Leia sisu riikide kaupa
1 Maksekäsumenetluse olemasolu
Horvaatia Vabariik kohaldab Euroopa maksekäsku ja selliste maksekäskude tegemise menetlust reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr-d 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 96/08, 84/08, 123/08, 57/11, 25/13, 89/14 ja 70/19) sätted ning Euroopa maksekäsu avalduse ja Euroopa maksekäsule vastuväite esitamise kord (Pravilnik o načinu podnošenja zahtjeva za izdavanje europskog platnog naloga i prigovora protiv europskog platnog naloga) (NN nr 124/13).
1.1 Menetluse kohaldamisala
Euroopa maksekäsumenetlust kohaldatakse selliste rahaliste nõuete sissenõudmisele, mille summa on kindlaks määratud ja mille maksetähtpäev on Euroopa maksekäsu avalduse esitamise ajaks möödunud. Euroopa maksekäsumenetlus loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, ning nimetatud määrust kohaldatakse piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, olenemata kohtu liigist, koos määruses sätestatud eranditega.
1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?
Euroopa maksekäsku saab kasutada rahaliste nõuete sissenõudmiseks. Maksekäsu esemeks võivad olla ainult sellised nõuded, mis kujutavad endast lepingulisi või lepinguväliseid kohustusi ja mille nimiväärtus on kindlaks määratud.
1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?
Nõude väärtusele ei ole kehtestatud ülemmäära.
1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?
Menetluse kasutamine ei ole kohustuslik, kuna nõude esitaja võib ise otsustada, mil viisil ta oma nõude esitab, kuni see ei ole vastuolus imperatiivsete normide ja ühiskondliku moraaliga. Kohus teeb maksekäsu, isegi kui nõude esitaja ei ole seda oma nõudes taotlenud, kui kõik selle tegemise nõuded on täidetud. Seega on maksekäsu tegemine kohtu jaoks kohustuslik, kui selle tegemise nõuded on täidetud.
1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?
Jah.
1.2 Pädev kohus
Õigus teha otsus Euroopa maksekäsu tegemise ja läbivaatamise avalduste kohta ning väljastada tõend täidetavuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1896/2006 on kostja alalise või peamise elukoha või registrijärgse asukoha järgsel esimese astme kohtul (općinski sud) või – kaubanduskohtute pädevusse kuuluvates küsimustes – kaubanduskohtul (trgovački sud).
1.3 Vorminõuded
Euroopa maksekäsu avaldus ja vastuväide maksekäsule tuleb esitada ainult masinloetaval kujul, kui kohus peab dokumenti masintöötlemiseks sobivaks. Avalduse vormi võib esitada paberil või muu kohtu aktsepteeritava sidevahendi abil.
Euroopa maksekäsu avalduse ja sellele vastuväite esitamise viisi reguleerib Euroopa maksekäsu avalduse ja Euroopa maksekäsule vastuväite esitamise kord, mis jõustus 17. oktoobril 2013.
1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)
Euroopa maksekäsu avaldus ja vastuväide maksekäsule tuleb esitada määruses (EÜ) nr 1896/2006 ette nähtud vormidel pädevale kohtule. See tähendab, et tüüpvormi kasutamine on Euroopa maksekäsu tegemise menetluses kohustuslik ning vormid on võimalik alla laadida e-õiguskeskkonna portaalist.
1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?
Igal poolel – füüsilisel või juriidilisel isikul – on õigus vabalt otsustada, kas ta esindab ennast menetluses ise või kaasab vahendaja, kelleks on tavaliselt advokaat. See tähendab, et advokaadi kaasamine ei ole Euroopa maksekäsu tegemise menetluses kohustuslik.
1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?
Pool peab täitma vormi A (Euroopa maksekäsu avaldus) masinloetaval kujul, mis võimaldab poolel esitada täiendavaid avaldusi ja lisateavet, et nõuet vajaduse korral üksikasjalikumalt selgitada.
1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?
Vormi A punkt 10 nõuab poolelt talle kättesaadavate tõendite lisamist ja selle kirjeldamist, millega on konkreetne tõend seotud. Tõendeid ja nende kogumist reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 219–271 ja kohus otsustab, millist esitatud tõenditest kasutada juhtumi asjaolude tuvastamiseks. Lisaks otsustab kohus oma veendumuste kohaselt, millised asjaolud loetakse tõendatuks, hinnates põhjalikult ja hoolikalt iga tõendit eraldi ja kõiki tõendeid kogumis ning lähtudes menetluse kui terviku tulemusest.
1.4 Taotluse rahuldamata jätmine
Avalduste tagasilükkamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 109 sätestatud üldnormi. Selles artiklis on sätestatud, et kui avaldus ei ole arusaadav või ei sisalda kõike vajalikku selle alusel tegutsema asumiseks, annab kohus avalduse esitanud poolele korralduse dokument ära parandada, st seda muuta kooskõlas esitatud juhtnööridega, ning tagastab selle paranduse või muudatuse tegemise eesmärgil. Dokument loetakse tagasivõetuks, kui seda ei tagastata kohtule ega parandata kooskõlas kohtult saadud juhtnööridega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui see tagastatakse ilma ühegi paranduse või muudatuseta, jäetakse see rahuldamata.
1.5 Edasikaebamine
Vastuväide on võlgnikule kättesaadav õiguskaitsevahend, kui on esitatud Euroopa maksekäsu avaldus. Lisaks on pooltel määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 20 kohaselt erandjuhtudel võimalus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist nimetatud artiklis sätestatud tingimustel.
1.6 Vastuväide
Võlgnik võib esitada vastuväite Euroopa maksekäsule päritoluriigi kohtule, kasutades tüüpvormi F, mis saadetakse talle koos Euroopa maksekäsuga. Vastuväide tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast võlgnikule maksekäsu kättetoimetamist ja võlgnik peab vastuväites märkima, et ta vaidlustab nõude, ilma et ta peaks seda põhjendama.
1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed
Kui võlgnik esitab Euroopa maksekäsule vastuväite määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 16 tähenduses, toimub edasine menetlus kooskõlas määruses (EÜ) nr 861/2007 sätestatud Euroopa väiksemate nõuete menetlust reguleerivate õigusnormidega, kui need on kohaldatavad, vastasel juhul kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse sätetega, mis käsitlevad maksekäsule vastuväite esitamist (artikkel 445a, artiklid 451–456), võttes samal ajal arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklit 17.
1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed
Kui 30 päeva jooksul pärast maksekäsu võlgnikule kättetoimetamist ja võttes arvesse ajavahemikku, mis on piisav vastuväite kättesaamiseks, ei ole kohtule vastuväidet esitatud, peab kohus tunnistama Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades tüüpvormi G.
Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsk (määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklid 18 ja 19), mille on teinud Euroopa Liidu territooriumil tegutsev kohus, on täitedokument, mille alusel saab Horvaatia Vabariigis taotleda täitmist samal viisil kui Horvaatia kohtu tehtud täitmisotsuse alusel.
1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?
Üldjuhul peab nõude esitaja taotlema kohtult täitedokumendi väljastamist ja kohus kuulutab Euroopa maksekäsu täidetavaks tüüpvormi G kasutades.
1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?
Võlgnik võib taotleda Horvaatias tehtud Euroopa maksekäsu läbivaatamist tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 507n alusel, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1896/2006 artiklit 20. Taotluse kohta otsust tegev kohus võib täitmisele pööramise edasi lükata, kohaldades asjakohaseid täitemenetluse norme täitmisele pööramise edasilükkamise kohta võlgniku taotlusel. Täitedokumendi peale edasikaebuse esitamine Euroopa maksekäsus esitatud nõudega seotud põhjustel on lubatud ainult juhul, kui need põhjused tekkisid pärast maksekäsu kättetoimetamist ja kui neid ei olnud enam võimalik määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 16 kohases vastuväites esitada.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.