Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.

Intressimäärad

Inglismaa ja Wales
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgne viivis (viivitusintress) on seadusega ette nähtud viivisemäär, mida võib kohaldada rahuldamata võlanõude suhtes. Inglise ja Walesi õigus näeb ette seadusjärgse viivise kohaldamise asjakohastel juhtudel.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse viivise summa/määr

Seadusjärgse viivise kohaldamise kriteeriumid

(vajaduse korral, nt rahalise kohustuse täitmisega viivitamine, tarbijaleping jne)

Õiguslik alus

8%

Kui muud seadusjärgset või lepingujärgset viivisemäära ei kohaldata, võib võlausaldaja nõuda viivist 8% suuruse aastamääraga.

1838. aasta kohtuotsuste seaduse (Judgments Act 1838) artikkel 17

Kõrges kohtus (High Court) kohaldatakse 1981. aasta kõrgema astme kohtute (varasem kõrgeima kohtu) seaduse (Senior (frmr Supreme) Courts Act 1981) artiklit 35A: [...] võla sissenõudmiseks või kahju hüvitamiseks algatatud menetlustes võib mis tahes summa pealt, mille kohta on tehtud kohtuotsus, arvestada lihtviivist määraga, mida kohus peab sobivaks või mis võib olla ette nähtud kohtueeskirjadega, kogu võla või selle osa pealt kogu või osa ajavahemiku eest, mis jääb kohustuse sissenõutavaks muutumise ja kohase täitmise kuupäeva vahele [...].“.

Krahvkonnakohtutes (County Court) kohaldatakse 1984. aasta krahvkonnakohtute seaduse (County Courts Act 1984) artiklit 69:

[...] krahvkonnakohtus võla sissenõudmiseks või kahju hüvitamiseks algatatud menetlustes võib mis tahes summa pealt, mille kohta on tehtud kohtuotsus, arvestada lihtviivist määraga, mida kohus peab sobivaks või mis võib olla ette nähtud, kogu võla või kahjutasu või selle osa pealt, mille kohta on tehtud kohtuotsus või mis on tasutud enne kohtuotsust, kogu või osa ajavahemiku eest, mis jääb kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäeva ja [...] vahele [...].“

Üldkohtus (court of record), mis ei ole kõrge kohus ega krahvkonnakohus, nt apellatsioonikohtus (tsiviilosakond) (Court of Appeal (Civil Division)), otsuse tegemisel

kohaldatakse 1934. aasta õigusreformi seaduse (muud sätted) (Law Reform (Miscellaneous Provisions) Act 1934) artiklit 3:

„Igas üldkohtus võla või kahju sissenõudmiseks algatatud menetluses võib kohus, kui ta peab seda vajalikuks, määrata kohtuotsusega välja mõistetud summale viivise lisamise määraga, mida kohus peab sobivaks, kogu võla või kahjutasu või selle osa pealt kogu või osa ajavahemiku eest, mis jääb kohustuse sissenõutavaks muutumise ja kohtuotsuse tegemise kuupäeva vahele [...].“

1882. aasta võlakirjaseaduse (Bills of Exchange Act 1882) artikli 57 lõike 1 punkt b, mis käsitleb tasumata või tagasi lükatud käskveksleid, alates esitamisest, kui arve tuleb tasuda nõudmisel, ja muul juhul tähtaja saabumisel.

1970. aasta maksuhaldusseaduse (Taxes Management Act 1970) artiklid 86–92, mis käsitlevad tähtajaks tasumata makse.

1994. aasta määruse, mis käsitleb õigusnõustajate tasustamist (Solicitors (Non-Contentious Business) Remuneration Order 1994), artikkel 14, mis käsitleb tasumata arveid õigusnõustajate töö eest hagita menetluses, sealhulgas tehtud väljamakseid ja tasutud käibemaksu, kuid see määr ei tohi ületada kohtuotsuses välja mõistetud võlalt tasutava viivise määra, st 8% aastas.

1996. aasta vahekohtumenetluse seaduse (Arbitration Act 1996) artikkel 49, mis annab vahekohtule õiguse mõista välja liht- või liitviivis „alates sellisest kuupäevast, sellise määraga ja sellise liitumise sagedusega, mida ta peab kohtulahendi puhul sobivaks“.

1998. aasta seadus, mis käsitleb ärivõlgade hilinenud maksmist (viivised) (Late Payment of Commercial Debts (Interest) Act 1998).

Ning täiendavalt tuleb arvesse võtta tsiviilkohtumenetluse normi 16.4 lõike 1 punkti b ja lõiget 2, mille kohaselt peab hageja märkima hagi (või vastuhagi) üksikasjades, et ta taotleb viivise maksmist, ning kas ta nõuab seda lepingu alusel, menetluse alusel (kui jah, siis millise) või muul alusel (kui jah, siis millisel).

Kui nõue on esitatud kindlaksmääratud rahasumma tasumiseks, peab hageja märkima:

viivisemäära, mille alusel viivist nõutakse;

kuupäeva, millest alates viivist nõutakse;

kuupäeva, milleni see arvutatakse (see ei tohi olla hilisem kui nõudevormi väljaandmise kuupäev);

nõutud viivise kogusumma kuni arvutamise kuupäevani;

päevane viivisemäär, mille alusel viivis koguneb pärast arvutamise kuupäeva.

8% kõrgem Inglise Panga baasmäärast. Panga viiteintressimäär määratakse kindlaks iga kuue kuu tagant: 30. juunil ja 31. detsembril.

Ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel on seadusjärgne õigus nõuda viivist 7. augustil 2002 või pärast seda sõlmitud lepingutest tulenevate ärivõlgade eest.

1998. aasta seadus, mis käsitleb ärivõlgade hilinenud maksmist (viivised)

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Viivist võib nõuda alates summa sissenõutavaks muutumise kuupäevast kuni nõude esitamise kuupäevani ja sama määraga kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani. Alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast võib sama määraga viivist nõuda ka kõrge kohtu otsuste puhul olenemata nõude summa suurusest ja krahvkonnakohtu otsuste puhul, mis käsitlevad 5000 Inglise naelast suuremat summat. Kohaldatakse ainult lihtviivist. Tsiviilkohtumenetluse normi 44.2 lõike 6 punkt g annab kohtule õiguse mõista välja viivis enne kohtuotsuse tegemist kantud kuludelt.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Asjakohased õigusaktid on kättesaadavad järgmistel aadressidel:

1838. aasta kohtuotsuste seadus (Judgments Act 1838)

1981. aasta kõrgeima kohtu seadus (ümber nimetatud kõrgema astme kohtute seaduseks) (Supreme Court Act (renamed as the Senior Courts Act) 1981)

1984. aasta krahvkonnakohtute seadus (County Courts Act 1984)

1998. aasta seadus, mis käsitleb ärivõlgade hilinenud maksmist (viivised) (Late Payment of Commercial Debts (Interest) Act 1998)

1991. aasta krahvkonnakohtute määrus (võlaotsuste viivised) (County Courts (Interest on Judgment Debts) Order 1991), mida on muudetud 1996. aasta krahvkonnakohtute määrusega (võlaotsuste viivised) (muudatus) (County Courts (Interest on Judgment Debts) (Amendment) Order 1996)

Viimati uuendatud: 16/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.