Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje horvaadi originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.
Swipe to change

Intressimäärad

Horvaatia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Jah. Seadusjärgne intress (zakonska kamata) on intressimäär, mille rahalise kohustuse täitmata jätnud võlgnik peab võlgnetava rahasummaga seotud nõude pealt tasuma. Seega võlgneb võlgnik, kes ei täida rahalist kohustust, lisaks põhisummale ka seadusjärgse intressi.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgseid intresse käsitlev üldseadus on võlaõigusseadus (Zakon o obveznim odnosima (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 35/05, 41/08, 125/11, 78/15 ja 29/18) – artiklid 29–31. Võlaõigusseadust kohaldatakse, kui eriõigusaktides ei ole konkreetsete isikute ja konkreetsete suhete kohta osutatud teisiti. Selle seaduse kohaselt määratakse ärilepingutest ning kaupleja ja avalik-õigusliku juriidilise isiku vahelistest lepingutest tuleneva viivisintressi määr kindlaks poolaastapõhiselt, suurendades mittefinantsettevõtete korral enam kui aastaseks ajavahemikuks heakskiidetud laenude keskmist intressimäära (mis on arvutatud jooksvale kuuekuisele ajavahemikule eelneva võrdlusperioodi kohta) viie protsendipunkti võrra ja muude lepinguliste suhete korral kolme protsendipunkti võrra.

Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), kes peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.

Praeguse kuuekuise ajavahemiku (1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2020) seadusjärgsete intressimäärade arvutamisel kasutatav keskmine intressimäär on 3,11%. Seega on ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020 ärilepingutest ning kaupleja ja avalik-õigusliku juriidilise isiku vahelistest lepingutest tulenevate kohustuste korral seadusjärgne intressimäär 8,11% ja muudest suhetest (nt krediidilepingud ja muud tsiviilõiguslikest lepingutest tulenevad ning lepinguvälised suhted – hüvitis, alusetu rikastumine) tulenevate kohustuste korral 6,11%.

Eriõigusakt, millega nähakse ette teatavate võlgade seadusjärgne intressimäär, on finantstehingute ja pankrotieelsete vaidluste lahendamise seadus (Zakon o financijskom poslovanju i predstečajnoj nagodbi (NN nr 108/12, 144/12, 81/13, 112/13, 71/15 ja 78/15)). Selle seadusega on võetud siseriiklikku õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. Seadust kohaldatakse sellistest ettevõtjatevahelistest ning ettevõtjate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelistest äritehingutest tulenevate makseviivituste suhtes, mille tulemusel tarnitakse tasu eest kaupu või osutatakse tasulisi teenuseid ja mille korral on võlgnikuks avalik-õiguslik juriidiline isik. Kooskõlas finantstehingute ja pankrotieelsete vaidluste lahendamise seadusega on tähtajaks tasumata maksete seadusjärgne intress viiteintressimääraga võrdne intressimäär, mida on suurendatud kaheksa protsendipunkti võrra. Viiteintressimäär võrdub mittefinantsettevõtete korral enam kui aastaseks ajavahemikuks heakskiidetud laenude keskmise intressimääraga. See arvutatakse praegusele kuuekuisele ajavahemikule eelneva võrdlusperioodi kohta ning seda vähendatakse kolme protsendipunkti võrra.

Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), kes peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.

Praeguse kuuekuise ajavahemiku (1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2020) seadusjärgsete intressimäärade arvutamisel kasutatav viiteintressimäär on 0,11%. Seadusjärgne intressimäär sellistest ettevõtjatevahelistest ning ettevõtjate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelistest äritehingutest tulenevate makseviivituste korral, mille korral on võlgnikuks avalik-õiguslik juriidiline isik, on ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020 seega 8,11%.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Võrdlusperioodi keskmise intressimäära määrab kindlaks Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), kes peab selle avaldama 1. jaanuaril ja 1. juulil Horvaatia Vabariigi ametlikus väljaandes Narodne Novine.

Horvaatia Vabariigi ametliku väljaandega saab tutvuda, klõpsates järgmisele lingile: https://narodne-novine.nn.hr/.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Horvaatia Vabariigi ametliku väljaandega saab tasuta tutvuda, klõpsates järgmisele lingile: https://narodne-novine.nn.hr/.

Viimati uuendatud: 14/12/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.