Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine“ praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kohtudokumendi kättetoimetamine (izsniegšana) tähendab dokumendi õigeaegset üleandmist dokumendi saajale, nii et tal oleks võimalik teostada ja kaitsta oma õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seaduses (Civilprocesa likums) on sätestatud mitmesugused kättetoimetamisviisid, sealhulgas kättetoimetamine tähtkirjaga, e-postiga, kohtutäituri vahendusel (tiesu izpildītājs) ja kulleriga (ziņnesis). Kohtudokument loetakse kättetoimetatuks, kui see antakse üle kooskõlas seaduses sätestatud vorminõuetega ja kättetoimetamine registreeritakse selleks ette nähtud viisil.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Ametlikult tuleb kätte toimetada tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 56 lõike 2 alusel koostatud kohtudokumendid: kohtuotsused ja -määrused, teatised, kohtukutsed, teatavat liiki menetlustes esitatud taotlused, apellatsioon- ja kassatsioonkaebused, kirjalike seisukohtade tõestatud koopiad ning kõik menetlusosaliste koostatud ja kohtule esitatud dokumendid, mille kohus toimetab seejärel ise kätte teisele menetlusosalisele.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Teise riigi dokumendi toimetab Lätis kätte kohtutäitur.

Keskasutus on Läti vannutatud kohtutäiturite koda (Zvērinātu tiesu izpildītāju padome).

Aadress: Lāčplēša iela 27-32, Rīga, LV-1011, Latvia

Telefon: +371 67290005, faks: +371 62302503

E-post: documents@lzti.lv

Lisateave: https://www.lzti.lv/service-foreign-documents/

4 Aadressipäringud

Läti on valinud määruse artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud mehhanismi, esitades Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas leida nende isikute aadresse, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada.

4.1 Kas liikmesriigi ametiasutus, kelle poole on pöördutud, püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui märgitud aadress on vale? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade

Läti pädevad asutused ei tee aadressiotsinguid. Läti ametiasutused ei esita omal algatusel füüsiliste isikute registrile teabepäringuid aadresside kohta juhtudel, kui kättetoimetamistaotluses märgitud aadress on vale.

Adressaadi aadressi väljaselgitamine on taotluse esitanud asutuse või menetlusosalise ülesanne.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas ja kui palju tuleb selle eest tasuda?

1. Füüsilise isiku aadressi väljaselgitamiseks võib ametliku taotluse esitada siseministeeriumi valitsemisalas tegutsevale kodakondsus- ja migratsiooniametile, mis peab füüsiliste isikute registrit. Füüsiliste isikute registri väljavõtte (par izziņas sniegšanu no Fizisko personu reģistra) väljastamise taotluses tuleks märkida, milleks andmeid vajatakse, et isikuandmete vastutavad töötlejad saaksid otsustada, kas sellise teabe edastamine on põhjendatud.

2. Äriühingu aadressi väljaselgitamiseks saab tasuta tutvuda äriregistris sisalduva teabega. Kõik äriregistri kanded avaldatakse tasuta äriregistri veebisaidil, tagades seega nende kättesaadavuse üldsusele internetis.

4.3 Millist abi annavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide aadressipäringutele vastamisel dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohane teade

Läti vannutatud kohtutäiturite koda ei tee aadressiotsinguid (st ei otsi kostjaid).

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid viise (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Dokumendi toimetab adressaadile kätte kohtutäitur.

6 Kas tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne teel)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Kohtudokumendid saadetakse elektrooniliselt, tavapostiga või kulleriga. Kohtudokumendid saadetakse elektrooniliselt järgmises järjekorras:

1) veebis, kui adressaat on kohtule teatanud, et ta on nõus kasutama veebipõhist süsteemi kohtuga suhtlemiseks;

2) adressaadi osutatud e-posti aadressil, kui adressaat on kohtule teatanud, et ta on nõus kohtuga suhtlema e-posti teel;

3) adressaadi ametlikul e-posti aadressil.

Kui kohtudokumente ei ole võimalik füüsilisele isikule selle korra kohaselt elektrooniliselt edastada, saadetakse need füüsilise isiku poolt ametlikult teatatud elukoha aadressil või, kui sellises teates on märgitud täiendav aadress, siis sellel täiendaval aadressil, välja arvatud juhul, kui füüsiline isik on esitanud kohtule suhtlemiseks muu aadressi.

Kui kostjal ei ole ametlikult teatatud elukohta ja ta ei ole esitanud muud aadressi kohtuga suhtlemiseks, toimetatakse kohtudokumendid kostjale kätte menetlusosalise osutatud teadaoleval aadressil. Kohtudokumendid võib kätte toimetada ka isiku töökohas.

Kui juriidilisele isikule ei ole võimalik edastada kohtudokumente elektrooniliselt eespool kirjeldatud korras, saadetakse need tema registrijärgse asukoha aadressil.

Kohtudokumendid, mille toimetab kätte kuller või menetlusosaline, antakse adressaadile isiklikult kätte allkirja vastu.

Teatavate kohtudokumentide puhul võib seadusega ette näha nende edastamise tähtkirjaga või muul viisil kättetoimetamise.

6.1 Milliseid elektroonilise kättetoimetamise viise dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses liikmesriigis kasutatakse, kui dokumendid toimetatakse otse kätte isikule, kelle aadress teises liikmesriigis on teada?

Kasutada võib mõlemat määruse artikli 19 lõikes 1 nimetatud kättetoimetamisviisi, nimelt kohtudokumentide elektroonilist edastamist järgmises järjekorras:

1) veebis, kui adressaat on kohtule teatanud, et ta on nõus kasutama veebipõhist süsteemi kohtuga suhtlemiseks;

2) adressaadi osutatud e-posti aadressil, kui adressaat on kohtule teatanud, et ta on nõus kohtuga suhtlema e-posti teel;

3) adressaadi ametlikul e-posti aadressil.

6.2 Kas see liikmesriik on kooskõlas dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõikega 2 täpsustanud lisatingimused, mille kohaselt ta aktsepteerib elektroonilist kättetoimetamist, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 punktis b? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 2 kohane teade

Lisatingimusi sätestatud ei ole.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või avaliku teadaande kaudu) olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine adressaadile on osutunud võimatuks? 7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 56 lõikes 8 on sätestatud, et kui kohtudokumente kätte toimetav isik ei kohtu adressaadiga isiklikult, peab ta toimetama need dokumendid kätte adressaadiga koos elavale täisealisele pereliikmele. Kui dokumente kätte toimetav isik ei kohtu adressaadiga isiklikult viimase töökohas, peab ta jätma dokumendid adressaadile edastamiseks administratsioonile. Eespool nimetatud juhtudel peab dokumente vastu võttev isik märkima oma ees- ja perekonnanime, kättetoimetamise kuupäeva ja kellaaja ning oma seose adressaadiga või oma ametikoha ning andma dokumendid adressaadile viivitamata üle.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 59. Kohtukutse avaldamine

1) Kostja, kelle aadressi ei olnud võimalik kindlaks teha vastavalt käesoleva seaduse artiklile 54.¹ või kellele ei olnud võimalik dokumente kätte toimetada menetlusosalise poolt käesoleva seaduse artikli 54.¹ lõike 1 kohaselt teatatud aadressil või kellele ei olnud võimalik kohtudokumente kätte toimetada vastavalt käesoleva seaduse artiklile 56.², kutsutakse kohtusse kohtukutse avaldamisega Läti Vabariigi ametlikus väljaandes (Latvijas Vēstnesis).

2) Olenemata kutse avaldamisest ametlikus väljaandes on hagejal õigus avaldada kohtukutse oma kulul teistes ajalehtedes.

3) Ajalehes avaldatava kohtukutse tekst peab vastama kohtukutse sisule.

4) Kohus võib asja arutada kostja kohalolekuta, kui kohtukutse avaldamisest ametlikus väljaandes on möödunud vähemalt üks kuu.

5) Lisaks kohtukutse avaldamisele ametlikus väljaandes toimetatakse kohtukutse kätte ka kostja kinnisvara asukohas, kui hageja on selle teatanud.

7.2 7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 56.¹ Kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise kuupäev

(1) Kui kohtudokumendid on edastatud käesoleva seaduse artiklis 56 sätestatud korras, välja arvatud selle lõikes 9 nimetatud juhul, loetakse, et isikule on teatavaks tehtud kohtuistungi või menetlustoimingu aeg ja koht või asjaomase dokumendi sisu ning kohtudokumendid loetakse kättetoimetatuks:

1) kuupäeval, mil adressaat või mõni teine isik võttis need vastu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 56 lõikele 3, 7 või 8;

2) kuupäeval, mil asjaomane isik keeldus neid vastu võtmast (seaduse artikkel 57);

3) seitsmendal päeval alates saatmise kuupäevast, kui dokumendid saadeti postiga;

4) kolmandal päeval alates saatmise kuupäevast, kui dokumendid saadeti elektrooniliselt.

2) See, et kohtudokumendid on toimetatud füüsilise isiku poolt ametlikult teatatud elukoha aadressile, sellises teates märgitud täiendavale aadressile, füüsilise isiku poolt kohtuga suhtlemiseks esitatud aadressile või juriidilise isiku registrijärgse asukoha aadressile, ega ka see, et postkontorist on saadud kinnitus saadetise kättetoimetamise kohta või et dokumendid on tagasi saadetud, ei mõjuta iseenesest seda, kas dokumendid on adressaadile teatavaks tehtud. Adressaat võib dokumentide kättetoimetamise eelduse ümber lükata seitsmendal päeval alates saatmise päevast, kui dokumendid saadeti postiga, või kolmandal päeval alates saatmise päevast, kui dokumendid edastati elektrooniliselt, viidates objektiivsetele asjaoludele, mis temast ei sõltunud ja mis takistasid dokumentide kättesaamist osutatud aadressil.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Kui kohtudokument jäetakse hoiule postkontorisse, tuleb selle kohta jätta või saata kirjalik teatis dokumendi adressaadi aadressile. Kui see ei ole võimalik, tuleb teatis kinnitada adressaadi kodu, äriruumide või elukoha uksele või toimetada see kätte läheduses elavale isikule, et viimane annaks selle edasi adressaadile. Teatises tuleb selgelt märkida, et hoiule antud dokumendi saatis kohus.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 57. Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed

1) Kui adressaat keeldub kohtudokumente vastu võtmast, teeb dokumente kätte toimetav isik dokumendile sellekohase märke, tuues välja keeldumise põhjused, kuupäeva ja kellaaja.

2) Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumine ei takista asja kohtulikku arutamist.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenust kasutades (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18)

8.1 Kui postiteenistus toimetab liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis kättesaamisteatist (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Kui seda on konkreetselt taotletud, võib dokumendi kätte toimetada kohtumajas. Sel juhul kutsutakse adressaat kohtusse kohale.

Dokumendi kättetoimetamine posti teel on lubatud juhul, kui see saadetakse tähtkirjaga. Kättetoimetamine toimub postkontoris või postitöötaja poolt ning kättetoimetatava dokumendi adressaadiks märgitud isik või tema volitatud esindaja peab kättesaamist kinnitama allkirjaga; samuti tuleb esitada isikut tõendav dokument ja volikiri. Postiteenust kasutav menetlusosaline võib ka määrata, et saadetis tuleb asjaomasele isikule isiklikult kätte toimetada.

8.2 Kuidas saab liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 18 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole kätte saadud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui tähtkirjaga kättetoimetamine ei õnnestu, siis ei saa dokumenti ühelgi teisel viisil posti teel kätte toimetada.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Tähtkirjaga saadetud dokumendi saajat tuleb tähtkirjast teavitada tema kodusele aadressile saadetava teatise kaudu.

Adressaadil on õigus postiteenuse osutaja kehtestatud korras taotleda, et teda teavitataks postisaadetise saabumisest asjakohasel elektroonilisel viisil, tingimusel et postiteenuse osutaja pakub võimalust saada postisaadetise saabumisest teada teatavate elektrooniliste vahendite abil. Sellisel juhul ei pea paberkandjal kirjalikku teatist adressaadile edastama.

Dokumenti tuleb postkontoris hoida alates selle saabumisest 30 päeva. Adressaadile edastatakse vähemalt kahel korral teade palvega tulla dokumendile postkontorisse järele.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui kohtudokument toimetatakse kätte postiga, registreeritakse kättetoimetamine toimikus, märkides dokumendi kättetoimetamise koha ja aja, ning selle kohta tehakse märge ka postiga saadetud dokumendile.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kohus võtab kas otse või keskasutuse vahendusel ühendust asjaomase välisriigiga ja palub tal adressaadi taotluse alusel esitada uus taotlus dokumentide kättetoimetamiseks.

11 Kui adressaat keeldub dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 12) ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, siis kas on võimalik see otsus vaidlustada?

Kohus hindab kostja poolt dokumendi vastuvõtmisest keeldumise põhjuseid ja otsustab, kas keeldumine on põhjendatud. Adressaat võib selle otsuse üldkorras edasi kaevata.

12 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? Kas dokumentide kättetoimetamine siseriikliku õiguse alusel erineb olukorrast, kus dokumentide kättetoimetamise taotluse esitas teine liikmesriik? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 15 kohane teade, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist teisest liikmesriigist

Lätis toimetatakse dokumendid kätte vastavalt määruse artikli 15 lõike 2 punktile a; iga dokumendi kättetoimetamise taotluse eest tuleb tasuda 133,33 eurot (koos käibemaksuga). Tasu tuleb maksta pangaülekandega. Lisaks dokumentide kättetoimetamise eest tasutavale kindlaks määratud summale kannab tasuja ka võimalikud pangakulud.

Pangarekvisiidid:

Registreerimisnumber: 90001497619

Registrijärgne asukoht: Lāčplēša iela 27-32, Riia, LV-1011, Läti

Pank: Swedbank AS

Konto number: LV93HABA0551038096742

SWIFT-kood: HABALV22

Makse selgitus: adressaadi andmed