Intressimäärad

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Seadusjärgne intress

Jah, Portugali õigusega sätestatakse seadusjärgsed intressimäärad.

Intress võidakse kokku leppida poolte vahel või sätestada seaduses. Kui see lepitakse kokku poolte vahel, siis nimetatakse seda lepingujärgseks intressiks. Kui see sätestatakse seaduses, siis nimetatakse seda seadusjärgseks intressiks.

Lepingu- ja seadusjärgne intress võivad olla tsiviil- või kaubandusõiguslikud.

Intressi eesmärk

Üldiselt on kaht liiki intressi: tasuna käsitletav intress (nt laenuintress) ja karistuslik intress (nt intress kohustuse täitmisega viivitamise korral).

Seadusjärgne intress makseviivituse korral

Kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, siis üldreeglina vastab makseviivituse korral tasumisele kuuluv hüvitis seadusjärgsele intressile, mida arvestatakse alates kuupäevast, mil võlgnik makseviivitusse sattus. Rahaline kohustus on kohustus maksta teisele isikule raha.

Makseviivituse aeg

Võlgnik loetakse makseviivituses olevaks, kui talle on teatatud kohtu või muu kanali kaudu, et ta peab täitma kohustuse.

Kolmel juhul loetakse võlgnik makseviivituses olevaks ka siis, kui teda ei ole teavitatud:

1. kui kohustusel on kindel tähtaeg;
2. kui kohustus tulenes õigusvastasest teost;
3. kui võlgnik hoidub teatest; sel juhul loetakse võlgnik teavitatuks kuupäeval, millal teade oleks olnud talle tavaolukorras kätte toimetatud.

Kui võlg on mittelikviidne, ei teki makseviivitust enne, kui see muutub likviidseks, välja arvatud juhul, kui mittelikviidsus on tekkinud võlgniku süül. Kui võlgnik vastutab õigusvastase teo või riski eest, loetakse ta makseviivituses olevaks alates kuupäevast, mil talle on ametlik teade kätte toimetatud, välja arvatud juhul, kui ta oli makseviivituses juba selle lõigu esimese osa tingimuste alusel.

Intressivõla kustutamine või peatumine

Alates tekkimise hetkest ei sõltu intressivõlg tingimata põhivõlast. Üht saab ka ilma teiseta üle kanda või tühistada.

Osaliste maksete jaotus

Riigi õigusaktides on kehtestatud järgmised eeskirjad seoses maksete jaotusega:

i) kui võlgnik peab lisaks põhisummale tasuma kulud või intressi või maksma võlausaldajale makseviivituse tõttu hüvitist, kasutatakse kogu summa katmiseks ebapiisavat summat järgmises järjekorras: kulud, hüvitis, intress ja põhisumma;

ii) põhisumma kaetakse viimasena, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja nõustub teistsuguste tingimustega.

Intressilt arvestatav intress

Teatavatel juhtudel võidakse tavaintressilt arvestada karistuslikku intressi (liitintress).

Liitintressi kohaldamiseks peab esinema üks järgmistest olukordadest:

1. võlgnikku tuleb kohtu kaudu teavitada, et kogunenud intressi kapitaliseeritakse, või võlgnik peab tasuma intressi karistusena määratud kapitaliseerimise alusel.

Kapitaliseerida saab üksnes vähemalt ühe aasta pikkusele perioodile vastavat intressi. Neid liitintressi piiranguid ei kohaldata, kui need rikuvad teatavaid määruseid või valdkonna tavasid (nt erimääruste alusel finantseerimisasutuste antud laenude korral).

Riigi kohtupraktikas on kindlaks määratud, et karistuslikult intressilt karistuslikku intressi ei arvestata. Seega ei saa seadusjärgselt intressilt, mis kuulub tasumisele rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu, põhimõtteliselt intressi arvestada. See ei piira selle tõlgenduse võimalikke variatsioone kohtupraktikas ega seaduses sätestatud võimalust kohaldada kohustuslikku rahalist karistust, kui rahasumma on kohtuotsusega välja mõistetud.

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

Seadusjärgsed intressimäärad erinevad olenevalt sellest, kas need on seotud tsiviil- või kaubandusõigusliku huviga.

Tsiviilõiguslik seadusjärgne intress

Tsiviilõiguslik seadusjärgne intress kehtestatakse justiits- ja rahandusministrite ühise rakendusmäärusega (Portaria) kooskõlas Portugali tsiviilseadustiku (Código Civil) artikli 449 lõikega 1. Teabelehe koostamise ajal on tsiviilõiguslikud intressimäärad kehtestatud ministrite 8. aprilli 2003. aasta rakendusmäärusega nr 291/03, mis endiselt kehtib.

Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress

Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress kuulub tavapäraselt tasumisele kommertsäriühingute, üksikettevõtjate või juriidiliste isikute võlgnetavatelt summadelt ning eelkõige allpool viidatud 10. mai 2013. aasta dekreetseaduses nr 62/2013 viidatud liiki võlgnevuste korral.

Kaubandusõiguslik seadusjärgne intress kehtestatakse justiits- ja rahandusministrite ühise rakendusmäärusega kooskõlas Portugali äriseadustiku (Código Comercial) artikli 102 lõigetega 3–5. Teabelehe koostamise ajal reguleeris kaubandusõigusliku intressi kehtestamist ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärus nr 277/13, mille kohaselt kehtestatakse kaubandusõiguslikud intressimäärad kaks korda aastas.

Ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruses nr 277/13 osutatud iga kaubandusõigusliku intressimäära summa on kehtestatud riigikassa ja rahanduse peadirektoraadi (Direcção Geral do Tesouro e Finanças) teatega, mis avaldatakse ametliku teataja 2. seerias iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

Ministrite 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruses nr 277/13 on sätestatud kaks kaubandusõigusliku intressi määra olenevalt asjaomastest tehingutest:

1. esimest intressimäära kohaldatakse makseviivituste suhtes, mis on seotud äriühingute või äriühingute ja avalik-õiguslike isikute vaheliste äritehingutega, mis on sätestatud 10. mai 2013. aasta dekreetseaduses nr 62/2013;
2. teine on täiendav karistusliku intressi määr, mida kohaldatakse muude tehingute suhtes ja seoses kommertsäriühingute, üksikettevõtjate või juriidiliste isikute võlgnetavate summade suhtes, mis on sätestatud Portugali äriseadustiku artikli 102 lõikes 3.

Nii tsiviil- kui ka kaubandusõiguslikud seadusjärgsed intressimäärad erinevad ajaliselt. Seetõttu tuleks intressi arvutamisel võtta arvesse eri määrasid, mida kohaldatakse makseviivituse perioodi iga osa suhtes.

Praktilistel põhjustel on allpool esitatud üksnes viimaste aastate seadusjärgsed intressimäärad. Selle teabelehe sisu on esitatud üksnes teavitamiseks ja see ei asenda igal erijuhul kohaldatavate riigi õigusaktidega tutvumist.

Võlgnetavale seadusjärgsele intressile lisatakse kohustuslik intressi lisatasu 5%, kui rahasumma mõistetakse välja kohtuotsusega. Sel juhul kuulub automaatselt tasumisele intress 5% aastas, ilma et selle kohta oleks vaja ühtegi muud kohtuotsust, ja seda hakatakse arvestama otsuse jõustumise kuupäevast. See kohustuslik rahaline karistus lisandub karistuslikule intressile, kui see on kohaldatav, või võlgnetavale hüvitisele kooskõlas Portugali tsiviilseadustiku artikli 829a lõikega 4.

Seadusjärgne intress alates 5. augustist 1980 kuni praeguseni on järgmine:

Kaubandusõigusliku seadusjärgse intressi määrad alates 28. septembrist 1995 kuni praeguseni on järgmised:

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Lisateavet seadusjärgse intressimäära arvutamise kohta leiab justiitsministeeriumi riigikassa ja rahandusasjade peadirektoraadi veebisaidilt.

http://www.dgtf.pt/avisos-e-circulares/taxas-de-juros-moratorios

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

3. küsimuse vastuses osutatud veebisaidile juurdepääs on tasuta.

Asjakohased õigusaktid

Tsiviilseadustik https://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=775&tabela=leis

Äriseadustik https://www.igf.gov.pt/leggeraldocs/CODIGO_COMERCIAL_LIVRO_1.htm

Ministrite rakendusmäärus nr 291/2003 https://dre.pt/pesquisa/-/search/223663/details/maximized

NB!

Sellel teabelehel esitatud teave on üldine ega ole ammendav. See ei ole kontaktisiku, tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, kohtute ega ühegi muu isiku jaoks siduv. Sellega tutvumine ei asenda kohaldatavate riigi õigusaktidega tutvumist.