Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Jah, kuid (esialgu) ainult Ateena esimese astme kohtus.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Piiranguid ei ole. Videokonverentsi teel võib küsitleda kõiki menetlusosalisi.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Tunnistajate, menetlusosaliste, ekspertide jne suulise küsitlemise suhtes piiranguid kehtestatud ei ole.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Küsitlemine võib toimuda selleks spetsiaalselt ette nähtud ruumis kohtus või välisriigis asuvas Kreeka konsulaaresinduses.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Videokonverentsi teel tehtavaid ülekuulamisi on lubatud salvestada ja kohtusekretär või välisriigis asuva Kreeka konsulaaresinduse sekretär koostab selle kohta protokolli.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Ülekuulamine peab toimuma kreeka keeles. Vajaduse korral on kohal tõlk.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Kui menetlusosaline palub kohtul üle kuulata tunnistaja, menetlusosaline või ekspert, kes annab tunnistuse videokonverentsi teel, kuid ei räägi kreeka keelt, vastutab tõlkide leidmise ja neile tasumise eest kõnealune menetlusosaline. Tõlgid peavad olema videokonverentsi juhtiva kohtuniku või välisriigis asuva Kreeka konsulaaresinduse sekretäriga samas ruumis.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Presidendi dekreedi nr 142/2013 artiklis 3 on sätestatud: „Kohus otsustab omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, kas konkreetse kohtuasja puhul tuleks pidada videokonverents. Kohus on pädev otsustama, kas selline taotlus rahuldada või mitte, kui ta on kindlaks teinud, kas sellise tehnoloogia kasutamine on vajalik kohtuasja tõhusaks menetlemiseks. Võttes arvesse iga kohtuasja asjaolusid, võib kohus videokonverentsi pidamise taotluse heaks kiita, nõudes samal ajal lisatagatisi kohtuasja nõuetekohaseks menetlemiseks. a) Menetlusosalise taotlusel: asjaomane menetlusosaline peab esitama asja menetleva kohtu kohtusekretärile videokonverentsi teel ülekuulamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 270 lõige 7), küsitlemise või tunnistuse andmise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 270 lõige 8) taotluse. Taotluses tuleb märkida kõnealuse asukoha kohus või konsulaaresindus, videokonverentsis osalevate isikute nimed, aadressid (sh e-posti aadressid), telefoni- ja faksinumbrid, mille kaudu on võimalik nendega ühendust võtta, menetlustoiming, milleks videokonverentsi taotletakse, kavandatud kestus ja vajalikud eriseadmed. See peab sisaldama ka menetlusosaliste seatud eritingimusi videokonverentsi pidamiseks. Taotluse võib esitada menetluse mis tahes ajal ja etapis, kui selle rahuldamisel ei ületata tsiviilkohtumenetluse seadustikus selleks menetlustoiminguks ette nähtud tähtaegu. Taotluse ja kõik sellega seotud tõendavad dokumendid võib esitada ka elektrooniliselt kooskõlas kohaldatavate sätetega. Videokonverentsi kavandamise ja pidamisega seotud teabevahetuse eest vastutavad kohtu ja kaugasukoha ametnikud ning see võib toimuda mis tahes sobivate vahendite, näiteks telefoni, e-posti või faksi teel. Taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata kohtu otsusega. Kohtusekretär teatab taotluse esitanud menetlusosalisele otsusest mis tahes sobiva vahendi abil. Kui taotlus rahuldatakse, teavitab taotluse esitanud menetlusosaline teisi menetlusosalisi, et menetlustoiming toimub videokonverentsi teel. b) Kohtu omal algatusel: videokonverentsi pidamise otsuse võib teha asja menetlev kohus, kes teatab sellest menetlusosalistele omal algatusel.“

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Kui menetlusosaline palub kohtul üle kuulata tunnistaja, menetlusosalise või eksperdi, kes annab tunnistuse videokonverentsi teel, kuid ei valda kreeka keelt, vastutab tõlkide leidmise ja neile tasumise eest kõnealune menetlusosaline. Menetlusosaline maksab tasu otse tõlgile.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Isikut teavitab kohus.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Asja menetlev kohtunik peab kontrollima küsitletava isiku isikusamasust. Ülekuulamisruumi ilmuvat isikut aitab kohtunikul tuvastada kõnealuse asukoha kohtu kohtusekretär või sekretär või mõni muu sealne isik, keda konsul on selleks volitanud.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Asja menetlev kohtunik küsib ülekuulatavalt tunnistajalt, eksperdilt jne, kas ta eelistab anda usulise sisuga või tavalise vande. Sama kehtib tõlkide kohta, enne kui nad asuvad oma ülesandeid täitma.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Vastutavad kohtuametnikud peavad olema kohal enne videokonverentsi ja selle ajal.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Mitte mingit.