Euroopa maksekäsk

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

Malta seadustekogu 12. peatüki (kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustik) artikliga 166A on kehtestatud erimenetlus, mida kohaldatakse vaidlustamata nõuete suhtes.

1.1 Menetluse kohaldamisala

Seda menetlust võib kasutada nõuete puhul, mille suurus ei ületa 25 000 eurot.

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Menetlust kohaldatakse selliste nõuete puhul, mis on kindlad, kindlasummalised ja sissenõutavaks muutunud ega eelda mingi toimingu tegemist, ning – nagu juba öeldud – ei ületa 25 000 eurot. Kui võlg ei ole kindlasummaline, võib võlausaldaja seda menetlust siiski kasutada, kui ta piirab oma võlanõude 25 000 euroga ning loobub sõnaselgelt oma nõude sellest osast, mis võib rahaliselt väljendatuna nimetatud summat ületada.

Võlausaldaja võib kasutada seda menetlust ainult juhul, kui võlgnik viibib Maltas ning ta ei ole alaealine või seaduse kohaselt piiratud teovõimega isik ning võlg ei tulene pärimisasjast, kus puuduvad pärijad.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Jah, nõude ülemmäär on 25 000 eurot.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Selle menetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ei, seda menetlust saab kasutada ainult juhul, kui võlgnik viibib Maltas.

1.2 Pädev kohus

Selle menetluse puhul on olenevalt juhtumist pädev kas Malta magistraadikohus või Gozo magistraadikohus (selle madalama astme pädevuses).

1.3 Vorminõuded

Võlausaldaja esitab kohtule ametliku kirja, mille sisu ta peab vande all kinnitama. Kiri toimetatakse võlgnikule kätte ja see peab sõnaselgelt sisaldama nõude alust, põhjendusi, miks nõue tuleks rahuldada, ning nõuet tõendavaid asjaolusid. Vastasel korral on kiri õigustühine. Selleks et ametlik kiri oleks kehtiv, peab see sisaldama ka võlgnikule adresseeritud hoiatust, et kui ta ei vasta 30 päeva jooksul pärast nimetatud kirja kättetoimetamist, esitades nimetatud ametliku kirja toimikusse lisatava vastuväite nõudele, siis kehtib kõnealune ametlik kiri täitedokumendina.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Tüüpvorm puudub, kuid ametliku kirja algusse tuleb lisada järgmine märge:

„See ametlik kiri on saadetud kooskõlas seadustekogu 12. peatüki artikliga 166A ning kui Te ei vasta sellele kolmekümne (30) päeva jooksul, kehtib see kiri täitedokumendina. Seetõttu on Teie enda huvides konsulteerida viivitamata oma advokaadi või advokaadi abiga.“

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Jah, ametliku kirja peab allkirjastama advokaat, kuid võlgnikku, kes soovib ametlikule kirjale vastata eesmärgiga nõue vaidlustada, ei pea esindama advokaat ega advokaadi abi.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Nõuet tuleb põhjendada üksikasjalikult. Tegelikult peab ametlik kiri sisaldama nõude aluseid ja põhjendusi selle kohta, miks nõue tuleks rahuldada, ning nõudega seotud faktilisi asjaolusid. Vastasel korral on kiri õigustühine.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Ei, seaduse kohaselt ei pea nõudega seoses esitama kirjalikke tõendeid. Seaduses on siiski sätestatud, et nõudega seotud faktilised asjaolud tuleb esitada vande all koostatud avaldusena.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Sellist maksekäsku ei tehta mitte avalduse, vaid ametliku kirja alusel. Seetõttu ei saa kohus taotlust rahuldamata jätta, kui võlgnik ei ole nõude kohta vastuväiteid esitanud. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, ei saa võlausaldaja talle võlgnetavat summat maksekäsu alusel sisse nõuda ning peab seega esitama hagi. Tuleb märkida, et kui võlgnik esitab nõude kohta nõuetekohase vastuväite, ei saa võlgniku vastu teha uuesti maksekäsku seoses sama nõudega, mida puudutas võlgnikule kätte toimetatud ametlik kiri.

1.5 Edasikaebamine

Selle menetluse raames ei ole võimalik esitada apellatsioonkaebust. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, peab võlausaldaja esitama hagi. Kui aga võlgnik ei esita nõude kohta vastuväiteid 30 päeva jooksul pärast maksekäsu (ametliku kirja) kättetoimetamise päeva, kehtib maksekäsk täitedokumendina. Selles etapis võib võlgnik vaidlustada selle täitedokumendi 20 päeva jooksul pärast täitedokumendi või muu kohtuakti esmakordsest kättetoimetamist. See täitedokument tühistatakse ja tunnistatakse õigustühiseks, kui kohus on veendunud, et:

i) võlgnik ei olnud kõnealusest ametlikust kirjast teadlik, sest teda ei teavitatud nõuetekohaselt, või

ii) ametlik kiri ei sisaldanud seadusega ette nähtud kohustuslikke elemente (mida nimetati eespool).

1.6 Vastuväide

Kui võlgnik saab ametliku kirja, võib ta võlausaldaja nõudele vastu vaielda.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik esitab nõude kohta nõuetekohase vastuväite, ei saa võlausaldaja enam kõnealust menetlust edasi kasutada. Tuleb arvesse võtta, et kui võlgnik esitab nõude kohta nõuetekohase vastuväite, ei saa sellel teabelehel kirjeldatud erimenetlust võlgniku vastu uuesti kasutada seoses sama nõudega, mida puudutas võlgnikule kätte toimetatud ametlik kiri.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui vastuväidet ei ole esitatud, võib võlausaldaja täitedokumendi saamiseks menetlust jätkata.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kõnealuse menetluse kohaselt esitatud ametlik kiri (mida ei ole vaidlustatud) tuleb registreerida. Taotleja, kes soovib lasta registreerida ametlikku kirja, mida käsitatakse täitedokumendina, peab kohtusekretärile esitama ametliku kirja tõestatud ärakirja, sealhulgas tõendid kirja kättetoimetamise kohta ja ärakiri kõigist ametlikule kirjale saadud vastustest (nende olemasolu korral).

Kohtusekretär peab pärast eespool nimetatud dokumentide kättesaamist neid uurima ja tegema kindlaks, kas võlgnik on esitanud vastuse ettenähtud aja jooksul. Kui kohtusekretär on veendunud, et tingimused ametliku kirja registreerimiseks täitedokumendina on täidetud, registreerib ta talle esitatud dokumendid registris (täitedokumendina registreeritud ametlike kirjade registris), mida peab kohtusekretär artikli 166A alusel.

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Edasikaebamise võimalus puudub, kuid eespool nimetatud sätete alusel saadud täitedokumendi võib tühistada või tunnistada õigustühiseks, kui võlgnik esitab selle kohta avalduse olenevalt asjaoludest kas Malta või Gozo magistraadikohtule 20 päeva jooksul pärast täitemääruse või selle alusel väljastatud muu kohtuakti esmakordset kättetoimetamist ning kui kohus on veendunud, et:

a) võlgnik ei olnud kõnealusest ametlikust kirjast teadlik, sest teda ei teavitatud nõuetekohaselt, või

b) ametlik kiri ei sisaldanud kõiki nõutud elemente.