Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine“ praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide edastamise ehk menetluse suhtes, mille tulemusena kohtudokument tehakse adressaadile teatavaks, kehtib Luksemburgis kaks eraldi korda, millest esimene jaguneb kaheks osaks.

Esimene neist hõlmab kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel (signification).

Täielik kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel on üldine menetlus. Kohtutäitur (huissier de justice) annab dokumendi adressaadile isiklikult üle pärast seda, kui on selgitanud välja tema koduse aadressi, elukoha või registrijärgse asukoha. See menetlus on kõige kindlam kättetoimetamise viis. Seda kasutatakse mitmesuguste esimeses kohtuastmes menetluse algatamist käsitlevate dokumentide (actes introductifs en première instance) ja kõikide apellatsioonidokumentide (actes d’appel) edastamiseks. Üldjuhul kohaldatakse seda ka kohtuotsuste edastamiseks, sest sellest hakatakse arvutama tähtaega, mille jooksul saab otsust edasi kaevata ja mille möödumisel tuleb otsus täitmisele pöörata.

Teatavates rahukohtutes toimuvates menetlustes kasutatakse menetluse algatamist käsitleva dokumendi edastamiseks lihtsustatud kättetoimetamist: kohtutäitur selgitab välja adressaadi koduse aadressi, elukoha või registrijärgse asukoha ja saadab dokumendi sinna tähtkirjaga koos kättesaamise kinnituse vormiga.

Posti teel kättetoimetamine (notification) toimub ilma kohtutäiturita. Seega on sellel kohtutäituri vahendusel kättetoimetamisega võrreldes väiksemad tagatised. Kohtukantselei (greffe du tribunal) saadab dokumendi (menetluse algatamist käsitlev dokument või kohtuotsuse ärakiri) tähtkirjaga koos kättesaamise kinnituse vormiga. Seda menetlust kasutatakse peamiselt esimese astme kohtutes üürimise või rentimisega (bail à loyer) ja tööõigusega (droit du travail) seotud kohtuasjades. Kohtuotsuste posti teel kättetoimetamisest hakkab ka kulgema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Enamik menetlusdokumente tuleb kätte toimetada, enne kui need saab esitada kohtunikule.

Seaduse kohaselt tuleb ennekõike kätte toimetada kohtumenetluse algatamise dokumendid, milles ühtlasi kutsutakse kostja kas isiklikult või advokaadi vahendusel kohtu ette.

Kohtuotsus tuleb samuti kätte toimetada, et see omandaks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumisel res judicata.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel hõlmab kas täielikku kättetoimetamist kohtutäituri poolt või üksnes lihtsustatud kättetoimetamist (signification atténuée), mille korral kohtutäitur saadab tähtkirja koos kättesaamise kinnituse vormiga.

Posti teel kättetoimetamise korral saadab selle kohtu kantselei, mille poole pöörduti, dokumendi tähtkirjaga, lisades sellele kättesaamise kinnituse vormi.

4 Aadressipäringud

4.1 Kas liikmesriigi ametiasutus, kelle poole on pöördutud, püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui märgitud aadress on vale? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade

Seaduse kohaselt peavad kättetoimetamise taotluse saanud kohtutäiturid dokumendid kätte toimetama adressaadile isiklikult või tema kodusel aadressil või registrijärgse asukoha aadressil. Enne dokumentide edastamist adressaadile teevad kohtutäiturid neile kättesaadavates andmebaasides omal algatusel teabepäringuid füüsiliste või juriidiliste isikute aadresside kohta. Juhul kui uus ametlik aadress asub kohtutäituri geograafilisse pädevusse kuuluval territooriumil, toimetab kohtutäitur dokumendi sellele uuele aadressile.

Kohtutäituritel on oma ülesannete täitmiseks õigus juurde pääseda järgmistele andmetele.

• Füüsilised isikud:
  • Ees- ja perekonnanimi
  • Kodune aadress
  • Sünniaeg

See teave on kättesaadav füüsiliste isikute registrist (registre des personnes physiques). Kohtutäituritel on oma ülesannete täitmiseks sellele registrile juurdepääs.

• Äriühingud:
  • Nimi
  • Ärinimi
  • Registrijärgne asukoht
  • Äriregistri number

Äriregistris registreeritud äriühingute puhul on see teave avalik ja seega vabalt kättesaadav.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas ja kui palju tuleb selle eest tasuda?

Välisriikide kohtuasutustel ja/või menetlusosalistel puudub juurdepääs füüsiliste isikute registrile, mis võimaldaks välja selgitada füüsilise isiku aadressi.

Äriregistris registreeritud äriühingute põhiandmed (registrijärgne asukoht, ärinimi, äriregistri number) on avalikud ja tasuta kättesaadavad. Juurdepääs üksikasjalikumale teabele on tasuline.

4.3 Millist abi annavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide aadressipäringutele vastamisel dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohane teade

Kooskõlas artikliga 7 osutab Luksemburg artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud abi kohtu- või kohtuväliste dokumentide adressaadiks olevate isikute aadresside leidmisel.

Määratud organid, kellele taotlevad asutused võivad esitada päringuid kättetoimetatavate dokumentide adressaadiks olevate isikute aadressi väljaselgitamiseks, on kohtutäiturid.

Kohtutäiturite loend ja nende tööpiirkonnad on leitavad järgmisel veebisaidil:

Chambre des huissiers de justice de Luxembourg (Luksemburgi kohtutäiturite koda)

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid viise (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

• Ülevaade posti teel kättetoimetamisest

Kui adressaat viibib osutatud aadressil, palub postitöötaja tal alla kirjutada kättesaamise kinnitusele, mis seejärel tagastatakse saatjale. Kui adressaat keeldub kättesaamise kinnitusele alla kirjutamast, teeb postitöötaja selle kohta märke ja dokument loetakse kättetoimetatuks. Seda nimetatakse isiklikult postiga kättetoimetamiseks.

Kui adressaat ei viibi osutatud aadressil, kuid tähtkirja võtab adressaadi kodusel aadressil, elukohas või registrijärgses asukohas vastu mõni muu isik, märgib postitöötaja kättesaamise kinnitusele selle isiku isikuandmed. Postiga kättetoimetamist kolmandale isikule loetakse samaväärseks posti teel kättetoimetamisega kodusele aadressile.

Kui kättetoimetamise aadressil ei ole kedagi, kuid aadress on õige, jätab postitöötaja postkasti teate, paludes adressaadil teates märgitud tähtaja jooksul kirjale postkontorisse järele minna. Sel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks, isegi kui adressaat ei lähe postkontorisse. Seda nimetatakse ka posti teel kättetoimetamiseks kodusele aadressile.

Kui aadressi ei leita, saadab postitöötaja kirja saatjale tagasi, teatades talle, et dokumenti ei ole kätte toimetatud. Sellisel juhul peab taotleja esitama uue aadressi. Kui adressaadi aadress ei ole teada, võib taotleja dokumendi posti teel kättetoimetamise tühistada ja paluda see kätte toimetada kohtutäituril, vajaduse korral koos aadressiotsingu aktiga.

Seda dokumentide kättetoimetamise menetlust kohaldatakse ainult Luksemburgis elavate adressaatide suhtes. Kui adressaat elab välisriigis, peab dokumendi kätte toimetama kohtutäitur.

• Ülevaade kättetoimetamisest kohtutäituri vahendusel

Kohtutäitur toimetab dokumendi adressaadile kätte isiklikult mis tahes kohta, kust kohtutäitur ta leiab.

Tavaliselt toimetab kohtutäitur dokumendi kätte adressaadi kodusel aadressil. Kohtutäitur võib aga dokumendi kätte toimetada adressaadi mis tahes viibimiskohas, näiteks tema töökohas.

Dokument loetakse isiklikult kättetoimetatuks, kui selle koopia on otse adressaadile üle antud. Juriidilise isiku puhul loetakse dokument isiklikult kättetoimetatuks, kui selle koopia on üle antud isiku esindajale, advokaadile või mõnele teisele selleks volitatud isikule. Kui dokument toimetatakse kätte kättetoimetamise aadressil, loetakse dokument isiklikult kättetoimetatuks, kui selle koopia on esindajale üle antud.

Kui adressaat võtab koopia vastu, teeb kohtutäitur selle kohta märke kättetoimetamisteatisesse (exploit). Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks kuupäeval, mil see adressaadile üle anti.

Kui adressaat keeldub koopiat vastu võtmast, teeb kohtutäitur selle kohta kättetoimetamisteatisesse märke. Sellisel juhul loetakse dokument kätte toimetatuks kuupäeval, mil see adressaadile esitati. Seda nimetatakse kohtutäituri poolt isiklikult kättetoimetamiseks.

Kui dokumenti ei ole võimalik isiklikult kätte toimetada, läheb kohtutäitur adressaadi kodusele aadressile, elukohta või registrijärgsesse asukohta. Koopia antakse ühele sealviibivatest isikutest, tingimusel et isik võtab dokumendi vastu, ütleb oma perekonnanime, eesnimed, ametinimetuse ja aadressi ning kinnitab kättesaamist. Dokument antakse üle kinnises ümbrikus, millel on ainult adressaadi perekonnanimi, eesnimed, ametinimetus ja aadress ning mille sulgemiskohal on kohtutäituri pitser. Koopiat ei või anda alla 15-aastasele lapsele ega isikule, kes taotles dokumendi kättetoimetamist. Kohtutäitur jätab adressaadi kodusele aadressile, elukohta või registrijärgsesse asukohta kinnises ümbrikus kuupäevaga varustatud teate, milles teatatakse, et koopia on kätte toimetatud, ja milles on märgitud selle isiku andmed, kellele koopia üle anti. Kõikidel neil juhtudel loetakse dokument kättetoimetatuks koopia üleandmise kuupäeval. Seda nimetatakse kohtutäituri poolt kodusel aadressil kättetoimetamiseks.

Igal juhul koostab kohtutäitur formaalsuste täitmise kohta akti, mis lisatakse dokumendi originaalile. Seejärel tagastatakse dokumendi originaal ja kättetoimetamisakt kättetoimetamise algatanud isikule.

Kasutada ei tohi muid alternatiivseid meetodeid peale asendusisikule kättetoimetamise, mida käsitletakse allpool punktis 7.

6 Kas tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne teel)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Dokumentide elektrooniline kättetoimetamine ei ole uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Nouveau Code de Procédure Civile) kohaselt lubatud.

6.1 Milliseid elektroonilise kättetoimetamise viise dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses liikmesriigis kasutatakse, kui dokumendid toimetatakse otse kätte isikule, kelle aadress teises liikmesriigis on teada?

Ei kohaldata.

6.2 Kas see liikmesriik on kooskõlas dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõikega 2 täpsustanud lisatingimused, mille kohaselt ta aktsepteerib elektroonilist kättetoimetamist, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 punktis b? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 2 kohane teade

Ei.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või avaliku teadaande kaudu) olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine adressaadile on osutunud võimatuks?

Kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel kodusel aadressil

Kui dokumenti ei ole võimalik adressaadile isiklikult kätte toimetada, toimetatakse selle koopia tema kodusele aadressile. Kui adressaat seal ei ela või tal ei ole kodust aadressi, toimetatakse dokumendi koopia tema peamisse elukohta. Juriidilisele isikule toimetatakse dokument kätte tema registrijärgses asukohas või kontoris.

Koopia antakse ühele sealviibivatest isikutest, tingimusel et isik võtab dokumendi vastu, ütleb oma perekonnanime, eesnimed, ametinimetuse ja aadressi ning kinnitab kättesaamist. Dokument antakse üle kinnises ümbrikus, millel on ainult adressaadi perekonnanimi, eesnimed, ametinimetus ja aadress ning mille sulgemiskohal on kohtutäituri pitser.

Koopiat ei või anda alla 15-aastasele lapsele ega isikule, kes taotles dokumendi kättetoimetamist.

Kohtutäitur jätab adressaadi kodusele aadressile või peamisse elukohta või juriidilise isiku registrijärgsesse asukohta või kontorisse kinnises ümbrikus kuupäevaga varustatud teate, milles teatatakse, et koopia on kätte toimetatud, ja milles on märgitud selle isiku andmed, kellele koopia üle anti.

Kohtutäitur lisab ümbrikusse ka dokumendi koopia tavalisel paberil. Sama kehtib dokumendi kättetoimetamisel kättetoimetamise aadressile.

Kõikidel neil juhtudel loetakse dokument kättetoimetatuks koopia üleandmise kuupäeval.

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 161 on sätestatud, et „kättetoimetamine kodusel aadressil tähendab kättetoimetamist adressaadi rahvastikuregistris registreeritud aadressil.“

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 164 on sätestatud, et „Dokumendid toimetatakse kätte:

1. riigile peaministri büroos;

2. riigiasutusele selle kantseleis;

3. kohalikule omavalitsusele selle kantseleis;

4. äriühingule, mittetulundusühingule või kommunaalettevõttele selle registrijärgses asukohas või selle juhile.“

Kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel koos kättetoimetamisteatise jätmisega

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 155 lõikes 6 on sätestatud, et: „Kui dokumenti ei ole võimalik kätte toimetada eespool sätestatud viisil ja kontrollimise tulemusel on ilmne (mis tuleb ka kohtutäituri poolt dokumendis ära märkida), et adressaat elab osutatud aadressil, jätab kohtutäitur sinna kinnises ümbrikus dokumendi koopia, lisades ka adressaadile teate selle kohta, et osutatud aadressil ei olnud kedagi või et kohal viibinud isikud keeldusid dokumendi koopiat vastu võtmast.

Dokument loetakse kättetoimetatuks selle teate jätmise kuupäeval. Samal päeval või hiljemalt sellele järgneval esimesel tööpäeval saadab kohtutäitur lihtpostiga dokumendis osutatud aadressile dokumendi koopia ja eespool nimetatud teatise.“

Kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel juhtudel, kui aadress ei ole teada

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 157 on sätestatud see kättetoimetamismeetod juhtudel, kui adressaadi kodune aadress või elukoht või registrijärgne asukoht ei ole teada: „Kui isikul, kellele dokument tuleb kätte toimetada, puudub teadaolev kodune aadress või elukoht, koostab kohtutäitur kättetoimetamisakti, milles kirjeldab täpselt adressaadi leidmiseks astutud samme. Kättetoimetamisaktis märgitakse dokumendi laad ja taotleja nimi.

Samal päeval või hiljemalt sellele järgneval esimesel tööpäeval saadab kohtutäitur dokumendi koopia ja kättetoimetamisakti koopia tähtkirja ja kättesaamise kinnituse vormiga adressaadile tema viimasel teadaoleval aadressil. Samal päeval korratakse seda protsessi ka lihtpostiga.

Adressaadile saadetud kättetoimetamisakti koopias teavitatakse teda sellest, et ta võib kolme kuu jooksul kohtutäituri büroost kätte saada dokumendi koopia või volitada selleks teist enda valitud isikut.“

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 157 lõikes 3 on sätestatud, et: „Eelnevaid sätteid kohaldatakse dokumendi kättetoimetamise suhtes juriidilisele isikule, kelle teadaolev tegevuskoht ei ole enam äriregistrisse kantud registrijärgses asukohas.“

Muud kättetoimetamise viisid kohtutäituri vahendusel

Artikli 157 lõikes 4 on muu hulgas sätestatud, et: „Kui kohtumenetluse algatamise dokument või muu samaväärne dokument on kätte toimetatud kooskõlas eelnevate sätetega ja kui kostja ei ilmu kohtusse, võib asja menetlev kohtunik anda vajaduse korral korralduse teatise avaldamiseks Luksemburgi või välisriigi ajalehes.“

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 158 lisab, et: „Kui dokumendi adressaati ei leitud või kui ei ole tõendatud, et teda on tegelikult teavitatud, võib kohtunik määrata omal algatusel täiendavaid meetmeid, välja arvatud taotleja õiguste tagamiseks vajalikud ajutised ja kaitsemeetmed.“

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 81 on lisaks sätestatud, et: „Kohtusse ilmumata jätnud kostja võib hageja algatusel või kohtuniku omal algatusel tehtud otsuse alusel kutsuda uuesti kohtusse, kui menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei ole isiklikult kätte toimetatud. Menetluse algatamist käsitlev dokument koostatakse uuesti, võttes aluseks menetluse algatamist käsitleva esimese dokumendi, välja arvatud juhul, kui kohaldada tuleb teatavatele jurisdiktsioonidele eriomaseid eeskirju.“

Kättetoimetamine tähtkirjaga, millele lisatakse kättesaamise kinnituse vorm

Kui dokumendi väljastab kohtu kantselei, toimetatakse see kätte tähtkirjaga, millele lisatakse kättesaamise kinnituse vorm.

Kui adressaadi aadress ei ole teada, toimetab dokumendi kätte kohtutäitur.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Kui dokumendi toimetab isiklikult kätte kohtutäitur, tuleb kättetoimetamisteatises märkida kättetoimetamise kuupäev, s.t kuupäev, mil kättetoimetamisteatis antakse üle adressaadile või toimetatakse adressaadi kodusele aadressile, või kuupäev, mil dokument jäetakse adressaadi kodusele aadressile.

Kui dokument toimetatakse kätte posti teel, loetakse kättetoimetamise kuupäevaks kuupäev, mil tähtkiri toimetatakse adressaadi kodusele aadressile, elukohta või registrijärgsesse asukohta.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Kõikidel juhtudel teavitab adressaati kas kohtutäitur (kohtutäituri vahendusel kättetoimetamine) või postitöötaja (posti teel kättetoimetamine), kes jätab adressaadile väljastusteate.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kõikidel juhtudel võib adressaat keelduda dokumendi vastuvõtmisest. Edastamine on siiski kehtiv ja jõustub hetkel, mil kohtutäitur või postitöötaja täidab oma seadusest tulenevad kohustused, st jätab adressaadile väljastusteate.

Kõikidel juhtudel võib adressaat hiljem vaidlustada edastamise kehtivuse, tõendades, et tema kodune aadress, elukoht ega kättetoimetamise aadress ei ole osutatud aadressil. Seega pakub kohtutäituri vahendusel kättetoimetamine suuremat õiguskindlust kui koos kättesaamise kinnituse vormiga tähtkirja teel kättetoimetamine, kuna kohtutäitur kontrollib adressaadi aadressi füüsiliste isikute registrist või äriregistrist. Peale selle ei saa tähtkirjaga kättetoimetamise kuupäeva kindlalt tõendada, kui adressaat ei lisanud kättesaamise kinnituse vormile kuupäeva ja oma allkirja siis, kui tähtkiri toodi (esimest korda) tema kodusele aadressile, elukohta või registrijärgsesse asukohta. Seevastu on kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise korral kättetoimetamise kuupäev alati kohtutäituri koostatud kättetoimetamisteatisel märgitud.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenust kasutades (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18)

8.1 Kui postiteenistus toimetab liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis kättesaamisteatist (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Universaalse postiteenusega seoses on teenuste osutamise üldtingimuste (Conditions générales de fourniture des services offerts) artiklis 6.3.9 sätestatud, et „tähtsaadetised tuleb osutatud aadressil anda üle adressaadile või adressaadi puudumisel täisealisele isikule, kes võtab saadetise sel aadressil vastu ja kes oma allkirjaga kinnitab, et ta on adressaadi poolt nõuetekohaselt volitatud ja võtab saadetise viimase nimel vastu, või mis tahes muule täisealisele isikule, kes esitab postiteatise seoses selle postipunktiga, kus saadetist hoitakse, ja ii) oma isikut tõendava dokumendi.“

8.2 Kuidas saab liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 18 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole kätte saadud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Postisaadetis toimetatakse osutatud aadressile, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselge veaga (näiteks valesti kirjutatud tänavanimi, vale majanumber, ilmselgelt vale sihtnumber jne).

Kui adressaati ei saada osutatud aadressilt kätte, ei anta tähtsaadetist üle kellelegi teisele. Postitöötaja jätab väljastusteate.

Postisaadetis, mida postitöötajal ei ole võimalik jätta adressaadi postkasti või anda üle volitatud isikule, jäetakse adressaadi jaoks tema kohalikku postkontorisse postiteenuse osutaja määratud tähtajaks hoiule ja selle kohta tehakse märge väljastusteatele, mis jäetakse adressaadi postkasti. Tähtaja möödumisel tagastatakse saadetis saatjale, kui saatja on teada.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Postisaadetis, mida postitöötajal ei ole võimalik jätta adressaadi postkasti või anda üle volitatud isikule, jäetakse adressaadi jaoks tema kohalikku postkontorisse postiteenuse osutaja määratud tähtajaks hoiule ja selle kohta tehakse märge väljastusteatele, mis jäetakse adressaadi postkasti. Tähtaja möödumisel tagastatakse saadetis saatjale, kui saatja on teada.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui dokument toimetatakse kätte posti teel, tõendab kättesaamist kättesaamise kinnituse vorm. Kui dokumendi toimetab kätte kohtutäitur, koostab ta astutud sammude kohta akti. Kohtutäitur on kohtuametnik ja tema akt on kehtiv tõendina, kui ei tuvastata võltsingut.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Dokumentide kättetoimetamise menetlusnormide rikkumise korral võib kättetoimetamise tunnistada kehtetuks.

Kättetoimetamise võib menetlusvea tõttu kehtetuks tunnistada aga üksnes siis, kui leiab tõendust, et see viga kahjustas adressaati.

Selle üle otsustab kohtunik.

Kui menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei olnud võimalik adressaadile isiklikult kätte toimetada ja adressaat ei ilmunud kohtusse, võib kohtunik nõuda taotlejalt dokumendi uuesti kättetoimetamist (uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 81). See vorminõue võimaldab välistada kahtlused selle suhtes, miks asjaomane pool jättis kohtusse ilmumata.

Kohtumenetlustes, kus menetlusosalised kutsub tavaliselt kohtusse kohtu kantselei, võib kohtunik taotlejalt nõuda ka dokumendi kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel, kui on alust kahelda tähtkirjaga kättetoimetatud kohtukutse kehtivuses.

Kohtunik võib teha inter partes otsuse istungile mitteilmunud menetlusosalise kahjuks ainult siis, kui on tõendatud, et nimetatud menetlusosalisele toimetati dokument kätte isiklikult. Kui see nii ei ole (näiteks kui kohtukutse anti üle mõnele teisele asjaomasel aadressil kohal olnud isikule), tehakse otsus tagaselja ja selle võib seega tühistada.

11 Kui adressaat keeldub dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 12) ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, siis kas on võimalik see otsus vaidlustada?

Ei. Kohaldatakse tavalisi õiguskaitsevahendeid.

12 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? Kas dokumentide kättetoimetamine siseriikliku õiguse alusel erineb olukorrast, kus dokumentide kättetoimetamise taotluse esitas teine liikmesriik? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 15 kohane teade, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist teisest liikmesriigist

Jah. Kui dokument toimetatakse kätte kohtutäituri vahendusel kooskõlas siseriikliku õigusega, kohaldatakse tasusid, mis on sätestatud suurhertsogi 24. jaanuari 1991. aasta muudetud määruses (règlement grand-ducal modifié), millega kehtestatakse kohtutäiturite tasumäärad.

Kui kättetoimetamistaotlus pärineb teisest liikmesriigist, kohaldab kohtutäitur eespool nimetatud määruses sätestatud tasumäära, mis on praegu 138 eurot.

Dokumendi kättetoimetamine kohtu kantselei poolt on tasuta.