

Leia sisu riikide kaupa
Jah. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 49. peatükk reguleerib maksekäsu kiirmenetlust.
Menetlust kohaldatakse eraõigussuhtest tulenevale kindla rahasumma maksmise nõudele.
Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata lepinguvälistele nõuetele, välja arvatud:
Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui:
Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele ulatuses, mis ületab põhinõuet.
Jah. Maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 8000 eurot. See summa hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid.
Maksekäsu kiirmenetluse kasutamine on vabatahtlik. Võlausaldaja võib otsustada, kas ta soovib kasutada maksekäsu menetlust või alustada tavalist menetlust.
Jah. Siseriiklikust õigusest ei tulene piirangut maksekäsumenetluse kohaldamiseks muus riigis elava/asuva kostja suhtes. Kostja kohtualluvus määratakse EL piires kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 järgi.
Maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja maksekäsu osakond.
Maksekäsu kiirmenetlus toimub üksnes elektrooniliselt ning sellest tulenevalt saab maksekäsu kiirmenetluse avaldusi esitada kohtule ainult portaali Avalik E-toimik või infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu.
E-toimiku kaudu saab avaldusi esitada aadressil : https://www.e-toimik.ee/
TsMS § 485 lg 2 kohaselt võib vastuväite esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vorm leitav Riigi Teatajas.
Ei, esindaja kaasamine pole kohustuslik.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb märkida lühikirjeldus nõude aluseks olevatest asjaoludest ning tõenditest, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses. Nõue peab põhinema faktidel ja olema dokumentaalselt tõendatud. Nõue on selgelt põhjendamatu juhul, kui arvestades maksekäsu alusena avalduses toodud asjaolusid, ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada.
Esitatud nõuete kinnituseks ei ole vaja lisada kirjalikke tõendeid. Küll aga märgitakse avaldusse tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses.
Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui:
Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa edasi kaevata. Avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses või maksekäsu kiirmenetluses.
Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul.
Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik.
Kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Korteriomandi ja kaasomandi asjas jätkatakse hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud hagimenetluse läbiviimist või menetluse lõpetamist. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
Kui avaldaja on selgesõnaliselt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse.
Kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses.
Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta.
Maksekäsus selgitatakse võlgnikule, et ta võib määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul esitada maksekäsu peale määruskaebuse. Võlgnikule selgitatakse, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes tuginedes ühele järgmistest asjaoludest:
Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud menetluse peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele eelnimetatud asjaoludest.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.