Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

Leedu
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Tõendeid võib koguda videokonverentsiseadmeid kasutades nii taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel kui ka otse asjaomase liikmesriigi (käesoleval juhul Leedu) kohtu poolt.

Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“) artikli 1752 lõikes 2 on sätestatud, et tõendite kogumiseks võib kasutada info- ja elektroonilise side tehnoloogiat (videokonverentsid, telekonverentsid jms). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 802 lõikes 1 on sätestatud, et Leedu Vabariigi kohtud peavad välisriigi kohtu või muu asutuse õigusabitaotluse täitma kooskõlas Leedu Vabariigi õigusega. Leedu kohtutes peetakse videokonverentse kooskõlas eespool nimetatud nõuete ja muude tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetega ning vastavalt videokonverentsiseadmete kohtumenetluses kasutamise menetluse kirjeldusele, mis on heaks kiidetud kohtunõukogu 28. novembri 2014. aasta resolutsiooniga nr 13P-156-(7.1.2), millega kiidetakse heaks videokonverentsi kasutamise menetluse kirjeldus (edaspidi „kirjeldus“).

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1752 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaliste osalemise kohtuistungil ja tunnistajate suuliste ütluste andmise in situ tagada info- ja elektroonilise side tehnoloogiat (videokonverentsid, telekonverentsid jms) kasutades. Seega võib kohtuasja pooli ja tunnistajaid üle kuulata videokonverentsi teel. Kirjelduse punktide 10.2 ja 13 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 217 sätete kohaselt võib videokonverentsi teel toimuda ka ekspertide küsitlemine.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Leedu Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud sõnaselget keeldu seoses konkreetsete tõendite kogumisega videokonverentsi teel. Leedu õiguses sätestatud normide kohaselt ei või videokonverentsi siiski kasutada selleks, et koguda tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 204 ja 210 osutatud tõendeid (asitõendid ning materjali ja kirjalike tõendite vaatlus in situ või sündmuskoha vaatlus) või muid tõendeid, mille kogumiseks võib olla vaja kohtu ruumidest lahkuda, minna konkreetsesse kohta või võtta tõendite kogumiseks muid füüsilisi meetmeid.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 803 lõike 1 kohaselt võivad Leedu Vabariigi kohtud taotleda õigusabi välismaal Leedu diplomaatilistelt esindustelt või konsulaatidelt, välisriigi kohtutelt või muudelt ametiasutustelt. Kirjelduse punktis 2.3 on samuti ette nähtud, et taotluse saanud asutuseks, kellel taotlev kohus palub kohtumenetluse käigus korraldada videokonverentsi, võib lisaks kohtule olla prokuratuur või Leedu Vabariigi Justiitsiministeeriumi Vanglate Ameti allasutus.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Kirjelduse punktis 16 on märgitud, et seaduses sätestatud juhtudel või kohtuistungi eesistuja äranägemisel võib videokonverentsi teel peetava ülekuulamise salvestada. Videokonverentsi teel peetava ülekuulamise salvestamiseks vajalikud seadmed on Leedu Vabariigi kohtutes olemas.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 11 kohaselt peab kohtumenetlus Leedu Vabariigis toimuma riigikeeles, st leedu keeles. Isikutele, kes ei räägi leedu keelt, tagatakse õigus kasutada tõlkija/tõlgi teenuseid. Kohtuistungil suulise tõlke teenuste kasutamise kulud tasutakse riigieelarvest.

Kui taotlus esitatakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades; edaspidi „määrus“) artiklite 10–12 kohaselt ja seda täidab Leedu Vabariigi kohus, tagab Leedu kohus tõlkija/tõlgi kohalolu kõikidele menetlusosalistele, kes ei räägi leedu keelt. Kui taotlev kohus kogub tõendeid määruse artikli 17 kohaselt vahetult, täidetakse taotlus taotleva kohtu liikmesriigi õiguse kohaselt (määruse artikli 17 lõige 6) ja taotleva kohtu kodukorras kindlaks määratud keeles. Kui Leedu Vabariigi kohus kui taotlev kohus saadab teisele liikmesriigile artikli 17 kohase taotluse, toimub menetlus leedu keeles ja Leedu kohus tagab tõlkija/tõlgi kohalolu.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Vt eelmise küsimuse vastus.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt peab taotluse saanud kohus taotluse rahuldama viivitamata ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 133 kohaselt tuleb menetlusosalisi ning tunnistajaid ja eksperte ülekuulamise või konkreetsete menetlustoimingute ajast ja kohast teavitada kohtukutse või teatisega. Kohtukutse või teatis tuleb menetlusosalistele kätte toimetada sellise tähtaja jooksul, et neil jääks piisavalt aega õigeaegselt kohtusse ilmuda ja end kohtuasjaks ette valmistada. Puudub säte, mis määraks kindlaks kohtukutse või teatise kättetoimetamise konkreetse aja.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Õigusnormide ja olemasolevate tavade hindamine on näidanud, et videokonverentsi korraldamisega kulusid ei kaasne.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Leedu Vabariigi õiguses puudub konkreetne nõue, et taotleva kohtu poolt otse üle kuulatavat isikut tuleb teavitada, et küsitlemine toimub vabatahtlikkuse alusel.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Kirjelduse punktis 13 on märgitud, et kohtuistungile ilmuvate isikute isikusamasuse kontrollimiseks peab videokonverentsi teel üle kuulatav isik end tuvastama ja esitama oma isikut tõendava dokumendi, et asja menetlev kohus saaks tema isikusamasuse kindlaks teha. Kui taotlev kohus nii otsustab, võib videokonverentsi teel üle kuulatava isiku isikusamasust kontrollida ka muul viisil.

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Kirjelduse punkti 10 kohaselt peavad taotluse saanud asutuse määratud isikud või muud esindajad muu hulgas võimaldama ülekuulataval isikul anda kohtu ees vande (tõotuse) ja vande (tõotuse) teksti allkirjastada. Leedu Vabariigi kohtu ees antava vande sõnastus on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 186 lõikes 6. Videokonverentsi teel toimuva ülekuulamise lõpus peab selles osalenud taotluse saanud asutuse esindaja koostama ülekuulamist kinnitava dokumendi, mis tuleb esitada taotlevale kohtule koos vande (tõotuse) tekstiga, mille ülekuulatav isik on allkirjastanud (kui ülekuulatav isik on kohustatud vande andma või tõotuse allkirjastama), ja esitatud tõenditega (kirjelduse punkt 14). Tõendite otsesel kogumisel määruse artikli 17 kohaselt peaks taotlev kohus esitama vande teksti ülekuulatavale isikule allkirjastamiseks.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Leedu Vabariigi kohtutes ja muudes asutustes, mis on varustatud videokonverentsiseadmetega, on olemas seadmete kasutamise, hooldamise ja toimimise eest vastutavad isikud. Kirjelduse punkti 6 kohaselt avaldab riiklik kohtute amet kohtusüsteemi intranetis taotluse saanud asutuste poolt videokonverentsiseadmete kasutamise ja hooldamise ning videokonverentside korraldamise eest vastutama määratud isikute loetelu koos nende kontaktandmetega (asutus, telefoninumber, e-posti aadress).

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Taotlev kohus peab esitama määruse artiklis 4 osutatud teabe. Kui seda teavet ei esitata või ei esitata nõuetekohaselt, mistõttu taotlust ei saa täita, kohaldatakse määruse artiklis 8 sätestatud menetlust. Õigusaktides ei ole täpsustatud muud teavet, mida taotlev kohus peab esitama.

Viimati uuendatud: 23/03/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.