Kohtunike ja prokuröride põhikoolitus Euroopa Liidus

Üldkirjeldus

Põhikoolitus on kohustuslik kõigile õiguspraktikantidele ja äsja ametisse nimetatud õigusametnikele. Seda korraldab Belgia Kohtunike Koolituse Instituut mõlemas peamises riigikeeles (prantsuse ja hollandi keel).

Juurdepääs põhikoolitusele

Põhikoolitusel on kaks sihtrühma.

1. Õiguspraktikandid

Õiguspraktikandid valitakse kõrgema kohtunõukogu igal aastal korraldatava sisseastumiskonkursi (eksam) teel. Vabade kohtade arvu määrab igal aastal kindlaks justiitsministeerium kummagi keelekogukonna jaoks. Õiguspraktikale pääsevad vaid sobiva kvalifikatsiooniga kandidaadid ning see algab igal aastal 1. oktoobril ja kestab kaks aastat. Kohustuslik põhikoolitus leiab aset selle praktika käigus.

2. Äsja ametisse nimetatud õigusametnikud

Kõrgem kohtunõukogu korraldab igal aastal sobivuseksameid õigusametnikukandidaatidele, kellel on vähemalt viis aastat töökogemust (prokuratuuris) või kümme aastat töökogemust (kohtutes), samuti suulisi hindamiseksameid (kolmanda astme eksam) juristidele, kellel on vähemalt 20 aastat töökogemust. Edukad kandidaadid saavad tunnistuse, mis võimaldab neil kandideerida kohtunikuks või prokuröriks viie aasta jooksul alates tunnistuse saamisest. Ka seda valikumenetlust korraldab kõrgem kohtunõukogu. Pärast ametisse nimetamist tuleb läbida kohandatud põhikoolitusprogramm (prantsuse või hollandi keeles).

Põhikoolituse vorm ja sisu

Õiguspraktikantide põhikoolitus kestab kaks aastat – see algab iga aasta 1. oktoobril ja lõppeb kaks aastat hiljem 30. septembril. Põhikoolitus algab 11-kuulise praktikaga prokuratuuris, mille käigus praktikant täidab mentori järelevalve all prokuröri tööülesandeid. Prokuratuuripraktika lõpus koostab mentor praktikaaruande. Järgneva aasta septembrist detsembrini osaleb praktikant kolmekuulisel välispraktikal mõnes õigusasutuses (kohtuhoone, vangla, politseiasutused). Pärast detsembrit algab praktika kohtus, kus praktikant koostab lahendeid. Ka see toimub kohtus töötava mentori järelevalve all, kes seejärel koostab praktikaaruande, kui praktika on lõppenud (septembri lõpus).

Selle kaheaastase praktika käigus peavad praktikandid läbima kohustusliku koolitusprogrammi (prantsuse või hollandi keeles), mis kestab kokku 60 päeva ning hõlmab muu hulgas kolme ühenädalast kohapealset seminari ja mitut koolituspäeva konkreetsetel teemadel. Spetsiaalsel koolituskursusel käsitletakse kriminaalasjades tehtavat rahvusvahelist koostööd. Muudel kohustuslikel koolituskursustel keskendutakse vajaduse korral ka Euroopa õigusaktidele.

Samuti on kohustuslik osaleda Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku programmis AIAKOS – praktikandid veedavad ühe nädala välismaal ja osalevad seejärel Belgia Kohtunike Koolituse Instituudi Belgias korraldataval programmi AIAKOS nädalal, mille olulisemad eesmärgid on tutvustada teistest riikidest pärit osalejatele Euroopa õigust, arendada keeleoskust ja edendada võrgustikutööd.

Kui praktikant on praktika edukalt läbinud ja osalenud kõigil kohustuslikel koolituskursustel, saab ta praktikatunnistuse, mis võimaldab tal kandideerida vabadele ametikohtadele, et asuda tööle õigusametnikuna. Rohkem eksameid ei toimu.

Äsja ametisse nimetatud õigusametnikele, kes on kandideerinud sobivuseksami tulemusena omandatud tunnistuse alusel ja asunud kohe pärast ametisse nimetamist tööle õigusametnikuna, pakutakse lühendatud koolitusprogrammi, mis hõlmab kohustuslikke koolituskursusi vastavalt ametikohale.

Nii õiguspraktikandid kui ka äsja ametisse nimetatud õigusametnikud saavad osaleda keelekursustel, kuid need ei ole kohustuslikud.

Enamikku koolituskursusi viivad läbi ametis olevad õigusametnikud ja väliseksperdid. Kõigil koolituskursustel pööratakse erilist tähelepanu omandatud oskuse praktilisele rakendamisele; sel eesmärgil korraldatakse seminare, õppusi või rollimänge.

Põhikoolituse lõpetamine ja kvalifikatsiooniprotsess

Kõigist vabadest õigusametnike ametikohtadest teatatakse Belgia ametlikus väljaandes.

Nendele vabadele kohtadele saavad kutsealase sobivuseksami ja suulise hindamiseksami edukalt läbinud kandidaadid, praktikatunnistuse saanud praktikandid ja juba ametisse nimetatud õigusametnikud kandideerida justiitsministeeriumi kaudu.

Justiitsministeerium küsib kandidaadi kohta arvamusi, näiteks advokatuurist (kui kandideerija on jurist) ning tulevaselt ja praeguselt kohtu eesistujalt (kui see on asjakohane).

Kandidaadi toimik (sealhulgas saadud arvamused) saadetakse kõrgemale kohtunõukogule, kes seejärel kutsub kandidaadid ärakuulamisele, kus nad saavad kirjeldada oma motivatsiooni ja anda lisateavet.

Neid elemente arvesse võttes pakub kõrgem kohtunõukogu välja kolm parimat kandidaati, keda justiitsminister kaalub ametisse nimetamiseks.

Õigusametnikud valib välja ja nimetab ametisse kõrgem kohtunõukogu.