Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine“ praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide kättetoimetamine

Vastavalt kohtupraktikale tähendab dokumentide kättetoimetamine kohtu menetlustoimingut, millega teavitatakse menetluspoolt või kolmandat isikut, kelle koostöö menetluses on vajalik, kohtumenetluse käigust. Kohtumenetluse nõuetekohase toimetamise ja lõpetamise oluline eeltingimus on menetluspoolte täielik ja tõhus teavitamine menetluse käigust. Kohus võib teha toiminguid ja võtta vastu otsuseid ainult siis, kui menetluspooltele on antud kõik dokumendid, mille nad peavad olema kätte saanud ja millega nad peavad olema tutvunud, enne kui on võimalik liikuda edasi menetluse järgmisse etappi, kohaldada õiguskaitsevahendit või menetluslikku kaitset või teha muid toiminguid, mis on lubatavad vaid seaduses sätestatud või kohtu määratud tähtaja jooksul. Eriti oluline on sisuliste kohtuotsuste kättetoimetamine, sest see on kohtuasja lõpliku lahendamise ning otsuse täitmisele pööratavuse oluline eeltingimus. Lisaks tuleb märkida, et seaduse nr 160/2015 ehk tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku (Civilný sporový poriadok) §-s 105 jj on määratud kindlaks vaid (kohtu)dokumentide kättetoimetamise menetluslikud aspektid. Materiaalõiguslike dokumentide, st dokumendina vormistatud tahteavalduste kättetoimetamist reguleerib aga seaduse nr 40/1964 ehk tsiviilseadustiku (Občiansky zákonník) § 45. Dokumentide kättetoimetamine materiaalõiguslike normide alusel erineb oluliselt dokumentide kättetoimetamisest menetlusõiguslike normide alusel. Eriti suur on see erinevus seoses kättetoimetamise mõju, kättetoimetamise lõpuleviimise ning sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

Dokumentide kättetoimetamise erinormide olemasolu

Tsiviilasjade hagimenetluse seadustikus sätestatud dokumentide kättetoimetamist reguleerivate erinormidega püüab seadusandja tagada poolte võrdsuse põhimõtte ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte täitmise. Ükski menetlusosaline ei tohi olla teistest halvemas olukorras ning kõiki menetlusosalisi tuleb kohtumenetluse käigust ühetaoliselt teavitada. Menetluspoolel peab olema võimalus teha menetluse käigus vajalikku koostööd, tutvuda teise poole avalduste ja tõendite, kohtu tehtud menetlustoimingute ning asja sisuga. Poolte võrdsuse ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõte on õiglase kohtumenetluse õiguse peamine ja otsustav element. Õigus õiglasele kohtumenetlusele on Slovakkias põhiseaduslik õigus (põhiseaduse (Ústava Slovenskej republiky) artiklid 46–48), mis põhineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklil 6.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Laias laastus võib ametlikuks kättetoimetamiseks pidada igasugust dokumentide kättetoimetamist, mis toimub tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku kohaselt, st:

• kättetoimetamist elektroonilisse postkasti (eelistatud);
• kättetoimetamist e-posti aadressile (ainult menetlusosalise taotlusel);
• isiklikku kättetoimetamist seadusjärgse kättetoimetaja (postiteenuse osutaja, ametlik kättetoimetaja) poolt või muul viisil;
• kättetoimetamist avaliku teadaande kaudu;
• erivormis kättetoimetamist muu seadusjärgse kättetoimetaja (asjaomane politseiosakond, munitsipaalpolitsei, kohtutäitur, vangla- ja kohtukordnike teenistus (Zbor väzenskej a justičnej stráže), hoolekandeasutus või hooldekodu, välis- ja Euroopa asjade ministeerium, kaitseministeerium) vahendusel.

Kitsamas tähenduses mõistetakse formaalse ehk ametliku kättetoimetamise all kohtudokumentide isiklikku kättetoimetamist. Kui seadusega ei ole dokumentide isiklikku kättetoimetamist nõutud, kasutab kohus menetlust, mis on ette nähtud dokumentide tavalises korras kättetoimetamiseks.

Tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku eri sätetes on täpsustatud, missugused dokumendid tuleb kätte toimetada isiklikult. Peale selle kasutatakse isiklikku kättetoimetamist ka juhul, kui kohus määrab isikliku kättetoimetamise tingituna konkreetse juhtumi asjaoludest (tavaliselt kasutab kohus isiklikku kättetoimetamist näiteks kohtukutsete korral menetluskindluse tagamiseks). Tõsiasi, et seadusandja on teatavate dokumentide puhul kindlaks määranud sellise eelistatud kättetoimetamise viisi, annab tunnistust nende dokumentide tähtsusest ja sellest, et menetlusosaline peab tundma nende sisu, et ta saaks kasutada oma õigust õiglasele kohtumenetlusele.

Seaduse 160/2015 (tsiviilasjade hagimenetluse seadustik) kohaselt tuleb isiklikult kätte toimetada järgmised dokumendid:

• määrus, millega kohus on lubanud muuta hagi, kui pooled ei osalenud istungil, kus hagi muudeti (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 142 lõige 2);
• hagi koos lisadega, kui kohus ei ole hagi tagasi lükanud või otsustanud menetlust lõpetada (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 167 lõige 1);
• kostja vastus, kui kostja ei tunnista esitatud nõuet täies ulatuses (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 167 lõige 3);
• hageja seisukoht kostja vastuse kohta, mis esitati § 167 lõike 3 kohaselt (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 167 lõige 4);
• eelistungikutse (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 169 lõige 2);
• kohtuotsus (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 223 lõige 1);
• maksekäsk koos hagiga (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 266 lõige 1);
• kostja vastuväited maksekäsu peale, mis toimetatakse hagejale kätte (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 267 lõige 5);
• tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 273 punkti c kohane määrus, millega kohustatakse esitama hagi kohta kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalik vastus, milles tuleb esitada põhifaktid menetluspoole kaitseks, lisada dokumendid, millele viidatakse, ja osutada, missuguseid tõendeid nende väidete tõendamiseks kasutatakse tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 273 punkti a tähenduses.

Seadus 161/2015 – hagita tsiviilkohtumenetluse seadustik (Civilný mimosporový poriadok) – näeb ette, et isiklikult toimetatakse kätte järgmised dokumendid:

• menetluse algatamise määrus, mis toimetatakse pooltele kätte, kui menetlus algatati kohtu algatusel (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 27);
• muudetud menetluse algatamise avaldused, kui pooled ei osalenud istungil, kus muudatus tehti (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28);
• määrus, millega tehakse sisuline otsus (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 45);
• lapseröövi või loata kinnipidamise korral alaealise tagasitoomise menetluses määrus, millega kohustatakse isikut, kes avaldaja sõnul rikub õigust, esitama selles küsimuses kirjalik seisukoht (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 131 lõige 2);
• pärimismenetluste raames esitatavad teated ja juhised isikutele, kelle puhul võib põhjendatult eeldada, et nad on pärijad, ning keda teavitatakse sel viisil nende pärimisõigustest ja võimalusest pärandi vastuvõtmisest loobuda, juhul kui kohus ei ole selliseid teateid ja juhiseid esitanud protokolli kandmiseks suuliselt (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 189 lõige 2);
• teated, mis käsitlevad eseme vabastamise taotlust menetluses, mis on suunatud notari juurde mõne kohustuse täitmiseks hoiule antud eseme vabastamise vastu § 335 punktis a või b osutatud juhtudel või juhul, kui hoiuleandja on taotlenud hoiule antud eseme vabastamist talle endale või mõnele muule isikule kui soodustatud isik (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 340);
• igamisel põhineva omandamise kinnitamise menetluses vastuväidete esitamise kutsed, mis saadetakse isikule, kellel on menetluse algatamise ajal omandiõigust tõendava dokumendi kohaselt omandi- või asjaõigused igamisel põhineva omandamise kinnitamise menetluses käsitletava vara suhtes (hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 359g).

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Kohtudokumentide kättetoimetamise eest vastutab kohus. Tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku süstemaatilisest tõlgendusest selgub kirjalike dokumentide kättetoimetamise viiside tähtsuse järjekord:

1. dokumendi toimetab kätte kohus istungil või muu toimingu tegemise käigus;
2. dokument edastatakse elektroonilisse postkasti vastavalt seadusele nr 305/2013, milles käsitletakse avaliku sektori asutuste pädevuse teostamise elektroonilist vormi ja millega muudetakse teatavaid seadusi (zákon o e-Governmente) (kõigil juriidilistel isikutel peab olema aktiveeritud elektrooniline postkast, samas kui füüsilised isikud võivad selle aktiveerida);
3. dokument toimetatakse menetluspoole taotlusel elektroonilisel aadressil, kui dokumenti ei pea kätte toimetama isiklikult;
4. dokumendi toimetab kätte seadusjärgne kättetoimetaja:

• • tavaliselt postiteenistus või ametlik kättetoimetaja;
  • kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta tellida kättetoimetamise asjaomase politseiosakonna, kohtutäituri või munitsipaalpolitsei vahendusel;
  • erijuhtudel toimetab kohus dokumendi kätte järgmiste asutuste vahendusel: vangla- ja kohtukordnike teenistus (vahi all viibivale või vabadusekaotust kandvale isikule), hoolekandeasutus või hooldekodu (mõnda sellisesse asutusse paigutatud isikule), välis- ja Euroopa asjade ministeerium (füüsilisele isikule, kellel on diplomaatilised eesõigused ja puutumatus, või isikule, kes kuulub samasse leibkonda isikuga, kellel on diplomaatilised eesõigused ja puutumatus, või isikule, kellele tuleb dokument kätte toimetada ruumidesse, mille suhtes kehtib diplomaatiline puutumatus) ja kaitseministeerium (elukutselistele sõjaväelastele ja dokumendid, mida ei saa kätte toimetada muul viisil);
  • kättetoimetamise erijuhtum on kättetoimetamine avaliku teadaande abil, kui see on ette nähtud tsiviilasjade hagimenetluse seadustikus (näiteks kui füüsilise isiku aadress ei ole teada) või muus õigusaktis (nt hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 199).

4 Aadressipäringud

4.1 Kas liikmesriigi ametiasutus, kelle poole on pöördutud, püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui märgitud aadress on vale? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade

Sellisel juhul püüavad Slovakkia kohtud alati kindlaks teha adressaadi tegeliku asukoha. Seda teevad nad eelkõige kohtute infosüsteemidega elektrooniliselt seotud Slovaki Vabariigi elanikeregistri (Register obyvateľov Slovenskej republiky) abil. Kohus saab kiiresti kindlaks teha registrisse kantud alalise või ajutise elukoha (juhul kui aadress on olemas). Ka sotsiaalkindlustusamet (Sociálna poisťovňa) teeb Slovakkia kohtutega kohturegistri kaudu jooksvalt elektroonilises vormis koostööd ning kohus võib taotleda sotsiaalkindlustusametilt teatavaid seal talletatavaid andmeid, eelkõige menetlusosalise sotsiaalkindlustusametis registreeritud aadressi ja tema praeguse või endise tööandja andmeid (mõnel juhul on tööandja kaudu võimalik kindlaks teha adressaadi tegelik asukoht). Kohus on ka seadusega volitatud taotlema koostööd maksuametilt, kohalikult omavalitsuselt, vanglalt jne.

Slovakkia artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa justiitsatlases tsiviilasjades.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas ja kui palju tuleb selle eest tasuda?

Nagu eespool märgitud, on Slovakkia kohtutel kohturegistri kaudu vahetu juurdepääs Slovaki Vabariigi elanikeregistri andmetele. Kohtumenetluses osalevatel isikutel on võimalus küsida Slovaki Vabariigi elanikeregistrist andmeid viie euro suuruse tasu eest (register väljastab kinnituse või kirjaliku teate isiku asukoha kohta).

4.3 Millist abi annavad liikmesriigi ametiasutused teiste liikmesriikide aadressipäringutele vastamisel dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 7 lõike 1 kohane teade

Slovakkia osutab artikli 7 lõike 1 punktis a sätestatud abi. Aadressi väljaselgitamise taotlused tuleb saata ringkonnakohtule, sest rahvusvahelise eraõiguse ja menetlusnormide seaduse nr 97/1963 § 56 lõike 3 kohaselt vastutab selliste taotluste menetlemise eest see territoriaalse pädevusega kohus, kellele taotlus esitatakse. Sellistel juhtudel võtab taotluse saanud kohus meetmeid, mis sarnanevad punktis 4.1 kirjeldatule.

Slovakkia artikli 7 lõike 2 punkti c kohane teade, mille kohaselt Slovakkia on otsustanud anda aadressipäringute korral abi vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a, on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa justiitsatlases tsiviilasjades.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid viise (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Nagu on märgitud 3. küsimusele antud vastuses, eelistab kohus dokumendi isiklikku kättetoimetamist kohtuistungil või muu toimingu käigus. Kohus võib toimetada dokumendi kätte ka:

• e-valitsuse seaduse alusel elektroonilisse postkasti;
• menetlusosalise taotlusel elektroonilisele aadressile, kui dokumenti ei pea kätte toimetama isiklikult;
• seadusjärgse kättetoimetaja (postiteenuse osutaja, ametlik kättetoimetaja; vajaduse korral asjaomane politseiosakond, kohtutäitur või munitsipaalpolitsei; erijuhtudel vangla- ja kohtukordnike teenistus, hoolekandeasutus või hooldekodu, välis- ja Euroopa asjade ministeerium, kaitseministeerium) vahendusel;
• õigusaktides on ka sätestatud juhud, mil dokument tuleb kätte toimetada avaliku teadaande abil (kui otsusest teavitatakse selgelt kindlaksmääramata isikuteringi).

Kohus toimetab dokumendid e-valitsuse seaduse kohaselt esmajärjekorras elektroonilisse postkasti, kui adressaat on sellise postkasti aktiveerinud ja kui kättetoimetatav dokument on varustatud kvalifitseeritud e-allkirjaga või on muude vajalike formaalsustega elektrooniline dokument.

Kui e-valitsuse seaduse kohaselt ei ole võimalik dokumente elektroonilisse postkasti edastada, toimetab kohus dokumendid kätte seadusjärgsete kättetoimetajate vahendusel. Sellisel juhul toimetab kohus dokumendid kätte taotluse esitanud asutuse teatatud aadressile. Kui kättetoimetamine ei õnnestu, toimetab kohus dokumendid:

1. füüsilise isiku puhul Slovaki Vabariigi elanikeregistrisse kantud aadressile või välismaalase aadressile Slovakkias vastavalt tema elukohale;
2. juriidilise isiku puhul registrijärgse asukoha aadressile, mis on kantud äriregistrisse (Obchodný register), mis asub aadressil https://www.orsr.sk/, või muusse avalikku registrisse (nt tegevuslubade register, Živnostenský register).

Alternatiivsed kättetoimetamise viisid, v.a asenduskättetoimetamine

Sätestades poolte süüst sõltumatu vastutuse avalikesse registritesse kantud andmete eest, ei näe tsiviilasjade hagimenetluse seadustik ette muid alternatiivseid meetodeid peale punktis 7 osutatud asenduskättetoimetamise.

6 Kas tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne teel)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Välja arvatud dokumentide isikliku kättetoimetamise korral (vt punkt 2), võib kohus dokumendid kätte toimetada ka elektrooniliselt (e-posti teel), kui menetlusosaline seda kirjalikult taotleb ja esitab e-posti aadressi. Dokument arvatakse kättetoimetatuks kolm päeva pärast selle saatmist isegi siis, kui adressaat ei ole seda lugenud.

6.1 Milliseid elektroonilise kättetoimetamise viise dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 tähenduses liikmesriigis kasutatakse, kui dokumendid toimetatakse otse kätte isikule, kelle aadress teises liikmesriigis on teada?

Edastamine elektroonilisse postkasti vastavalt e-valitsuse seadusele (kõigil juriidilistel isikutel peab olema aktiveeritud elektrooniline postkast, samas kui füüsilised isikud võivad selle aktiveerida).

6.2 Kas see liikmesriik on kooskõlas dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõikega 2 täpsustanud lisatingimused, mille kohaselt ta aktsepteerib elektroonilist kättetoimetamist, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 punktis b? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 2 kohane teade

Slovakkia artikli 19 lõike 2 kohane teade, mille kohaselt Slovakkia ei luba kasutada e-kirja nende dokumentide kättetoimetamiseks, mis tuleb kätte toimetada isiklikult, on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa justiitsatlases tsiviilasjades.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või avaliku teadaande kaudu) olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine adressaadile on osutunud võimatuks?

Tsiviilasjade hagimenetluse seadustikus käsitletakse füüsiliste dokumentide asenduskättetoimetamist ning e-valitsuse seaduses kättetoimetamist elektroonilisse postkasti.

Seoses e-valitsuse seadusega ei saa rääkida asenduskättetoimetamisest (selle juriidilisest fiktsioonist) selle sõna otseses mõttes, sest elektroonilise postkasti aktiveerimine (juriidilisele isikule automaatselt ja füüsilisele isikule soovi korral) tähendab juba iseenesest, et adressaadi aadress ei saa olla teadmata ning ei ole ka võimalik, et dokumenti ei saa kätte toimetada. Elektroonilise ametliku kirja (kohtu e-kirja) edastamine elektroonilisse postkasti tähendab, et kiri on antud adressaadi käsutusse. Elektroonilise ametliku teate (kohtu kirjavahetuse) elektroonilisse postkasti saatmine tähendab juba iseenesest, et adressaat on selle kätte saanud. Elektrooniline ametlik teade arvatakse kätte toimetatuks selle elektroonilisse postkasti saatmisele järgneval päeval. Kui tegu on aga dokumendiga, mis tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku kohaselt tuleb kätte toimetada isiklikult, siis juhul kui adressaat ei ole seda süsteemist alla laadinud (ja seega seda lugenud), arvatakse dokument kätte toimetatuks elektroonilise ametliku teate postkasti saatmisele järgneval päeval algava 15-päevase tähtaja lõppedes. Seda kättetoimetamisviisi ei saa kasutada maksekäsu kättetoimetamiseks, sest sellisel juhul on asenduskättetoimetamine (juriidiline fiktsioon) keelatud. Kuid kohtuid käsitleva seaduse nr 757/2004 § 82l lõike 1 kohaselt loetakse elektroonilisse postkasti sisselogimisel elektroonilise vastuvõtuteatise kinnitamata jätmist isiklikult kättetoimetatava elektroonilise ametliku dokumendi (mille puhul asenduskättetoimetamine on keelatud) hoiuperioodi lõpuks kättetoimetatud elektroonilise ametliku dokumendi vastuvõtmisest põhjendamatuks keeldumiseks. Sellisel juhul loetakse elektrooniline ametlik dokument kättetoimetatuks järgmisel päeval pärast hoiuperioodi möödumist.

Tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku kohase klassikalise kättetoimetamise korral kohaldatakse asenduskättetoimetamist (juriidilist fiktsiooni) ühte moodi olenemata kättetoimetamise viisist, st kas tavakorras või isiklik kättetoimetamine. Kui adressaadi aadress on kantud avalikku registrisse (füüsiliste isikute puhul elanikeregister ja juriidiliste isikute puhul äriregister) ja kiri saadetakse kohtule tagasi, sest seda ei saanud kätte toimetada, arvatakse see kättetoimetatuks kohtule tagasisaatmise päeval. Kui füüsilise isiku aadressi ei ole elanikeregistrisse kantud, kasutatakse dokumendi kättetoimetamiseks selle avaldamist kohtu teadetetahvlil ja veebisaidil ning kiri arvatakse kättetoimetatuks 15 päeva möödudes pärast teate avaldamist. Seda asenduskättetoimetamise viisi ei tohi kasutada maksekäsu kättetoimetamiseks.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kättetoimetatuks?

Vt punkt 7.1.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

See ei ole kättetoimetamise muu viis, vaid tavakorras kättetoimetamine postiteenuse osutaja vahendusel – kui postiteenuse osutaja ei taba adressaati osutatud aadressil, jätab ta adressaadi postkasti kirjaliku teate, milles teatab, et kiri (tähtkiri või isiklikult kättetoimetatav kiri) on antud hoiule postkontorisse. Adressaat või volitatud vastuvõtja peab dokumentidele järele minema kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis on tavaliselt 18 kalendripäeva. Seda tähtaega on adressaadi palvel võimalik pikendada. Kui kirjale ei ole kättesaamistähtaja jooksul järele tuldud, loetakse, et seda ei ole võimalik kätte toimetada. Postiteenuse osutaja tagastab kirjad, mida ei ole võimalik kätte toimetada, saatjale.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui adressaat keeldub mõjuva põhjuseta dokumenti vastu võtmast, arvatakse see kätte toimetatuks keeldumise päeval; ametlik kättetoimetaja peab adressaati sellest teavitama. Kui kättetoimetamine ei toimu õiguspäraselt, ei ole kättetoimetamisel õiguslikku tagajärge.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenust kasutades (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18)

8.1 Kui postiteenistus toimetab liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis kättesaamisteatist (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 18), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Juhul kui vajalik on tavakorras edastamine koos kättesaamise kinnitusega, annab postkontor (Slovenská pošta, a.s., traditsiooniline postiteenuste osutaja) dokumendid üle ainult siis, kui adressaat või volitatud vastuvõtja (juhul kui dokumente ei saa üle anda adressaadile) esitab saadetise vastuvõtmisel isikut tõendava dokumendi, lubab registreerida selle numbri ning kinnitab kättesaamist. Füüsilisele isikule adresseeritud dokumendi volitatud vastuvõtjateks on adressaadi abikaasa ning adressaadiga samas majas või korteris elavad 15-aastased ja vanemad isikud.

Dokumente, mis tuleb kätte toimetada isiklikult, nimetatud isikutele siiski üle anda ei tohi.

8.2 Kuidas saab liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 18 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole kätte saadud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Vt punkt 7.3.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Vt punkt 7.3.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Jah, tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku kohaselt on selleks väljastusteade, mis on kohtudokumendi kättetoimetamist tõendav avalik dokument. Väljastusteates esitatud teavet peetakse tõeseks, juhul kui ei ole tõendatud vastupidist. Väljastusteates esitatud teabe tõesust kahtluse alla seadval menetlusosalisel (kes väidab, et dokumentide kättetoimetamisel ei järgitud seaduses sätestatud korda) lasub kohustus oma väiteid kohtule tõendada. Kui dokument toimetatakse kätte kohtuistungil või menetlustoimingu käigus, tehakse selle kohta istungi protokolli märge.

E-valitsuse seadus hõlmab elektroonilist väljastusteadet, mis on dokumendi (ametliku teate) isikliku kättetoimetamise kinnitus – adressaat on kohustatud kinnitama elektroonilise ametliku teate kättetoimetamist elektroonilisel väljastusteatel. See kättetoimetamise kinnitus on eeltingimus elektroonilise ametliku teate sisu kättesaadavaks tegemisele adressaadi elektroonilises postkastis. Elektrooniline väljastusteade sisaldab ametliku teate kättetoimetamise kuupäeva, tundi, minutit ja sekundit. Nagu füüsilise väljastusteate puhul, peetakse ka elektroonilises väljastusteates sisalduvat teavet tõeseks, kui ei tõendata vastupidist, ning sellise kättetoimetamise mõju võib vaidlustada.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Vt punktid 7.1 ja 7.4 juhtumite kohta, kui dokumendi adressaat ei saa seda kätte.

Kui dokumentide kättetoimetamisel ei ole järgitud seadust, tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada; Slovakkia seadustes ei ole ette nähtud ebaseadusliku kättetoimetamise seadustamist. Kui kohtudokumentide kättetoimetamisel ei ole järgitud seadust, on kättetoimetamine õigustühine ja sellega ei kaasne seadusega ette nähtud õiguslikke tagajärgi.

11 Kui adressaat keeldub dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu (dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 12) ning kohus või asutus, kus toimub kohtumenetlus, otsustab pärast kontrollimist, et keeldumine ei olnud põhjendatud, siis kas on võimalik see otsus vaidlustada?

See sõltub alati asja menetleva kohtu kohaldatavast õigusest. Kui menetlus toimub Slovakkia kohtus ja kohus otsustab uurimise käigus, et adressaadi keeldumine dokumentide vastuvõtmisest ei olnud põhjendatud, loetakse dokumendid kättetoimetatuks kuupäeval, mil nende vastuvõtmisest keelduti (vt punkt 7.4). Selliseid otsuseid ei saa edasi kaevata.

12 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju? Kas dokumentide kättetoimetamine siseriikliku õiguse alusel erineb olukorrast, kus dokumentide kättetoimetamise taotluse esitas teine liikmesriik? Vt ka dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 15 kohane teade, mis puudutab dokumentide kättetoimetamist teisest liikmesriigist

Slovakkia artikli 15 kohane teade on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa justiitsatlases tsiviilasjades.