Intressimäärad

Itaalia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Itaalia võlaõigusseaduses eristatakse tavaintressi, viivist ja tasandusintressi. Tavaintress on tasu, mida võetakse hüve eest, mille (intressi tasuv) isik saab teiste poolt talle antud raha kasutamisena. Viivis on oma olemuselt kompenseeriv ja seda võetakse makse hilinemise korral võlgnikule kättetoimetatava makseteate alusel. Tasandusintressi makstakse, kui võlgnik hilineb võlausaldajale oma võlgnetava summa maksmisega, pidades silmas eelist, mis tekib võlgnikule, kui ta ei maksa viivitamata. Selline intress kujutab endast heastamismeedet ja koguneb sõltumata sellest, kas nõue on kindlasummaline ja maksmisele kuuluv. Rahaliste kohustuste jaoks on õiguses siiski sätestatud seadusjärgne intress. Alates järgmisest päevast pärast maksetähtaja lõppemise päeva peab võlgnik maksma võlausaldajale seadusjärgset intressi, isegi kui varem ei ole intress maksmisele kuulunud ja kui võlausaldaja ei ole kahju kandmist tõendanud (tsiviilseadustiku (Codice Civile) artikkel 1224(I)). Tsiviilseadustiku artiklis 1224 (rahaliste kohustustega seotud kahju) on sätestatud: „Konkreetse rahasummaga seotud kohustuste korral kuulub seadusjärgne intress tasumisele alates järgmisest päevast pärast summa sissenõutavaks muutumise päeva, isegi kui varem ei ole intress maksmisele kuulunud ja kui võlausaldaja ei ole kahju kandmist tõendanud. Kui enne maksetähtaja lõppemist võlgneti intress, mis on seadusjärgsest intressist suurem, tuleb viivist tasuda samas summas.“ Võlausaldajad, kes tõendavad, et nad on kandnud suuremat kahju, saavad täiendavat hüvitist (kahju, mis tuleneb raha devalveerumisest). Seda ei maksta, kui viivise summa on kokku lepitud.

Tsiviilseadustiku artiklis 1282 on märgitud, et intress kuulub automaatselt tasumisele teadaolevate rahasummade maksmisega viivitamise korral, välja arvatud juhul, kui seaduse või konkreetse nõudega on ette nähtud teisiti.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgse intressi suuruse otsustab Itaalia Riigikassa (nüüd majandus- ja rahandusministeerium) kord aastas iga aasta 15. detsembril väljaantava dekreediga. Kui pooled on intressimäära kokku leppinud, on see selline, nagu nad otsustavad. Intressimäär peab olema kokku lepitud kirjalikult ega tohi ületada liigkasuvõtmise tõkestamise seaduses (7. märtsi 1996. aasta seadus nr 108) lubatud ülemmäära. Vastasel juhul käsitletakse intressi liigkasuvõtmisena ja on seetõttu tühine. Sellistel juhtudel intressi ei võlgneta (tsiviilseadustiku artikkel 1815). Kui pooled on jõudnud lepingujärgse intressimäära kohaldamises kokkuleppele, kuid ei ole intressimäära ennast kindlaks määranud, kohaldatakse seadusjärgset määra. Itaalia õigussüsteemis erineb viivisega seotud olukord mõneti seadusjärgse intressiga seotud olukorrast. Viivis tähendab trahvi (võlgnikule) ja hüvitist (võlausaldajale). See on seotud finantskohustuse täitmatajätmisega, mis tuleneb hilinenud maksest või maksmata jätmisest asjaomase teenuse eest seaduses ette nähtud aja jooksul või pooltevaheliste kokkulepete alusel. Et võlausaldaja saaks viivist nõuda, peab võlgnikul olema tekkinud viivitus. Viivitus tähendab võlgniku hilinemist oma kohustuste täitmisega. Viivise kohaldamiseks peab maksetähtaeg olema möödunud ja võlgnikule peab olema esitatud makseteade: ametlik dokument, millega võlausaldaja kutsub võlgnikku üles makset nõuetekohaselt tasuma. Tsiviilseadustiku kohaselt tuleb viivis tasuda seadusjärgses või seadusega kehtestatud määras. Kui aga enne võlgnikule makseteate esitamist kuulus tasumisele seadusjärgsest intressist suurem intress, tuleb viivist tasuda samas summas (tsiviilseadustiku artikkel 1224).

Tsiviilseadustiku artikli 1284 kohaselt määrab seadusjärgse intressimäära kord aastas kindlaks majandus- ja rahandusminister. Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana) avaldatud dekreediga muudab minister intressimäära kuni 12 kuu pikkuste riigivõlakirjade aasta keskmise tootluse alusel, võttes arvesse aasta jooksul registreeritud intressimäära. Summa määratakse kindlaks hiljemalt intressimäära kohaldamise aastale eelneva aasta 15. detsembriks. Kui 15. detsembriks ei ole uut intressimäära kindlaks määratud, jääb senine määr järgmise aasta jooksul samaks.

Alates 1. jaanuarist 2021 on seadusjärgne intressimäär 0,01 %.

SEADUSJÄRGSETE INTRESSIMÄÄRADE TABEL

Alates

Kuni

Määr

Õiguslik alus

01.01.1999

31.12.2000

2,50 %

Ministri dekreet (riigikassa), 10.12.1998

01.01.2001

31.12.2001

3,50 %

Ministri dekreet (riigikassa), 11.12.2000

01.01.2002

31.12.2003

3,00 %

Ministri dekreet (majandus), 11.12.2001

01.01.2004

31.12.2007

2,50 %

Ministri dekreet (majandus), 01.12.2003

01.01.2008

31.12.2009

3,00 %

Ministri dekreet (majandus), 12.12.2007

01.01.2010

31.12.2010

1,00 %

Ministri dekreet (majandus), 04.12.2009

01.01.2011

31.12.2011

1,50 %

Ministri dekreet (majandus), 07.12.2010

01.01.2012

31.12.2013

2,50 %

Ministri dekreet (majandus), 12.12.2011

01.01.2014

31.12.2014

1,00 %

Ministri dekreet (majandus), 12.12.2013

01.01.2015

31.12.2015

0,50 %

Ministri dekreet (majandus), 11.12.2014

01.01.2016

31.12.2016

0,20 %

Ministri dekreet (majandus), 11.12.2015

01.01.2017

31.12.2017

0,10 %

Ministri dekreet (majandus), 07.12.2016

01.01.2018

31.12.2018

0,30 %

Ministri dekreet (majandus), 13.12.2017

01.01.2019

31.12.2019

0,80 %

Ministri dekreet (majandus), 12.12.2018

01.01.2020

31.12.2020

0,05 %

Ministri dekreet (majandus), 12.12.2019

01.01.2021

31.12.2021

0,01 %

Ministri dekreet (majandus), 11.12.2020

Seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär tuleb kindlaks määrata kirjalikult. Vastasel juhul kehtib seadusjärgne intressimäär

Viivituste tekkimisel äritehingutes kohaldatakse ad hoc norme, mis on sätestatud ELi õigusnormides, ehk 9. oktoobri 2002. aasta seadusandlikku dekreeti nr 231, mida on muudetud 9. novembri 2012. aasta seadusandliku dekreediga nr 192, millega võeti direktiiv 2011/7/EL siseriiklikkuse õigusesse üle vastavalt 11. novembri 2011. aasta seaduse nr 180 artikli 10 lõikele 1. Kui pooled ei ole intressimäära otsustanud, siis alates menetluse algatamise dokumendi esitamise ajast on seadusjärgne intressimäär võrdne määraga, mis on ette nähtud eriseaduses, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute puhul (vt allpool). Seda õigusnormi kohaldatakse ka vahekohtumenetluse algatamise akti suhtes.

Eriseadus, milles käsitletakse hilinenud maksmist äritehingute korral. Et rakendada direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, võttis Itaalia vastu seadusandliku dekreedi nr 231/2002, nagu seda on muudetud. Selles on äritehingute korral maksmisega hilinemise eest intressina sõnaselgelt ette nähtud seadusjärgsest määrast kõrgem intressimäär. Seadusandliku dekreedi nr 231/2002 kohaselt on äritehingud „ettevõtjate vahelised või ettevõtjate ja avalik-õiguslike asutuste vahelised lepingud, mis puudutavad ainuüksi või peamiselt kaupade tarnimist või teenuste osutamist tasu eest“. Dekreedis on sätestatud, et äritehinguga seoses „on igaühel, kellele tasu maksmine põhjendamatult hilineb, õigus automaatsele viivisemaksele, mis jõustub alates maksetähtajale järgnevast päevast, ilma et oleks vaja esitada ametlikku makseteadet“, välja arvatud juhul, kui võlgnik suudab tõestada, et maksmata jätmine tulenes temast mitteolenevatest põhjustest. Nimetatud seaduse kohaselt põhineb viivis äritehingute korral majandus- ja rahandusministri poolt kord aastas kehtestatud määral. Selle kohta on antud ülevaade järgmises tabelis, kus on täpsustatud, et a) hilinemisega seotud esimesel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. jaanuaril; b) hilinemisega seotud teisel poolaastal kasutatakse määra, mis kehtib selle aasta 1. juulil.

Tabelis on esitatud viivisemäära muutused alates 2002. aastast.

VIIVISEMÄÄRADE TABEL vastavalt seadusandlikule dekreedile nr 231/2002

Alates

Kuni

EKP
määr

Kasvumäär

Kokku

01.07.2002

31.12.2002

3,35 %

7,00 %

10,35 %

01.01.2003

30.06.2003

2,85 %

7,00 %

9,85 %

01.07.2003

31.12.2003

2,10 %

7,00 %

9,10 %

01.01.2004

30.06.2004

2,02 %

7,00 %

9,02 %

01.07.2004

31.12.2004

2,01 %

7,00 %

9,01 %

01.01.2005

30.06.2005

2,09 %

7,00 %

9,09 %

01.07.2005

31.12.2005

2,05 %

7,00 %

9,05 %

01.01.2006

30.06.2006

2,25 %

7,00 %

9,25 %

01.07.2006

31.12.2006

2,83 %

7,00 %

9,83 %

01.01.2007

30.06.2007

3,58 %

7,00 %

10,58 %

01.07.2007

31.12.2007

4,07 %

7,00 %

11,07 %

01.01.2008

30.06.2008

4,20 %

7,00 %

11,20 %

01.07.2008

31.12.2008

4,10 %

7,00 %

11,10 %

01.01.2009

30.06.2009

2,50 %

7,00 %

9,50 %

01.07.2009

31.12.2009

1,00 %

7,00 %

8,00 %

01.01.2010

30.06.2010

1,00 %

7,00 %

8,00 %

01.07.2010

31.12.2010

1,00 %

7,00 %

8,00 %

01.01.2011

30.06.2011

1,00 %

7,00 %

8,00 %

01.07.2011

31.12.2011

1,25 %

7,00 %

8,25 %

01.01.2012

30.06.2012

1,00 %

7,00 %

8,00 %

01.07.2012

31.12.2012

1,00 %

7,00 %

8,00 %

01.01.2013

30.06.2013

0,75 %

8,00 %

8,75 %

01.07.2013

31.12.2013

0,50 %

8,00 %

8,50 %

01.01.2014

30.06.2014

0,25 %

8,00 %

8,25 %

01.07.2014

31.12.2014

0,15 %

8,00 %

8,15 %

01.01.2015

30.06.2015

0,05 %

8,00 %

8,05 %

01.07.2015

31.12.2015

0,05 %

8,00 %

8,05 %

01.01.2016

30.06.2016

0,05 %

8,00 %

8,05 %

01.07.2016

31.12.2016

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.01.2017

30.06.2017

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.07.2017

31.12.2017

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.01.2018

30.06.2018

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.07.2018

31.12.2018

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.01.2019

30.06.2019

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.07.2019

31.12.2019

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.01.2020

30.06.2020

0,00 %

8,00 %

8,00 %

01.07.2020

31.12.2020

0,00 %

8,00 %

8,00 %

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Majandus- ja rahandusministeeriumi veebisait: http://www.mef.gov.it.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Seadusjärgse intressi ja viivise arvutamiseks on olemas arvukalt tasuta tarkvaraga veebisaite.

Viimati uuendatud: 18/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.