

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 1405–1425 on sätestatud lihtsustatud maksekäsumenetlus, mida tuntakse nimetuse procédure d’injonction de payer all.
Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.
Menetlus on kättesaadav kõikide nõuete sissenõudmiseks, mis on lepingulist laadi või tulenevad kohustusest, mis on kehtestatud kutseala või ametikohta reguleerivate eeskirjadega ja on kindlaksmääratud suurusega.
Menetlus on vabatahtlik.
Seda liiki menetlus tuleb algatada võlgniku või ühe asjaomase võlgniku elukohajärgses kohtus, mis välistab menetluse kasutamise, kui ainuke võlgnik elab välisriigis.
Avaldus tuleb esitada ringkonnakohtule (tribunal d’instance), alama astme kohtule (juridiction de proximité), kaubanduskohtu esimehele (tribunal de commerce) või alates 1. jaanuarist 2013 kõrgema astme kohtu esimehele (tribunal de grande instance), sõltuvalt sellest, milline kohus on teatavat liiki asja puhul pädev.
Ainupädevus kuulub võlgniku või ühe asjaomase võlgniku, kelle suhtes menetlus on algatatud, elukohajärgsele kohtule. See on avaliku korra põhimõte (ordre public) ja kohus peab mis tahes küsimuse pädevuse puudumise kohta tõstatama omal algatusel.
Vormilistes nõuetes on loetletud teatud teave, mida avaldus peab sisaldama:
On olemas vorm, mis ei ole küll kohustuslik, kuid on rangelt soovituslik. See on CERFA vorm, mis on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil ja kõikide asjaomaste kohtute kantseleis (greffe).
Avalduse võib esitada võlausaldaja ise või tema esindaja.
Nõude põhjust ei ole vaja esitada üksikasjalikult, vaid üksnes kokkuvõtlikult (vt eespool vastus 1.3.1).
Avaldusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, mis näitavad nõude kehtivust (arved, rendileping, müügileping, laenuleping, tunnistajate ütlused jne). Kohaldatakse tsiviilmenetluse suhtes kehtivaid tavaõiguse eeskirju.
Enne maksekäsu väljastamist uurib kohus avalduse kehtivust ja võib selle osaliselt või tervikuna tagasi lükata, kui leiab, et nõue ei ole asjakohaselt põhjendatud.
Kui avaldus lükatakse tagasi, ei ole võlausaldajal edasikaebamise õigust, kuid ta võib vabalt järgida tavaõiguse menetlust, st esitada hagi võla tasumiseks tavalisel viisil.
Võlgnikul on üks kuu aega, et esitada vastuväide (former opposition) kas isiklikult maksekäsu välja andnud kohtu kantseleis või samale kohtukantseleile adresseeritud tähtkirjaga. Vastuväite vormile muid nõudeid ei ole.
Vastuväite esitamine algatab menetluse. Kohtuametnik kutsub kõik pooled kohtuistungile (isegi need, kes ei ole vastuväidet esitanud). Kohus kaalub oma pädevuse raames mitte üksnes esialgset avaldust, vaid ka täiendavaid avaldusi ja sisulisi vastuväiteid.
Kui teatamisest on möödunud üks kuu, pöördub võlausaldaja maksekäsu väljastanud kohtu kantseleisse ja palub lisada täitekorralduse. Avaldusele vormilisi nõudeid ei esitata (võlausaldaja võib lihtsalt teha avalduse või saata kirja tavapostiga). Täitekorraldus annab maksekäsule kohtuasjas tehtavale otsusele sarnase toime.
Otsuse suhtes ei saa esitada tavalist edasikaebust (appel) või edasikaebust õigusküsimuses kassatsioonikohtule (pourvoi en cassation). Ainuke vaidlustamise võimalus on esitada edasikaebus õigusküsimuses kassatsioonikohtule viisi vastu, kuidas kohtuametnik täitekorralduse lisas.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.