Euroopa maksekäsk

Ungari
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Ungaris on olemas maksekäsumenetlus, mida reguleerib 2009. aasta L seadus maksekäsumenetluse kohta. Maksekäsumenetlus on lihtsustatud kohtuväline tsiviilõiguslik menetlus maksenõuete rahuldamiseks ja selle läbiviimine kuulub notarite pädevusse. Maksekäsumenetlus hõlmab andmete automaatset töötlemist, milleks notarid kasutavad Ungari notarite koja ühtset veebipõhist IT-süsteemi, mis on notaritele, pooltele ja teistele menetluses osalevatele isikutele kättesaadav kogu riigis. Notariaalsel menetlusel kui kohtuvälisel tsiviilõiguslikul menetlusel on samad tagajärjed nagu kohtumenetlusel.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Maksekäsumenetluses võib sisse nõuda tähtajaks tasumata rahalise nõude, välja arvatud teatavate juhtumite korral.

Kui 2016. aasta CXXX seaduses (tsiviilkohtumenetluse kohta) sätestatud asjaomaste normide järgi arvutatud vaidlusalune summa ei ületa 3 miljonit Ungari forinti, võib tähtajaks täitmata nõude, mis piirdub ainult rahasumma tasumisega, sisse nõuda ainult maksekäsumenetluses või püüdes jõuda kohtueelse kokkuleppe saavutamiseni. See tingimus kehtib üksnes siis, kui

  1. on teada kummagi poole elukoht või selle puudumisel viibimiskoht või asukoht või filiaali asukoht (edaspidi „kättetoimetamise aadress“) Ungaris ja
  2. tasumise nõude aluseks ei ole 2012. aasta I seaduse (tööseadustiku kohta) kohaselt sõlmitud õigussuhe, avalikus sektoris töötamine, teenistussuhe, riiklikus tööhõivekavas osalemine, spordiseaduse kohaselt sõlmitud tööleping, kutseõppe raames sõlmitud õpipoisileping, riikliku kõrgharidusseaduse kohaselt sõlmitud üliõpilase praktikaleping või töösuhe, mille sotsiaalkooperatiivi või töökooperatiivi liige on sõlminud kooperatiiviga, või avalik teenistus või haldusleping 2017. aasta I seaduse (halduskohtumenetluse seadustiku kohta) tähenduses. Sellistest õigussuhetest tulenevaid rahalisi nõudeid saab maksekäsumenetluse abil sisse nõuda ainult juhul, kui asi ei ole seotud õigussuhte sõlmimise, muutmise või lõpetamisega või õigussuhtest tulenevate kohustuste töötajapoolse süülise rikkumise või töötajapoolse väärkäitumise õigusliku tagajärjega.

Kui tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses sätestatud asjaomaste normide järgi arvutatud vaidlusalune summa on suurem kui 30 miljonit Ungari forinti, ei saa rahalist nõuet maksekäsumenetluses sisse nõuda.

Raha sissenõudmisele suunatud nõude täitmiseks ei loeta hüpoteegiõigusel põhineva nõude esitamist hüpoteegivõlgniku vastu.

Maksekäsku ei saa väljastada, kui ei ole teada poolele maksekäsu kättetoimetamise aadress Ungaris.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Vt punktis 1.1 esitatud vastus.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Jah, 30 miljonit Ungari forinti.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Alla 3 miljoni Ungari forindi suuruste nõuete puhul on see kohustuslik, nagu on märgitud punktis 1.1; kõigil muudel juhtudel on see vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Maksekäsku ei saa väljastada, kui ei ole teada võlgnikule maksekäsu kättetoimetamise aadress Ungaris.

1.2 Pädev kohus

Maksekäsumenetluses on notaritel pädevus kogu riigi territooriumil. Maksekäsumenetluses ei ole lubatud näha ette erisusi seoses kohtualluvuse küsimusega.

Suuliselt või kirjalikult esitatud nõudeid menetleb see notar, kellele nõue esitati, kuid elektroonilised nõuded määrab notarile menetlemiseks automaatselt arvutiprogramm.

1.3 Vorminõuded

Maksekäsu väljastamise taotlused tuleb esitada kirjalikult asjakohasel vormil või suuliselt.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvormi kasutamine on kohustuslik nii elektroonilise kui ka paberkandjal taotluse puhul. Vormi saab alla laadida Ungari notarite koja veebisaidilt või seda vormi võib küsida notaritelt.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Taotlus peab sisaldama järgmist:

  • nõude aluseks olev õigussuhe, nõutav õigus ning põhinõude summa ja seotud tasud;
  • nõude aluseks oleva õigussuhte alguskuupäev ja kuupäev, mil nõue muutus sissenõutavaks;
  • andmed, mille alusel saab nõude tuvastada.

Taotlus võib sisaldada nõutava õiguse aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust ning viidet tõendusmaterjalile.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Maksekäsumenetluses tõendeid ei koguta. Ometi võib taotlus sisaldada nõutava õiguse aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust ning viidet tõendusmaterjalile. See tingimus ei takista notarit uurimast, kas kulude tasumisest osalise vabastuse, nende osamaksetena tasumise või maksetähtaja pikendamise taotlus on piisavalt põhjendatud.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Notar lükkab taotluse tagasi, kui on võimalik tuvastada järgmist:

  1. Ungari notarite pädevus või tavalisse tsiviilkohtumenetlusse üleviimise korral Ungari kohtute pädevus on välistatud õigusnormide, Euroopa Liidu siduva õigusakti või rahvusvahelise konventsiooniga või kuulub ainupädevus välisriigi kohtule;
  2. nõude sissenõudmine kuulub kohtute või muude ametiasutuste ainupädevusse;
  3. õigusnormide kohaselt ei saa maksekäsku teha;
  4. poolte vahel on samade õigustega seoses ja samadel faktilistel alustel juba käimas maksekäsumenetlus või on menetluse algatamise õiguslikud tagajärjed juba saabunud või on asjas juba tehtud kehtiv maksekäsk või lõplik kohtuotsus;
  5. poolel puudub kohtumenetlusteovõime;
  6. võlausaldajal puudub maksekäsu avalduse esitamise ajal kättetoimetamise aadress Ungaris või võlausaldaja märgitud kättetoimetamise aadress Ungaris ei eksisteeri enam pärast avalduse esitamist või võlausaldajale ei olnud võimalik dokumente tema märgitud Ungari aadressil kätte toimetada;
  7. võlausaldaja taotleb maksekäsu kättetoimetamist selle avaldamisega;
  8. maksekäsku ei olnud korduvalt võimalik võlgniku Ungari aadressil kätte toimetada, välja arvatud juhul, kui maksekäsk loetakse kättetoimetatuks;
  9. võlausaldaja avaldus on ennatlik või kohus ei saa nõuet täitmisele pöörata muul põhjusel peale aegumise;
  10. võlausaldaja ei järginud eriõigusnormiga tsiviilkohtumenetluses nõudeõiguse realiseerimiseks ette nähtud tähtaega;
  11. seadusliku esindaja esitatud avaldus ei vasta kõikidele kohaldatavas seaduses või selle seaduse alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele või ei sisalda seadusliku esindaja volikirja või on menetluskulud tasumata;
  12. juriidiline isik või muu isik, kellele on seadusega pandud kohustus kasutada elektroonilist asjaajamist, ei esitanud avaldust elektrooniliselt; erandiks on taotlused, mis käsitlevad osalist vabastamist kulude tasumisest ja mille on esitanud füüsilised isikud, kellel on seaduslik esindaja;
  13. pärast seda, kui kohus on teinud võlausaldajale ülesandeks puudused kõrvalda, ei ole taotlust (või selle nõutavat osa) esitatud kindlaksmääratud aja jooksul või on esitatud taotlus endiselt mittetäielik, nii et seda ei ole võimalik läbi vaadata, või ei ole võlausaldaja haldustasu ette tasunud või
  14. võlausaldaja nõuab menetluskulude hüvitamist materiaalõiguslikus nõudes.

Kui maksekäsku ei olnud võimalik võlgnikule kätte toimetada, tuleb sellest teatada võlausaldajale ning samal ajal paluda võlausaldajal teatada 30 päeva jooksul uus võlgnikule dokumentide kättetoimetamise aadress Ungaris, välja arvatud juhul, kui maksekäsk loetakse kättetoimetatuks. Kui võlausaldaja esitab nõutud andmed, tuleb püüda maksekäsk uuesti kätte toimetada ning kui see ei õnnestu, tuleb avaldus punktis h nimetatud põhjusel tagasi lükata.

Kui võlausaldaja ei esita nõutud andmeid või kui andmed on mittetäielikud, tuleb avaldus punktis m nimetatud põhjusel tagasi lükata.

Maksekäsu avalduse tagasilükkamise määrus tuleb toimetada kätte võlausaldajale ja saata võlgnikule. Võlausaldaja võib esitada määruse peale kaebuse, mida ei ole vaja saata võlgnikule märkuste esitamiseks.

1.5 Edasikaebamine

Võlausaldaja võib maksekäsu avalduse tagasilükkamise määruse edasi kaevata. Üldiselt menetletakse kaebusi vastavalt määruste vastu esitatud kaebusi käsitlevatele normidele selle üldkohtu (törvényszék) kohtuvälises menetluses, kelle tööpiirkond hõlmab piirkonda, kus on notari asukoht. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise korral võib võlausaldaja otsustada esitada võla sissenõudmiseks uue maksekäsu avalduse, algatada kohtuasja või panna oma nõude maksma muid õiguspäraseid vahendeid kasutades. Sellisel juhul jäävad avalduse esitamise õiguslikud tagajärjed kehtima, kui uus maksekäsu avaldus või menetluse algatamise avaldus esitatakse või saadetakse tähitud kirjaga 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tagasilükkamise määrus muutub lõplikuks, või kasutatakse nõude maksmapanemiseks muid õiguspäraseid vahendeid sama tähtaja jooksul. Kui sellest tähtajast ei peeta kinni, siis tähtaja pikendamise taotlust ei rahuldata. Uues maksekäsu avalduses tuleb märkida selle määruse viitenumber, millega eelmine avaldus tagasi lükati. Määrus tuleb lisada menetluse algatamise avaldusele.

Muudel juhtudel võib maksekäsumenetluses tehtud otsuse edasi kaevata, kui see on lubatud maksekäsumenetlust käsitlevas seaduses või tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses.

Maksekäsku ei saa edasi kaevata, kuid võlgnik võib esitada vastuväite vastavalt punktile 1.6.

Kuna lõplikul maksekäsul on kohtuotsusega sama õigusjõud, võib maksekäsu peale esitada muutmisnõude kooskõlas tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses sätestatud normidega. Seda menetlust on pädev läbi viima kohus, kes oleks olnud pädev esimese astme kohus, kui menetlus oleks vastuväite tõttu üle viidud tavalisse tsiviilkohtumenetlusse. Kui maksekäsu peale on esitatud muutmisnõue, saab kohus toimiku dokumendid paberkandjal notarilt või elektrooniliselt notarite koja süsteemist.

Lõplikku maksekäsku ei saa uuesti läbi vaadata.

1.6 Vastuväide

Võlgnik võib esitada maksekäsu peale vastuväite notarile 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Võlgniku esitatud avaldusi, mis käsitlevad lihtsalt maksmise edasilükkamist või makse tasumist osamaksetena, ei käsitata maksekäsu vaidlustamisena. Selliseid avaldusi saab esitada üksnes vastuväite esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Kui võlgnik väidab oma vastuväites, et esitatud nõue tasuti juba enne maksekäsu kättetoimetamist, palub notar vastuväite teate kättetoimetamise ajal võlausaldajal teatada 15 päeva jooksul, kas nõue veel kehtib. Kui on olemas makset tõendav dokument või kui maksetehingul on ainulaadne identifikaator, peab võlgnik märkima vastuväitesse tõendava dokumendi numbri ja kuupäeva või tehingu andmed (tehingu identifikaator, maksja jne) ning tehingu kuupäeva. Kui võlausaldaja aktsepteerib võlgniku vastuväidet või jätab sellele vastamata, lõpetab notar menetluse. Kui võlausaldaja vaidlustab võlgniku vastuväite, viiakse maksekäsumenetlus üle tavalisse tsiviilkohtumenetlusse. Kui võlausaldaja vähendab võlgniku vastuväite alusel nõude summat maksekäsumenetluses, käsitleb kohus tsiviilkohtumenetluses vähendatud summat. Tuleb märkida, et maksekäsku ei loeta vaidlustatuks, kui võlgnik väidab, et esitatud nõue tasuti pärast maksekäsu saamist. Sellisel juhul muutub maksekäsk lõplikuks järgmisel päeval pärast vastuväite esitamiseks ette nähtud tähtaja lõppu. Kui võlgnik ei võta maksekäsku vastu (see tagastatakse märkega „ei võetud vastu“) ja maksekäsk tuleb sellest tulenevalt lugeda kättetoimetatuks, on võlgnikul vastuväite esitamiseks aega 15 päeva alates otsust käsitleva täitedokumendi kättetoimetamisest. Selle eeltingimusena peab võlgnik tasuma vastuväite esitamisel kohtutäiturile täitekulud, mille võlausaldaja on ette tasunud, ning samuti peab ta esitama notarile nende kulude tasumist tõendavad dokumendid.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui vastuväide esitatakse tähtaja jooksul, viiakse maksekäsumenetluse see osa, mida vastuväide käsitleb, üle tavalisse tsiviilkohtumenetlusse.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui maksekäsku ei vaidlustata vastuväite esitamisega enne tähtaja möödumist, on maksekäsul samasugune toime nagu lõplikul kohtuotsusel.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui maksekäsku ei vaidlustata vastuväite esitamisega enne tähtaja möödumist, on maksekäsul samasugune toime nagu lõplikul kohtuotsusel. Sellest tulenevalt lisab notar maksekäsu koopiale klausli, millega antakse maksekäsule õiguslik tähendus, ja laseb selle võlausaldajale kätte toimetada.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Otsus on lõplik. Kui aga võlgnik ei võtnud maksekäsku vastu ja maksekäsk loeti sellest tulenevalt seaduse alusel kättetoimetatuks, on võlgnikul vastuväite esitamiseks aega 15 päeva alates otsust käsitleva täitedokumendi kättetoimetamisest.

Lõpliku maksekäsu läbivaatamise taotluse võib esitada kooskõlas tsiviilkohtumenetlust käsitlevas seaduses sätestatud normidega vastavalt eespool punktis 1.5 kirjeldatule.

Viimati uuendatud: 15/01/2024

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.