Euroopa maksekäsk

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Horvaatia Vabariik kohaldab Euroopa maksekäsku ja selliste maksekäskude väljastamise menetlust reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik teataja) nr 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 96/08, 84/08, 123/08, 57/11, 25/13 ja 89/14); edaspidi ZPP) sätted ning Euroopa maksekäsu avalduse ja Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise kord (Pravilnik o načinu podnošenja zahtjeva za izdavanje europskog platnog naloga i prigovora protiv europskog platnog naloga) (NN nr 124/13).

1.1 Menetluse kohaldamisala

Euroopa maksekäsu väljastamise menetlust kohaldatakse rahaliste nõuete sissenõudmisele, mille summa on kindlaks määratud ja mille maksetähtaeg oli Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajal kätte jõudnud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1896/2006“) loodi Euroopa maksekäsumenetlus ning nimetatud määrus kehtib piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, olenemata kohtu liigist, ja määruses ettenähtud eranditega.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Nõuded, mis on seotud rahaliste nõuetega. Hagi aluseks võivad olla ainult sellised nõuded, mis kujutavad endast lepingulisi või lepinguväliseid kohustusi ja mille nimiväärtus on kindlaks määratud.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Nõude väärtusele ei ole kehtestatud ülemmäära.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik, kuna nõude esitaja võib ise otsustada, mil viisil ta oma nõude esitab, kuni see ei ole vastuolus kohustuslike eeskirjade ja ühiskondliku moraaliga. Kohus annab välja maksekäsu, isegi kui nõude esitaja ei ole seda oma nõudes taotlenud, kui kõik selle väljastamise nõuded on täidetud. Seega on maksekäsu väljastamine kohtu jaoks kohustuslik, kui selle väljaandmise nõuded on täidetud.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah.

1.2 Pädev kohus

Õigus teha otsus väljastamise ja läbivaatamise avalduste ning Euroopa maksekäsu täitmisele pööratavuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1896/2006 on eranditult Zagrebi kaubanduskohtul (Trgovački sud u Zagrebu).

1.3 Vorminõuded

Euroopa maksekäsu avaldus ja vastuväide maksekäsu suhtes tuleb esitada ainult masinloetaval kujul, kui kohus leiab, et need dokumendid sobivad masintöötluseks.

Euroopa maksekäsu avalduse ja selle suhtes vastuväite esitamise viisi reguleerib Euroopa maksekäsu väljastamise avalduse ja Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamise kord (Pravilnik o načinu podnošenja zahtjeva za izdavanje europskog platnog naloga i prigovora protiv europskog platnog naloga) (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik teataja) nr 124/134, edaspidi „kord“), mis jõustus 17. oktoobril 2013.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Euroopa maksekäsu väljastamise avaldus ja vastuväide maksekäsu suhtes tuleb esitada määruses nr 1896/2006 ette nähtud vormidel pädevale kohtule paberkujul või posti teel. Seega on tüüpvormi kasutamine Euroopa maksekäsu väljastamise menetluses kohustuslik ning vormid on võimalik alla laadida Zagrebi kaubanduskohtu saidilt (http://sudovi.pravosudje.hr/tszag/).

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Igal poolel – füüsilisel või juriidilisel isikul – on õigus vabalt otsustada, kas ta esindab ennast menetluses ise või palkab vahendaja, kes on tavaliselt advokaat, kui ZPPs ei ole teisiti ette nähtud. Seega ei ole advokaadi kaudu esindamine Euroopa maksekäsu väljastamise menetluses kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Pool on kohustatud täitma vormi A (Euroopa maksekäsu avaldus) masinloetaval kujul. Nimetatud vormi punktis 6 saab valida õigusliku aluse, mis selgitab, millega on nõue seotud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vormi A punkt 10 nõuab poolelt talle kättesaadavate tõendite lisamist ja selle kirjeldamist, millega on konkreetne tõend seotud. Tõendeid ja nende kogumist reguleerivad ZPP artiklid 219–271 ja kohus otsustab, millist esitatud tõenditest kasutada oluliste asjaolude kindlakstegemiseks ja hindamiseks. Lisaks otsustab kohus omal valikul pärast seda, kui on kõiki tõendeid nii üksikult kui ka tervikuna kohusetundlikult ja hoolikalt hinnanud ning võtnud arvesse kogu menetluse tulemusi, milliseid asjaolusid ta peab tõendatuks.

Lisateave tõendite ja nende kogumise kohta on esitatud teabepaketis pealkirjaga „Tõendite kogumine – Horvaatia Vabariik“ (Izvođenje dokaza - Republika Hrvatska).

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Avalduste tagasilükkamisele kohaldatakse ZPP artikli 109 üldeeskirja. Selles artiklis on sätestatud, et kui avaldus ei ole arusaadav või ei sisalda kõike vajalikku selle alusel tegutsema asumiseks, annab kohus avalduse esitanud poolele korralduse dokumendi parandamiseks, st selle muutmiseks kooskõlas esitatud juhistega, ning tagastab selle paranduse või muudatuse tegemise eesmärgil. Dokument loetakse tagasivõetuks, kui seda ei tagastata kohtule ja ei parandata kooskõlas kohtult saadud juhistega ettenähtud tähtaja jooksul, ning kui see tagastatakse ilma ühegi paranduse või muudatuseta, jäetakse see rahuldamata.

1.5 Edasikaebamine

Vastuväide on ainuke kostjale kättesaadav õiguskaitsevahend, kui on esitatud Euroopa maksekäsu avaldus. Määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 20 lõike 1 või 2 kohase Euroopa maksekäsu läbivaatamise taotluse kohta võetakse otsus vastu määrusega, mille suhtes ei ole võimalik edasikaebust esitada. Edasikaebuse esitamine täitedokumendi suhtes Euroopa maksekäsus esitatud nõudega seotud põhjustel on lubatud ainult juhul, kui need põhjused tekkisid pärast maksekäsu kättetoimetamist ja kui neid ei olnud enam võimalik esitada vastuväites vastavalt määruse nr 1896/2006 artiklile 16.

1.6 Vastuväide

Kostja võib esitada vastuväite Euroopa maksekäsu suhtes päritoluriigi kohtule, kasutades tüüpvormi F, mis saadetakse talle koos Euroopa maksekäsuga. Vastuväide tuleb saata 30 päeva jooksul alates kostjale maksekäsu kättetoimetamisest ja kostja peab vastuväites märkima, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja esitab Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite määruse nr 1896/2006 artikli 16 tähenduses, toimub edasine menetlus kooskõlas ZPP sätetega, mis käsitlevad menetlust vastuväite esitamise korral maksekäsu suhtes (ZPP artiklid 445a ja 451–456), võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 17 sätteid.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest, ja võttes arvesse nõuetekohast vastuväite saamise ajavahemikku, ei ole kohtule vastuväidet esitatud, peab kohus tunnistama Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades tüüpvormi G.

Täidetav Euroopa maksekäsk (määruse nr 1896/2006 artiklid 18 ja 19), mille on välja andnud Horvaatia Vabariigi kohus, on täitekorraldus, mille alusel võib Horvaatia Vabariigis taotleda täitmist samal viisil nagu Horvaatia kohtu täidetava otsuse alusel.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Reeglina peab nõude esitaja taotlema kohtult sõnaselgelt täitedokumendi väljastamist ja kohus tunnistab Euroopa maksekäsu täidetavaks tüüpvormi G kasutades.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Kostja võib taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist ZPP artikli 507n alusel, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklit 20, ja taotluse kohta otsust tegev kohus võib täitmise edasi lükata, kohaldades täitmist käsitleva määruse asjakohaseid sätteid täitmise edasilükkamise kohta võlgniku taotlusel.