Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine“ praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide kättetoimetamine tähendab kohtudokumentide kättetoimetamist juriidilisele või füüsilisele isikule. Kättetoimetamise viis on reguleeritud kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (Code of Organisation and Civil Procedure; Malta seadustekogu 12. peatükk).

Dokumentide kättetoimetamise erinormid lisati siseriiklikku õigusesse eesmärgiga kehtestada dokumentide kättetoimetamise standardmenetlus ja tagada, et kõik asjaomased isikud saavad kätte neid või nende tegevust puudutavad õigusdokumendid. Peale selle annavad nimetatud normid kohtule ja menetlusosalistele kindluse, et dokumendid on jõudnud adressaadini.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Kõik kohtule esitatavad dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada. Nende hulka kuuluvad kohtulikud kirjad ja protestid, avaldused, kohtukutsed, apellatsioonikaebused, vastused, ennetavad ja täidesaatvad määrused ning kohtute määrused.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Kui dokument esitatakse kohtule, vastutavad dokumendi kättetoimetamise eest kohus ja kohtutäiturid. Menetlusosaline, kes esitab kohtule dokumendi, peab märkima isiku, kellele dokument tuleb kätte toimetada, ja kättetoimetamise aadressi. Kui adressaate on mitu, peab dokumendi esitanud menetlusosaline tagama, et kõikide adressaatide jaoks on piisav arv koopiaid.

4 Aadressipäringud

4.1 Kas liikmesriigi ametiasutus, kelle poole on pöördutud, püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui märgitud aadress on vale? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade

Ei.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas ja kui palju tuleb selle eest tasuda?

Jah, need on olemas.

Juriidilise isiku registrijärgse asukoha aadressi leiab veebiotsinguga Malta äriregistri veebisaidilt:

https://registry.mbr.mt/ROC/companySearch.do?action=companyDetails&_=1576703936233

Veebipõhine süsteem võimaldab igal füüsilisel isikul, kes soovib saada teavet äriühingute, sihtasutuste ja ühenduste kohta, registrile juurde pääseda. Registris sisalduv teave hõlmab andmeid, mis on tasuta ja mõeldud üldsusele kasutamiseks (avalik teave). Nende hulka kuuluvad äriühingu ärinimi ja registreerimisnumber, registrijärgse asukoha aadress, asutamise kuupäev jms. Iga isik saab otsida äriühingut kas äriühingu registreerimisnumbri või ärinime või selle osa järgi.

Füüsilise isiku aadressi leidmiseks saab Malta kohtutes arvuti kaudu tasuta kasutada valijate registrit. Kõige uuem valijate register on kõigile kättesaadav aadressil https://electoral.gov.mt/Register/Enquiry. Registris otsingu tegemiseks on siiski vaja teada ringkonda ja tänavat.

4.3 Millist abi annavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide aadressipäringutele vastamisel dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohane teade

Liikmesriigi ametiasutused osutavad artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud abi.

Juriidilise isiku registrijärgse asukoha aadressi leiab veebiotsinguga Malta äriregistri veebisaidilt:

https://registry.mbr.mt/ROC/companySearch.do?action=companyDetails&_=1576703936233

Veebipõhine süsteem võimaldab igal füüsilisel isikul, kes soovib saada teavet äriühingute, sihtasutuste ja ühenduste kohta, registrile juurde pääseda. Registris sisalduv teave hõlmab andmeid, mis on tasuta ja mõeldud üldsusele kasutamiseks (avalik teave). Nende hulka kuuluvad äriühingu ärinimi ja registreerimisnumber, registrijärgse asukoha aadress, asutamise kuupäev jms. Iga isik saab otsida äriühingut kas äriühingu registreerimisnumbri või ärinime või selle osa järgi.

Füüsiliste isikute puhul võib välisriigi edastav asutus saata Malta vastuvõtvale asutusele taotluse dokumentide kättetoimetamise eesmärgil aadressi kindlaksmääramiseks järgmisel e-posti aadressil:info@stateadvocate.mt

Sellised taotlused peaksid sisaldama kättetoimetatavate dokumentide adressaadiks oleva isiku isikukoodi ning ees- ja perekonnanime.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid viise (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Kohtudokumendid, mis ei ole kohtuasja osa, toimetatakse kätte tähtkirjaga, kusjuures kohtutäitur võtab nn roosale kaardile adressaadi allkirja või teeb märke, et dokumenti ei võetud vastu või see jäi muul viisil kätte toimetamata, ning esitab selle kaardi kohtule. Roosa kaart lisatakse dokumendi originaalile (näiteks kohtu kirjale). Muud kohtumenetluse raames esitatud dokumendid toimetatakse kätte kohtutäituri vahendusel.

Vastuvõttev asutus laseb dokumendi kätte toimetada, lisades selle kohtu kirjale, mis esitatakse Malta saarel kättetoimetatava dokumendi korral tsiviilkohtu esimese kolleegiumi kantseleile ning Gozo ja Comino saarel kättetoimetatava dokumendi korral Gozo magistraadikohtu (selle kõrgema astme pädevuses) kantseleile. Need dokumendid toimetab koos kohtu kirjaga adressaadile kätte kohtutäitur. Vastavalt kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 187 võib dokumente kätte toimetada järgmiselt:

a) kättetoimetamine toimub dokumendi koopia üleandmisega isikule, kellele dokument tuleb kätte toimetada, või koopia jätmisega selle isiku elu-, tegevus- või töökohta või postiaadressile tema perekonna- või leibkonnaliikme kätte või tema teenistuses oleva isiku või advokaadi või tema posti vastu võtma volitatud isiku kätte; seaduslik ei ole nimetatud koopia jätmine alla 14-aastase isiku kätte või sellise isiku kätte, kes ei ole vaimse puude tõttu võimeline kättetoimetamise kohta tunnistust andma. Eeldatakse, et isik on võimeline kättetoimetamise kohta tunnistust andma, kui tõendatud ei ole vastupidist; vastuväiteid ei tohi esitada kättetoimetamise rikkumise põhjendusel ühelgi nimetatud põhjusel, kui tõendatakse, et koopia on tegelikult jõudnud isikuni, kellele see tuli kätte toimetada;

b) kui adressaat on kaubalaeva pardal olev isik või meeskonnaliige, kellel puudub elukoht Maltas, võib dokumendi kätte toimetada, andes dokumendi koopia üle laeva kaptenile või teisele kapteni nimel tegutsevale isikule;

c) organile, kes on iseseisev juriidiline isik, toimetatakse dokument kätte, jättes talle dokumendi koopia i) registrijärgsesse asukohta, peakontorisse või tegevuskohta või postiaadressile isiku kätte, kellel on organi seadusliku või kohtumenetluses esindamise õigus, või äriühingu sekretäri või nimetatud organi töötaja kätte või ii) ükskõik millise eespool nimetatud isiku kätte punktis a sätestatud viisil.

6 Kas tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne teel)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Tsiviilkohtumenetluses ei või dokumente kätte toimetada elektrooniliselt.

6.1 Milliseid elektroonilise kättetoimetamise viise dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses liikmesriigis kasutatakse, kui dokumendid toimetatakse otse kätte isikule, kelle aadress teises liikmesriigis on teada?

Malta õiguse kohaselt ei ole elektrooniline kättetoimetamine lubatud.

6.2 Kas see liikmesriik on kooskõlas dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõikega 2 täpsustanud lisatingimused, mille kohaselt ta aktsepteerib elektroonilist kättetoimetamist, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 punktis b? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 2 kohane teade

Ei.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või avaliku teadaande kaudu) olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine adressaadile on osutunud võimatuks? 7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Ei. Kättetoimetamise viisi on ammendavalt selgitatud eespool 5. küsimuse juures.

7.2 7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Ei kohaldata.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Ei kohaldata.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Malta õiguses on sätestatud, et kui isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud, keeldub seda isiklikult kohtu täiteametnikult vastu võtmast, võib kohus huvitatud isiku taotlusel ning pärast kohtu täiteametniku ärakuulamist ja kõikide juhtumi asjaolude kaalumist oma määrusega otsustada, et kättetoimetamine on toimunud keeldumise päeval ja ajal, ning seda määrust loetakse seaduse kohaldamisel kättetoimetamise tõenduseks.

Kui isik teadlikult väldib või takistab akti või kohtuotsuse kättetoimetamist või määruse või korralduse täitmist kohtutäituri poolt või keeldub neist, on ta süüdi lugupidamatuses kohtu vastu ja süüdimõistmise korral a) tehakse talle noomitus, b) eemaldatakse ta kohtust, c) võetakse ta 24 tunniks vahi alla hoones, milles kohus asub, või d) mõistetakse talle trahv.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenust kasutades (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18)

8.1 Kui postiteenistus toimetab liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis kättesaamisteatist (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Malta postiteenistus annab posti üle mis tahes isikule, kes aadressil viibib ja on valmis posti vastu võtma, tingimusel et ta on psüühiliselt terve ega ole laps. Eeldatakse, et kui isik viibib osutatud aadressil asuvates ruumides ja võtab posti vastu, on ta adressaadi poolt volitatud seda tegema. Kui isikul ei ole volitust, ei tohiks ta posti vastu võtta, ja kui ta posti vastu võtab, siis võtab ta endale kohustuse see adressaadile edasi anda. Vastuvõtja annab dokumendi kättetoimetamise vastu allkirja. See kord on kooskõlas 2005. aasta postiteenuste (üldiste) eeskirjade eeskirjaga 33.

8.2 Kuidas saab liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 18 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole kätte saadud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui dokumendi peab kätte toimetama allkirja vastu ja ei ole kedagi, kes võtaks saadetise vastu, jäetakse asjaomasele aadressile teatis adressaadi teavitamiseks, et talle püüti saadetist üle anda. Saadetisele saab järele minna lähimasse postkontorisse. Kui saadetisele järele ei minda, postitab postiteenuse osutaja omal äranägemisel adressaadile viimase teatise, teavitades teda, et saadetis ootab teda veel postkontoris. Üldiselt oodatakse kohaliku tähtsaadetise puhul 5 ja välismaise tähitud saadetise puhul 10 päeva. Kui saadetisele ei minda järele ka pärast nimetatud tähtaegu, oodatakse veel 5 päeva, enne kui saadetis saatjale märkega „välja nõudmata“ tagasi saadetakse. Kui adressaat või tema esindaja keeldub saadetist vastu võtmast, tagastatakse see saatjale märkega „keelduti vastu võtmast“.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui osutatud aadressil ei ole kedagi, kes saadetise vastu võtaks, jäetakse sinna adressaadile teatis, et talle püüti saadetist kätte toimetada ja saadetisele võib järele minna lähimasse postkontorisse. Kui saadetisele järele ei minda, postitab postiteenuse osutaja omal äranägemisel adressaadile viimase teatise, teavitades teda, et saadetis ootab teda veel postkontoris. Üldiselt oodatakse kohaliku tähtsaadetise puhul 5 ja välismaise tähitud saadetise puhul 10 päeva. Kui saadetisele ei minda järele ka pärast nimetatud tähtaegu, oodatakse veel 5 päeva, enne kui saadetis saatjale märkega „välja nõudmata“ tagasi saadetakse. Postisaadetis väljastatakse postkontoris ainult adressaadile või volitatud esindajale teatise ja adressaadi isikut tõendava dokumendi (pass või isikutunnistus) esitamisel.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Vastuvõttev asutus väljastab tõendi kättetoimetamise või kättetoimetamata jätmise kohta kohtutäituri esitatud teabe alusel, nagu on kirjeldatud allpool.

Tähtkirjaga kättetoimetatava dokumendi originaalile lisatakse nn roosa kaart. Kui dokument tagastatakse kohtule, pannakse dokumendi originaalile kas musta või punase tindiga tempel. Must tint näitab, et kättetoimetamine oli edukas, ja täpsustatakse ka seda, kellele dokument üle anti. Kui dokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, tembeldatakse dokument punase tindiga ja lisatakse põhjus, miks dokumenti kätte ei toimetatud.

Kohtutäituri vahendusel kättetoimetatav dokument tembeldatakse musta tindiga, kui kättetoimetamine õnnestus, ja punase tindiga, kui see ei õnnestunud, ning dokumendile lisatakse ka kättetoimetamise eest vastutava kohtutäituri allkiri.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui adressaat ei saa dokumenti kätte, kuid dokument toimetati kätte nõuetekohaselt, jättes dokumendi koopia adressaadi aadressile, koju või töökohta, loetakse kättetoimetamine täidetuks ja kehtivaks. Kui dokumendid saab kolmas isik, võib ta need dokumendid tagastada, saates vastuse väljastatud kohtukirjale, millega dokumendid kätte toimetati. Oma vastuses peab kolmas isik selgitama põhjust, miks ta ei ole õige adressaat, ja kui põhjust peetakse õiguspäraseks, loetakse kättetoimetamine ebaõnnestunuks. Kui kättetoimetamine toimus seadust rikkudes, võib selle kohtus vaidlustada. Kui kehtetu kättetoimetamise korral see isik, kellele dokument tuli kätte toimetada, vastab kohtule või ilmub kohtusse, loetakse kättetoimetamine kehtivaks.

11 Kui adressaat keeldub dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 12) ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, siis kas on võimalik see otsus vaidlustada?

Ei.

12 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? Kas dokumentide kättetoimetamine siseriikliku õiguse alusel erineb olukorrast, kus dokumentide kättetoimetamise taotluse esitas teine liikmesriik? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 15 kohane teade, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist teisest liikmesriigist

Malta õigusnormidega on kehtestatud kindlasummaline tasu 50 eurot iga Maltal kättetoimetatava dokumendi eest. See tasu tuleb maksta enne kättetoimetamist. Tasu tuleb maksta pangaülekandega riigiadvokaadi büroole (Office of the State Advocate), mille pangarekvisiidid on esitatud allpool.

Panga nimi: Central Bank of Malta

Konto nimi: The Office of the State Advocate - Service of documents/Legal fees

Konto number: 40127EUR-CMG5-000-Y

IBAN: MT24MALT011000040127EURCMG5000Y

SWIFT-kood: MALTMTMT

Tasu suurus sõltub sellest, kas dokumendid toimetatakse kätte siseriikliku õiguse alusel või need pärinevad teisest liikmesriigist ja tuleb Maltal kätte toimetada. Kui dokumendid tuleb Maltal kätte toimetada, esitatakse dokumendid kohtule ja nende esitamise eest tuleb maksta tasu. Tasu varieerub sõltuvalt kohtule esitatavast dokumendist. Lisaks tuleb arvestada õigusabikulude ja dokumentide trükkimisega kaasnevate kuludega. Teisest liikmesriigist pärinevate ja Maltal kättetoimetatavate dokumentide puhul tuleb maksta kindlasummalist tasu 50 eurot.