Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel

1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?

Kuigi Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda erinorme, mis võimaldavad tõendite kogumisel taotleva liikmesriigi kohtu osalemist, puuduvad siiski seda takistavad sätted. Kohtud koguvad vastavalt menetluseeskirjadele tõendeid kohtuistungil ja vajaduse korral väljaspool kohtuistungit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Občianský súdny poriadok) artikkel 122). Poolte nõusolekul võib kohus korraldada kohtuistungi videokonverentsi teel või muud sidetehnoloogiat kasutades (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 116 lõige 6). Põhimõtteliselt on pooltel õigus tõendite kogumisel kohal viibida.

Videokonverentsi teel tõendite kogumist käsitlev erikord puudub (v.a eespool kirjeldatud kord). Seepärast kohaldatakse üksnes määrust tõendite kogumise kohta (Nariadenie o výkone dôkazu), tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning kohtute haldus- ja kantseleieeskirju (Spravovací a kancelársky poriadok pre súdy) (2015. aastal: Slovaki Vabariigi Justiitsministeeriumi 11. novembri 2005. aasta dekreet nr 543 ringkonnakohtute (okresné súdy), piirkonnakohtute (krajské súdy), erikohtute (Špeciálny súd) ja sõjaväekohtute (vojenské súdy) haldus- ja kantseleieeskirjade kohta).

Kõik muud küsimused tuleb lahendada kõnealuste kohtute vahelisel kokkuleppel Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku abil.

2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?

Slovaki Vabariigi õiguses puuduvad piirangud videokonverentsi teel küsitletavate isikute ringi suhtes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 125 võib tõendite kogumisel kasutada kõiki vahendeid, mida saab kasutada asjaolude tuvastamiseks. Eelkõige võib küsitleda pooli, tunnistajaid ja eksperte.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 124 peab tõendite kogumisel järgima salajase teabe hoidmise kohustust.

Vastavalt artikli 100 lõikele 3, kui kohus otsustab arvesse võtta alaealise arvamust, kinnitatakse seda arvamust lapse esindaja või laste heaolu ja õiguskaitse ning sotsiaalhoolduse eest vastutava asutuse kaudu või küsitledes alaealist, isegi ilma lapsevanemate kohaloluta. Konkreetsed piirangud sõltuvad lapse vanusest ja kohtu valitud küsitlusmeetodist.

3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?

Piirangud puuduvad, välja arvatud videokonverentsi olemusest tulenevad piirangud (asjaolu, et videokonverentsi teel on võimatu teha ruumide läbiotsimist jne).

4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?

Tõendeid kogutakse tavaliselt kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 122) ja kohtuistungid toimuvad tavaliselt kohtuhoones (kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikkel 25 koostoimes artikliga 35). Küsitlust oleks tehnilistel põhjustel keeruline mujal läbi viia.

5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?

Videokonverentsiseadmete abil on samuti võimalik videokonverentse salvestada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 116 lõikele 6 võib suuline ülekuulamine videokonverentsi teel toimuda siiski üksnes poolte nõusolekul. Poolte nõusoleku puudumise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 44a üldsätteid, mille kohaselt võib ülekuulamise ka salvestada, kasutades audiosalvestusseadmeid. Selline audiosalvestis kantakse andmekandjale, mis on kohtuasja toimiku osa.

6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?

See küsimus ei puuduta konkreetselt tõendite kogumist välisriigis või videokonverentsi teel. Üldeeskirjade kohaselt viiakse Slovaki Vabariigi kohtute kohtuistungid alati läbi riigikeeles ja taotluse korral tagatakse tõlgi teenused.

Kui kohus tegeleb tõendite kogumisega, siis eeldatavasti viib ülekuulamise läbi taotluse saanud kohus ja tõendeid kogutakse seega selle kohtu keeles. Kui kohus kogub tõendeid otseselt vastavalt artiklile 17, teeb ta seda enda keeles.

7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid sätteid. Tõlgi teenused tagatakse ad hoc põhimõttel asjaomaste kohtute kokkuleppel.

8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid erisätteid. Kohaldatakse üldeeskirju kohtuistungite korraldamise ning tunnistajate ja poolte kohale kutsumise kohta. Kohus kogub tavaliselt tõendeid kohtuistungil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 122) ja kohtukutsed tuleb kätte toimetada piisavalt vara, et järgida kohtuistungi ettevalmistamiseks seaduses ettenähtud tähtaega (kohtute haldus- ja kantseleieeskirjade artikli 46 lõige 3), mis on tavaliselt viis päeva enne kohtuistungi toimumise kuupäeva (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 115 lõige 2).

9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?

Slovaki kohtud ei kohalda videokonverentsi korraldamise tasu.

10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid erisätteid. Üldiselt peaks kohus andma kohtuistungi alguses isikule juhiseid tema menetlusõiguste ja kohustuste kohta. Seda ei kohaldata, kui sellist isikut esindab advokaat (advokát) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 5).

11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?

Slovaki Vabariigi õigus ei sisalda seda küsimust käsitlevaid erisätteid. Konkreetne menetlus otsustatakse ad hoc kokkuleppega asjaomaste kohtute vahel. Kohaldatakse ilmselgelt üldsätteid küsitletavate isikute isikusamasuse tuvastamise kohta. Need sätted näevad ette, et kohtuistungi alguses tuleb tuvastada tunnistaja isik ja kõik asjaolud, mis võivad mõjutada tunnistaja usaldusväärsust (sugulussuhted jms, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 126 lõige 2).

12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?

Slovaki Vabariigi õigus sisaldab üksnes neid küsimusi kriminaalkohtumenetluses (mitte tsiviilkohtumenetluses) käsitlevaid erisätteid.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 126 lõikele 2 teavitavad kohtud siiski tunnistajaid iga kohtuistungi alguses tunnistaja ütluste tähtsusest, tunnistaja õigustest ja kohustustest (rääkida tõtt ja mitte varjata midagi) ning valevande andmise kriminaaltagajärgedest. Seda õigusnormi (valevandumine) ei kohaldata menetluspoolte suhtes.

13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?

Kõikides Slovaki kohtutes on administraator, kelle poole saab pöörduda, et kavandada videoühenduse katsetamist, kohtuistungi kuupäeva jne. Administraator on saanud eriväljaõppe videokonverentsiseadmete käsitsemiseks. Probleemide tekkimise korral võib administraator võtta ühendust kohtu tehnikuga ja ta võib korraldada tehniku kohaloleku kohtuistungi toimumise päeval.

14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?

Nõutakse tehnilist teavet, mis on vajalik ühenduse loomiseks taotleva kohtu seadmetega.