõigetega 3 ja 4 ning järgmiselt:

1. Kreeka sõjaväes teenivate ajateenijate puhul toimetatakse dokument kätte adressaadi väeüksuse või teenistuskoha ülemale. Kui väeüksus või teenistuskoht ei ole teada, toimetatakse dokument kätte asjaomase väeliigi ülemale;
2. Kreeka mereväes teenivate ohvitseride, allohvitseride ja mereväelaste puhul toimetatakse dokument kätte mereväe peastaabi ülemale;
3. Kreeka õhuväes teenivate ohvitseride, allohvitseride ja lendurite puhul toimetatakse dokument kätte õhuväe peastaabi ülemale;
4. Kreeka politsei ja rannikuvalve ohvitseride, allohvitseride ning politseinike ja rannikuvalvurite puhul toimetatakse dokument kätte nende teenistuskoha ülemale;
5. majakaid, tuletorne ja semafore hooldava personali puhul toimetatakse dokument kätte teenistuskohustuste täitmise piirkonna sadamavaldaja juhile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 133 lõige 1).

Kui dokumendi adressaadi elukoht või registrijärgne asukoht on välisriigis, toimetatakse dokument selle kohtu prokuröri kätte, kus kohtuasja menetletakse või kus seda hakatakse menetlema, või kohtusse, kus tehti kättetoimetamisele kuuluv otsus, ja väikese hagihinnaga varalisi nõudeid käsitlevate menetluste puhul vastava piirkonna esimese astme kohtu prokuröri kätte. Täitedokumendid toimetatakse selle esimese astme kohtu prokuröri kätte, mille tööpiirkonnas täitmine aset leiab, ja kohtuväliseid toiminguid puudutavad dokumendid toimetatakse viimase välisriigis asuva elukoha või teadaoleva aadressi järgse prokuröri kätte, ning kui isikul puudub välisriigis elukoht või teadaolev aadress, toimetatakse dokumendid pealinna esimese astme kohtu prokuröri kätte (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 132 lõige 1). Dokumendi saamisel peab prokurör tarbetu viivituseta saatma selle välisministrile, kes omakorda on kohustatud edastama selle adressaadile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 134 lõige 3).

Kui adressaadi asukoht või täpne aadress ei ole teada, kohaldatakse artikli 134 lõiget 1. Samal ajal tuleb teatavaks tehtava menetlusdokumendi kokkuvõte avaldada kahes päevalehes, millest ühte antakse välja Ateenas ja teist kas kohtu asukoha piirkonnas või – dokumendi saanud prokuröri valikul – samuti Ateenas. Kokkuvõtte koostab ja allkirjastab kättetoimetamist teostav isik ning selles tuleb esitada menetlusosaliste täielikud nimed, kättetoimetatava menetlusdokumendi liik, sellega seotud taotlus, kohtuotsuse puhul selle resolutsioon, kohus, kus kohtuasja menetletakse või kus seda hakatakse menetlema, või ametnik, kes peab kohtuotsuse täitmisele pöörama; kui adressaati kutsutakse kohtusse ilmuma või teatavat toimingut sooritama, tuleb kokkuvõttes osutada kohtusse ilmumise koht ja aeg ning ka asjaomase toimingu liik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 135 lõige 1). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui välisministeerium kinnitab, et dokumenti ei ole võimalik saata isikule, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on välisriigis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 135 lõige 3).

Kui artikli 128 lõike 4 punktis b ning artiklites 131, 132 ja 133 osutatud kontor või kauplus on suletud või neis artiklites osutatud võimukandjad või isikud keelduvad kättetoimetatavat dokumenti vastu võtmast või kättetoimetamisakti allkirjastamast, koostab kättetoimetaja selle kohta akti ning annab dokumendi üle selle esimese astme kohtu prokurörile, kelle tööpiirkonnas kättetoimetamise koht asub, ja seejärel saadab prokurör dokumendi isikule, kes keeldus seda vastu võtmast või akti allkirjastamast.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Kui punktis 7.1 kirjeldatud kättetoimetamisviisi kasutati haiglaravil või vanglas viibiva isiku, sõjaväes või mereväes teeniva isiku või välisriigis elava isiku puhul, loetakse dokument kättetoimetatuks niipea, kui see on üle antud eelmises punktis osutatud võimukandjatele või isikutele, olenemata dokumendi saatmise ja vastuvõtmise ajast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 136 lõige 1).

Kui punktis 7.1 kirjeldatud kättetoimetamisviisi kasutati sellise isiku puhul, keda ei leitud tema elukohast, tingimusel et samast elukohast ei leitud ka ühtegi temaga koos elavat täisealist sugulast, loetakse dokument kättetoimetatuks niipea, kui see on kinnitatud adressaadi elukoha uksele, tingimusel et täidetud on kõik punktis 7.1 selle kättetoimetamisviisi kohta esitatud nõuded (st dokumendi toimetamine politseijaoskonna ülema kätte ja vastava kirjaliku teate saatmine).

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Dokumentide postkontorisse hoiule andmist ei ole kättetoimetamise alternatiivse (kaudse) viisina Kreekas kehtestatud. Nagu osutati punktis 7.1, kui kõnealust kättetoimetamisviisi kasutati sellise isiku puhul, keda ei leitud tema elukohast, tingimusel et samast elukohast ei leitud ka ühtegi temaga koos elavat täisealist sugulast, siis pärast kättetoimetatava dokumendi kinnitamist adressaadi elukoha uksele ning selle koopia andmist politseijaoskonna ülema kätte saadetakse adressaadile posti teel kirjalik teade, milles märgitakse kättetoimetatud dokumendi liik, selle elukoha aadress, mille uksele dokument kinnitati, kinnitamise kuupäev ning võimukandja, kellele anti üle dokumendi koopia, ja üleandmise kuupäev.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Nagu osutati punktis 7.1, siis juhul, kui adressaat keeldub kättetoimetatavat dokumenti vastu võtmast või kättetoimetamisakti allkirjastamast, kinnitab kättetoimetav ametnik dokumendi tunnistaja juuresolekul elukoha, kontori, kaupluse või töökoja uksele. Kui dokument on uksele kinnitatud, loetakse see kättetoimetatuks.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenust kasutades (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18)

8.1 Kui postiteenistus toimetab liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis kättesaamisteatist (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Sellisel juhul toimetab postiteenuse osutaja dokumendi üksnes adressaadile isiklikult.

8.2 Kuidas saab liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 18 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole kätte saadud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Sellisel juhul teatab postiteenuse osutaja puuduvale adressaadile kirjalikult, et dokument jääb postkontorisse kindlaksmääratud ajaks, mille jooksul adressaat võib selle kätte saada.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Vt punkt 8.2.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Dokumenti kätte toimetav isik koostab akti, mis peab sisaldama järgmist teavet: a) kättetoimetamiskorraldus, b) kättetoimetatud dokumendi selge kirjeldus ja asjaomaste isikute identifitseerimisandmed, c) kättetoimetamise kuupäev ja kellaaeg, d) isik, kellele dokument kätte toimetati, ja kättetoimetamise viis, kui adressaat või artiklites 128–135 ja 138 osutatud isikud ei viibinud kohal või keeldusid kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 139 lõige 1).

Aktile peavad alla kirjutama kättetoimetav isik ja dokumendi saaja või, kui see isik keeldub alla kirjutamast või ei ole võimeline seda tegema, siis sel eesmärgil kaasa kutsutud tunnistaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 139 lõige 2).

Kättetoimetav isik peab dokumendil märkima kättetoimetamise kuupäeva ja kellaaja ning lisama oma allkirja. See märge kujutab endast tõendit isiku jaoks, kellele dokument kätte toimetati. Kui kättetoimetamisakt ja kõnealune märge lahknevad, on ülimuslik kättetoimetamisakt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 139 lõige 3).

Artiklis 139 osutatud akt koostatakse kahes eksemplaris. Ühe eksemplari saab kättetoimetamiskorralduse andnud isik ja teise eksemplari, mille eest ei nõuta riigilõivu, säilitab kättetoimetaja. Kättetoimetamise kohta tehakse lühike märge spetsiaalsesse raamatusse, mida peab dokumendi kätte toimetanud ametnik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 140 lõige 1).

Kohtutäitur peab taotluse korral esitama koopia tema säilitatavatest originaaldokumentidest kättetoimetamiskorralduse andnud isikule ja adressaadile ning igale õigustatud huviga isikule, tingimusel et kättetoimetamise koha esimese astme kohtu eesistuja on taotluse alusel andnud selleks oma nõusoleku (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 140 lõige 2).

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui menetlusosalisel ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada vääramatu jõu või vastaspoole pettuse tõttu (nt kehtetu kättetoimetamine kohtutäituri poolt või menetlusosalise tahtlik mitteteavitamine dokumendi vastu võtnud isiku poolt), on tal õigus taotleda status quo ante taastamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 152 lõige 1) 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil endast vääramatut jõudu kujutanud takistus tekkis või mil ta sai teadlikuks vastaspoole pettusest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 153).

Kui isikut, kelle suhtes tehti tagaseljaotsus, ei ole üldse kohtusse kutsutud või ei ole teda kutsutud seaduslikult või ettenähtud tähtaja jooksul, on tal õigus taotleda tagaseljaotsuse tühistamist 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kui ta elab Kreekas, või 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamise akti kokkuvõtte viimatisest avaldamisest vastavalt artikli 135 lõikele 1, kui tema aadress on teadmata või kui ta elab välisriigis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 501 ning artikli 503 lõiked 1 ja 2).

Kui menetlusosaline on kutsunud vastaspoole kohtusse, väites, et viimase aadress on teadmata, kuigi on vastaspoole aadressist teadlik, on vastaspoolel, kui ta on kohtuasja osaliselt või täielikult kaotanud, õigus taotleda tehtud kohtuotsuse läbivaatamist 60 päeva jooksul alates vaidlustatud kohtuotsuse kättetoimetamisest, kui ta elab Kreekas, või 120 päeva jooksul alates vaidlustatud kohtuotsuse kättetoimetamisest, kui tema aadress on teadmata või kui ta elab välisriigis, või juhul, kui kohtuotsust ei toimetatudki kätte, siis kolme aasta jooksul alates vaidlustatud kohtuotsuse avaldamisest, kui see on lõplik või tühistamatu, ja muul juhul alates kuupäevast, mil see muutus lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 538, artikli 544 lõige 9 ning artikli 545 lõiked 1, 2, 3 ja 5).

11 Kui adressaat keeldub dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 12) ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, siis kas on võimalik see otsus vaidlustada?

Tagaseljaotsuste kohta vt punkti 10 teine lõik. Kui adressaat ilmub kohtusse (keeldumise põhjendamiseks), ei saa tagaseljaotsuse tühistamise taotlust esitada. Küll aga võib esitada apellatsioonkaebuse.

12 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? Kas dokumentide kättetoimetamine siseriikliku õiguse alusel erineb olukorrast, kus dokumentide kättetoimetamise taotluse esitas teine liikmesriik? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 15 kohane teade, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist teisest liikmesriigist

Kättetoimetamise kulud tasub ette isik, kes annab kättetoimetamiskorralduse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 173 lõiked 1 ja 3).

Kohtuasja kaotanud pool peab ka need kulud hüvitama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 176 ja artikli 189 lõige 1). Tasutav summa oleneb kasutatud kättetoimetamisviisist ja -liigist. Minimaalsed kättetoimetamise kulud on 35,00 eurot, seda juhul, kui asjaomane dokument toimetatakse kätte isikule, kelle elukoht või viibimiskoht asub kohtutäituri büroo piirkonnas.