Intressimäärad

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Kreeka õiguses sätestatakse seadusjärgne intress. Seadusjärgne intress on seadusega otse ette nähtud intressimäär, s.o protsent kapitalilt teataval ajavahemikul. Kõige tavapärasem seadusjärgse intressi vorm on viivis, st intress, mille võlgnik võlgneb alates hetkest, mil ta satub makseviivitusse. Tsiviilseadustiku artiklites 301, 346, 529, 720 jne on sätestatud ka muud seadusjärgse intressi juhud.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Makseviivituselt tasumisele kuuluva seadusjärgse intressi määr kehtestatakse tavaliselt tasemel, mis on kaks protsendipunkti üle maksimaalse lepingujärgse intressimäära, mis varem määrati kindlaks Kreeka keskpanga presidendi otsusega ning mida 2001. aastal ühtlustati Euroopa Keskpanga vastava intressimääraga (rahapoliitika nõukogu akt 47/2000, seaduse 2842/2000 artikli 3 lõige 2). Näiteks pangandusvälise sektori viivisemäär ulatus 12 %st (mida kohaldati järjepidevalt aastatel 1946–1979) kuni 44 %ni (1992. aastal, mil see hakkas järk-järgult langema). Praegu ulatub see 7,30 %ni.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Kreeka keskpanga veebisaidil on avaldatud pangandusvälise sektori intressimäärade tabel (alates 1946. aastast) (http://www.bankofgreece.gr/Pages/el/Statistics/rates_markets/monetary/exotrapezika.aspx), kuid sellel veebisaidil ei ole esitatud automaatset seadusjärgse intressimäära arvutamise meetodit nagu teistel saitidel (NOMOS või ISOKRATIS (dsanet)).

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Kreeka keskpanga puhul jah, aga teiste asutuste puhul mitte, sest need on tellimuspõhised teenused.