Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguses puuduvad selle kohta üldised normid. Videokonverentsid ei ole siiski välistatud ja seega on need nendel juhtudel seaduse kohaselt võimalikud.

Tsiviilõiguses kasutatakse videokonverentse tavapäraselt alternatiivina õigusabitaotluste füüsilisele esitamisele.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Kui isikut võib tsiviilkohtumenetluse normide kohaselt küsitleda, on see põhimõtteliselt võimalik ka videokonverentsi teel. Tsiviilkohtumenetlusõiguses erisätted puuduvad.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Konkreetsete piirangute kohta norme ei ole. Kohaldatakse riigi tsiviilkohtumenetluse norme.

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Videokonverentsi kaudu toimuva ülekuulamise suhtes erinorme ei kohaldata. Kehtivad Madalmaade tsiviilkohtumenetluse normid, mille kohaselt tuleb isikud üle kuulata kohtus. Erandeid võib teha, kui tunnistaja on haige või tal ei ole muul põhjusel võimalik kohtusse sõita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artikkel 175).

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Kui tunnistaja kuulatakse Madalmaade kohtus üle videokonverentsi teel, käsitatakse seda võrdsena tavalise kohtuistungi otseülekandega. Seaduse kohaselt koostab küsitlev kohtunik tunnistaja ülekuulamise kohta kohtuprotokolli. Samad nõuded kehtivad videokonverentsi teel toimuvatele ülekuulamistele ja seetõttu tuleb ka nende kohta koostada kohtuprotokoll. Seadus ei keela pildi või heli salvestamist lisaks kohtuprotokollile, kuid seda salvestist ei saa võrdsustada kohtuprotokolliga.

Tulevaste õigusnormide kohaselt võib kohtunik otsustada, et paberil kohtuprotokolli asemel tehakse suulisest ülekuulamisest pildi- või helisalvestis. Sellest lähtudes võib vajaduse korral teha salvestise ka tunnistaja ülekuulamise kohtuprotokollist.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

Kui taotluse saanud kohus asub Madalmaades, toimub kohtuistung hollandi keeles. Selle kohta erinorme ei kohaldata. Madalmaade rakendusõigusaktidega on pädeval asutusel lubatud kehtestada tõendite vahetu kogumise jaoks tingimusi, mida ta peab kasulikuks või vajalikuks seaduse korrektse kohaldamise huvides.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Madalmaade tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole eraldi sätteid tõlkide kohta. Madalmaades menetletavates tsiviilasjades peavad pooled põhimõtteliselt ise tõlgid hankima.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Madalmaade rakendusõiguse kohaselt võib taotluse saanud kohus kindlaks määrata, kumb pool vastutab tõendite kogumise taotlusest tuleneva kutse eest.

Kutsetega, mille eest ei vastuta kumbki pool, tegeleb taotluse saanud kohtu registripidaja. Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt tuleb saata tunnistajatele kohtukutse vähemalt üks nädal (tulevaste õigusnormide kohaselt vähemalt 10 päeva) enne ülekuulamist.

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Pooled ei pea tasuma videokonverentsi ja sidetehnoloogiaga seotud kulusid. Neid kulusid ei nõuta Madalmaade õiguse kohaselt sisse. Need kannab riik, kellelt võib nõuda hüvitist vastavalt määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 18 lõikele 2 koostoimes artikli 10 lõikega 4.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Kui tõendite vahetu kogumine määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 lõike 2 kohaselt tähendab isiku ülekuulamist, teatab taotlev kohus kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlikkuse alusel. Muid nõudeid ei kohaldata.

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt on isikusamasuse kontrollimine kohtuniku ülesanne (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 177).

Kohus palub tunnistajatel teatada oma perekonna- ja eesnime, vanuse, ameti ja elukoha. Neilt küsitakse ka seda, milline on nende suhe pooltega (veresugulus või hõimlus, töösuhe).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Madalmaade tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt antakse vanne või kinnitus kohtuniku ees enne ülekuulamist. Tunnistaja kinnitab, et tunnistab tõtt ja ainult tõtt. Tunnistajate puhul, kes tahtlikult tõtt ei räägi, on tegemist valetunnistuse andmisega. Tõendite vahetu kogumine toimub vastavalt taotleva riigi seadustele.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kui esitatakse rahvusvahelise õigusabi taotlus, mille puhul kasutatakse videokonverentsi, korraldavad selle õigusabi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil kohtu töötajad (SPIRIT). Nemad tegelevad tehnilise ja logistilise korraldusega.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Seda teavet on võimalik taotleda pädeval asutusel.