Intressimäärad

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on seadusjärgne intress ette nähtud? Kui on, siis kuidas on seadusjärgne intress selles liikmesriigis määratletud?

Intressi mõiste on määratletud võlaõigusseaduse (Obligacijski zakonik; edaspidi „OZ“) (Uradni list RS (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne) UL RS nr 97/07 – ametlik konsolideeritud tekst – ja 64/16 – konstitutsioonikohtu otsus)) artiklis 374, milles on sätestatud, et võlgnik võlgneb lisaks põhisummale intressi, kui see on ette nähtud seaduses või võlausaldaja ja võlgniku vahel kokku lepitud.

Kui võlgnik hilineb rahalise kohustuse täitmisega, võlgneb ta OZ artikli 378 lõike 1 kohaselt lisaks põhisummale ka intressi.

Lepingujärgset intressi reguleerib OZ artikkel 382, mis näeb ette, et lepinguosalised võivad kokku leppida, et võlgnik maksab peale põhisumma lepingujärgset intressi ajavahemiku eest, mis algab rahalise kohustuse tekkides ja kestab kuni tagasimakse tähtpäevani.

Sloveenias on liitintressi kohaldamine keelatud, mis tähendab, et tasumisele kuuluva, kuid veel maksmata intressi eest viivisintressi ei arvestata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu on õigustühine lepingusäte, mille kohaselt arvestatakse tasumisele kuuluva maksmata intressi eest viivisintressi. Lepingus võib siiski kokku leppida, et intressimäär võib suureneda, kui võlgnik ei maksa tasumisele kuuluvat intressi õigel ajal.

Tarbijakaitseseaduse (Zakon o varstvu potrošnikov) (UL RS nr 98/04 – ametlik konsolideeritud tekst, 114/06 – ZUE, 126/07, 86/09, 78/11, 38/14 ja 19/15)) artiklis 27a on sätestatud, et olenemata kohustusi käsitlevatest üldsätetest ei või lepinguosalised kokku leppida selles, et juhul, kui tarbija maksmisega hilineb, kohaldatakse OZs sätestatutest kõrgemaid intressimäärasid.

Kui kokkulepitud viivisintressimäär või lepingujärgne intressimäär on üle 50% kõrgem kui seadusjärgne viivisintressimäär, käsitatakse sellist kokkulepet OZ kohaselt liigkasulise lepinguna, kui võlausaldaja ei suuda tõendada, et ta ei kasutanud ära võlgniku raskusi või keerulist rahalist olukorda, tema ebapiisavaid kogemusi, hooletust või sõltuvust või et hüve, mille ta endale või kellelegi teisele sai, ei ole ilmselt ebaproportsionaalne hüvega, mille ta andis või kohustus andma. See eeldus ei kehti ärilepingute, st ettevõtjate kohta (äriühingud ja muud majandustegevusega tegelevad juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad).

2 Kui on, siis kui suur on selle intressi summa/määr ja milline on selle õiguslik alus? Kui on ette nähtud erinevad seadusjärgse intressi määrad, siis millistel asjaoludel ja tingimustel?

OZ artikli 378 lõige 2 näeb ette, et viivisintressimäär on 8% aastas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OZ artikli 379 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik kokku leppida seaduses sätestatud viivisintressimäärast kõrgemas või madalamas viivisintressimääras (lepingujärgne intressimäär). Nagu juba rõhutatud, ei saa sõlmida kõrgema viivisintressimäära kokkulepet seoses makseviivitusega siis, kui lepinguosaline on tarbija.

Intressimäära reguleeriv eriseadus on seadusjärgse viivisintressimäära seadus (Zakon o predpisani obrestni meri zamudnih Bresti) (UL RS nr 11/07 – ametlik konsolideeritud tekst)). Selle seaduse artikkel 2 näeb ette, et võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35)) artikli 3 lõike 1 punkti d, on seadusjärgne viivisintressimäär viiteintressimäär, millele lisandub kaheksa protsendipunkti. Seadusjärgset intressimäära kohaldatakse kuue kuu jooksul alates 1. jaanuarist või 1. juulist. Viiteintressimäär on intressimäär, mida Euroopa Keskpank kohaldab põhirefinantseerimisoperatsioonide suhtes enne asjakohase kuuekuulise perioodi esimest kalendripäeva. Rahandusminister avaldab seadusjärgse viivisintressimäära ja selle muudatused Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes. Seadusjärgne viivisintressimäär, mis kehtib kuus kuud alates 1. jaanuarist 2017, on 8%.

Lepingujärgne intressimäär on sätestatud OZ artiklis 382. Täpsemalt öeldes, kui on kokku lepitud lepingujärgses intressis, kuid mitte tegelikus intressimääras ja maksetähtpäevas, on aastane intressimäär 6% ja intress kuulub tasumisele põhisummaga samal ajal. Lepingujärgse intressi lisandumine lõpeb, kui veel maksmata tasumisele kuuluva intressi summa ületab põhisummat.

3 Kas vajaduse korral on võimalik saada täiendavat teavet seadusjärgse intressi arvestamise kohta?

Teave põhi- ja viivisintressimäärade kohta on kättesaadav ka Sloveenia Panga veebisaidil.

Esialgse intressiarvutuse saab teha Sloveenia Vabariigi Ülemkohtu veebisaidil.

4 Kas eespool nimetatud õigusliku alusega on võimalik veebis tasuta tutvuda?

Sloveenia Vabariigi võlaõigusseadus

Seadusjärgse viivisintressi seadus

Tarbijakaitseseadus

Viimati uuendatud: 04/03/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.