- 1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?
- 2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?
- 3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?
- 4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?
Leia sisu riikide kaupa
1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?
Viivisintress on karistus võlakohustuste täitmata jätmise eest. See tasutakse lisaks võlale ja määratakse protsendina võlgnetavast summast. Õigusaktide kohaselt muudab võlakohustuse täitmata jätmine võlausaldaja õigusi ja võlgniku kohustusi, sest selle tagajärjel tekivad uued õigused ja kohustused, mis lisanduvad kohustusele tasuda võlg, ükskõik kas võlakohustuse täitmata jätmise põhjustas võlgnik või mitte.
Seadusjärgse viivisintressi puhul eristatakse Slovakkia õigusaktides tsiviilseadustiku (Občianský zákonník) seaduse nr 40/1964 § 517 lõike 2 ning äriseadustiku (Obchodný zákonník) § 369 kohast viivisintressi. Tsiviilõiguse kohaselt ei saa viivisintressi määra üle läbirääkimisi pidada, st lepinguosalised ei saa leppida kokku seadusega kehtestatud määrast kõrgemat määra. Äriõiguses seevastu soositakse ettevõtjatevahelist kokkulepet viivisintressi määra kohta. Kui määra ei ole kokku lepitud, on võlausaldajal õigus saada seadusjärgse määraga viivisintressi.
Seadusjärgne intress on seega viivisintress, mille summa on seadusega kindlaks määratud olenevalt sellest, kas kõnealune juhtum kuulub tsiviil- või äriõiguse alla. Tsiviilõiguse kohaselt ei saa viivisintress ületada seaduses nimetatud määra (st madalama määra saab kokku leppida) ning lepingu puudumise korral kehtestatakse viivisintress automaatselt seadusjärgse määraga, kui võlausaldaja seda nõuab. Äriõiguse kohaselt võib viivisintress olla seadusjärgsest intressist suurem või väiksem. Seadusjärgne intress on asjakohane üksnes lepingu puudumise korral.
2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?
Tsiviilseadustiku § 517 lõike 2 kohaselt määratakse viivisintressi seadusjärgne määr määrusega nr 87/1995 (nariadenie č. 87/1995 Z.z.), nii et kohe esimesel võlakohustuse täitmata jätmise päeval on viivisintressi määr viie protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopa Keskpanga baasmäär. Seega lisatakse EKP baasmäärale (st põhiliste refinantseerimistehingute määrale) viis protsendipunkti. EKP eri perioodide baasmäärad leiab Slovakkia riigipanga veebisaidilt. Võlakohustuse täitmata jätmise esimese päeva viivisintressi määr kehtib kogu täitmata jätmise aja jooksul ja EKP baasmäära edasised muudatused seda ei mõjuta.
Äriõiguse kohaselt reguleeritakse seadusjärgset intressi äriseadustiku §-ga 369, mille kohaselt on võlausaldajal võlakohustuse täitmata jätmise korral – kui ta on täitnud oma seadus- ja lepingujärgsed kohustused – õigus nõuda viivisintressi lepingus kokkulepitud määras, ilma et temalt nõutaks eraldi teavitamist. Nagu ülalpool öeldud, saab ärisuhetes viivisintressi määra lepinguga muuta. Kuid ka juhul, kui viivisintress on lepingus kokku lepitud, peab selle määr vastama õiglase kaubanduse põhimõtetele. Kui see ei ole nii, ei saa kõnealuse lepingu kohast õigust kaitsta, mis tähendab, et isegi kui selline intressimäär oli lepingus kokku lepitud, ei saa kohus määrata intressimäära, mis rikuks neid põhimõtteid. Teine erand puudutab tarbijalepingu kohaseid võlgu, kus võlgnik on tarbija ja mille puhul ei tohi kokkulepitud viivisintress olla suurem kui tsiviilõiguses ettenähtud summa.
Äriseadustiku § 369 kohaselt on võlgnik juhul, kui viivisintressi määra ei ole kokku lepitud, kohustatud maksma viivisintressi Slovakkia valitsuse määrusega nr 21/2013 kehtestatud määras (nariadenie č. 21/2013 Z.z.). Õigusaktidega on lubatud fikseeritud ja ujuv viivisintress. Seda määra kohaldatakse kogu võlakohustuse täitmata jätmise aja jooksul ja EKP baasmäära edasised muudatused viivisintressi määra ei mõjuta (mistõttu nimetataksegi seda fikseeritud määraks). Võlausaldaja saab siiski nõuda võlgnikult fikseeritud viivisintressi asemel ujuvat viivisintressi. Seega saab ta nõuda, et võlgnik maksaks viivisintressi asjaomase kalendripoolaasta esimesel päeval kehtiva EKP baasmääraga, millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Kui võlausaldaja otsustab ujuva viivisintressi kasuks, kehtib see intressi arvutamise meetod (mitte võlakohustuse täitmata jätmise ilmnemisel seatud määr, vaid selle määra arvutamise meetod) kogu võlakohustuse täitmata jätmise aja jooksul. Ujuv viivisintress tähendab seega, et viivisintressi määr võib muutuda koos EKP baasmääraga, mis kehtib asjaomase kalendripoolaasta esimesel päeval, st 1. jaanuaril ja 1. juulil. EKP eri perioodide baasmäärad leiab Slovakkia riigipanga veebisaidilt.
3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?
Viivisintressi arvutamise meetodit on õigusaktides selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud. Praeguse viivisintressi määra on avaldanud Slovakkia justiitsministeerium (Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky) oma veebisaidil. Mitteametlikult leiab selle ka aadressil https://www.najpravo.sk/, mida kasutavad sageli Slovakkia võlausaldajad ja võlgnikud ning nende advokaadid. Samuti saab sellel saidil konkreetselt sel otstarbel välja töötatud kalkulaatori abil hõlpsalt viivisintressi välja arvutada.
4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?
Lisaks eespool esitatud linkidele leiab vajalikud õigusaktid (tsiviil- ja äriseadustiku) ja määrused (määrused nr 87/1995 ja 21/2013) nende kehtivas sõnastuses veebisaidilt https://www.slov-lex.sk/domov.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.