Euroopa maksekäsk

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Riigisisest maksekäsumenetlust kohaldatakse järgmiste nõuete suhtes:

• 1. septembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 269 artikli 1 kohased lepingulised finantskohustused, mis ei ületa 15 000 eurot;
• äritehingute hilinenud maksed (väärtusest olenemata), nagu on ette nähtud 10. mai 2013. aasta dekreetseaduse nr 62 artikli 10 lõikega 1.

Riigisiseses õiguses sätestatud maksekäsumenetluse kohaselt võib sissenõudja eelnimetatud juhtudel ja vaidlustamata nõude korral saada täitedokumendi (título executivo) ilma tuvastushagi esitamata.

Maksekäsumenetlus on kehtestatud dekreetseadusega nr 269/98 ja seda reguleeritakse selle seaduse lisa II peatüki kohaselt. Artiklis 10 osutatakse maksekäsu avalduse tüüpvormile, mis on kiidetud heaks ministri 28. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärusega nr 21.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Lepinguliste nõuete puhul on maksimaalne summa 15 000 eurot.

Äritehingutest tulenevate nõuete puhul ülempiiri ei kohaldata.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Õigusnormidega ei ole välistatud maksekäsumenetluse kohaldamine juhul, kui võlgnik elab väljaspool Portugali.

1.2 Pädev kohus

Portugali pädev asutus on riiklik maksekäsubüroo (Balcão Nacional de Injunções) – Portos asuv ühtne kantselei. Kontaktandmed leiate siit.

Maksekäsu avalduse võib esitada riiklikule maksekäsubüroole või sissenõudja valikul kas kohustuse täitmise koha kohtu kantseleisse või võlgniku elukohajärgse kohtu kantseleisse, kes seejärel edastab selle riiklikule maksekäsubüroole (dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 8 lõige 1).

Portaalis Citius saavad kasutajad tutvuda maksekäsumenetlusega ja sealt avaneb neile ka elektrooniline juurdepääs täitekorraldusele.

1.3 Vorminõuded

Dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 10 kohaselt peab avalduse esitaja maksekäsumenetluse algatamiseks:

• määrama kindlaks selle kohtukantselei, kellele avaldus on adresseeritud;
• nimetama pooled;
• täpsustama koha, kus teade tuleb kätte toimetada, samuti märkima, kas tegemist on kirjalikus lepingus esitatud elukohaga;
• esitama lühidalt nõude aluseks olevad täpsed asjaolud;
• koostama sõnaselge taotluse, milles täpsustatakse põhinõude summa, tasumisele kuuluv viivis ja muud saadaolevad summad;
• kinnitama, et kohtukulud on tasutud;
• vajaduse korral kinnitama, et nõue on seotud äritehinguga;
• esitama oma elukohateabe;
• esitama oma e-posti aadressi, kui ta soovib selle kaudu saada teatisi või üldist teavet;
• teatama, kas ta soovib asja menetlemist tuvastushagina juhul, kui kostja maksekäsu avaldusele vastuväiteid esitab;
• täpsustama kohtu, kes on pädev dokumente hindama, kui asja menetlemine jätkub tuvastushagi korras;
• märkima, kas ta soovib, et teatise toimetaks kätte täitevametnik või juriidiline esindaja, ning sellisel juhul esitama asjaomase isiku nime ja tegevuskoha aadressi;
• kui juhtum puudutab tarbijalepingut, siis märkima, kas leping sisaldab üldtingimusi, vastasel korral peetakse teda pahatahtlikuks menetlusosaliseks;
• allkirjastama avalduse.

Maksekäsu avalduse esitamise ja kättetoimetamise reeglid on sätestatud ministri rakendusmääruse (Portaria) nr 220-A/2008 artiklis 5 koostoimes dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikliga 8. Eespool nimetatu põhjal nähakse ette, et

• avalduse saab esitada ükskõik kus kohast riigis;
• juristid ja advokaadid peavad maksekäsu avalduse esitama elektrooniliselt;
• sissenõudjad, keda ei esinda jurist või advokaat, saavad maksekäsu avalduse esitada paberkandjal. Viimasel juhul ei saa sissenõudja paberkandjal avaldust esitada riiklikule maksekäsubüroole – ta peab selle esitama kas kohustuse täitmise koha kohtu kantseleisse või võlgniku elukohajärgse kohtu kantseleisse. Kui on olemas erikohtualluvusega või eripädevusega kohtud, tuleb avaldus esitada kooskõlas vastavate sisulise pädevuse reeglitega asjaomase kohtu kantseleisse. Seejärel peab see kantselei maksekäskude menetlemiseks sisestama avalduses sisalduva teabe IT-süsteemi. Avalduse kuupäevaks märgitakse kuupäev, mil see kantseleis registrisse kanti.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Ministri 18. jaanuari 2020. aasta rakendusmääruses nr 21 sätestatud maksekäsu kohustusliku avalduse vormi saab alla laadida portaalist Citius siin.

Paberkandjal maksekäsuavalduse vastuvõtmiseks pädevad kohtukantseleid võivad anda kodanikele soovi korral standardvormi.

Elektrooniline vorm on juristidele ja advokaatidele kättesaadav portaali Citius e-posti aadressi kaudu.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Selles menetluses ei pea isikut esindama jurist, kuid nõude esitaja võib soovi korral määrata esindaja (dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 10 lõige 5).

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Dekreetseaduse nr 269/98 artikli 10 lõike 2 punktis d nõutakse, et nõude esitaja esitaks lühidalt oma nõude aluseks olevad asjaolud.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Ei.

Tõendeid tuleb esitada üksnes vastuväite korral; sellisel juhul menetletakse maksekäsku vastavalt dekreetseaduse nr 269/98 artiklis 3 ja dekreetseaduse nr 62/2013 artikli 10 lõigetes 2–4 sätestatud juhtudele eri- või tavatuvastushagi korras.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Maksekäsu avalduse võib dekreetseaduse nr 269/98 artiklis 11 sätestatud põhjustel tagasi lükata, kui

• see ei ole adresseeritud pädevale kohtukantseleile või nõude esitaja ei ole täpsustanud kohut, kes on pädev toimikut hindama, kui asja menetlemine jätkub tuvastushagi korras;
• selles ei ole märgitud poolte isikuandmeid, nõude esitaja elukohta või võlgniku aadressi, mida kasutada teatise edastamiseks;
• see ei ole allkirjastatud (ainult juhtudel, kui seda ei esitatud elektrooniliselt);
• see ei ole koostatud portugali keeles;
• selle koostamisel ei ole järgitud justiitsministri rakendusmäärusega kinnitatud näidist;
• puudub kinnitus kohtukulude tasumise kohta;
• kõnealune summa ületab 15 000,00 eurot ja miski ei viita sellele, et tegemist oleks äritehinguga;
• taotlus ei vasta menetluse summale ega eesmärgile.

1.5 Edasikaebamine

Avalduse rahuldamata jätmise otsuse saab edasi kaevata kohtunikule või – juhul kui kohtu koosseisus on mitu kohtunikku – valvekohtunikule (dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 11 lõige 2).

1.6 Vastuväide

Maksekäsu vaidlustamise tähtaeg on 15 päeva (dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 12 lõige 1).

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui kostja maksekäsu vaidlustab, ei pöörata seda täitmisele.

Sel juhul saadetakse juhtum tagasi tavamenetlusse, mis toimub vastavalt dekreetseaduse nr 269/98 lisa artiklis 3 ja dekreetseaduse nr 62/2013 artikli 10 lõigetes 2–4 sätestatud juhtudele eri- või tavatuvastushagi korras.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui kostja ei esita vastuväidet pärast seda, kui teda on vastavalt dekreetseaduse nr 269/98 lisa artiklitele 12 ja 13 nõuetekohaselt teavitatud, lisatakse kantseleis maksekäsu avaldusele järgmine fraas: „Käesolev dokument on täitmisele pööratav“ (Este documento tem força executiva) (dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 14 lõige 1).

Maksekäsk on nüüd täitedokument.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui täiteklausel on lisatud, teeb kantselei registripidaja maksekäsu taotlejale kättesaadavaks, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil (dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 14 lõige 5).

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

Täitmisest keeldumiseks saab esitada kohtule kaebuse. Täiteklausli lisamise võib tagasi lükata, kui avaldus ei vasta menetluse summale või eesmärgile (dekreetseaduse nr 269/98 lisa artikli 14 lõiked 3 ja 4).

Seotud lingid:

Portaal Citius

Dekreetseadus nr 269/98

Ministri rakendusmäärus nr 220-A/2008

Ministri rakendusmäärus nr 21/2020

NB!

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kodanikuühiskonna kontaktpunktile, kohtutele ega muudele üksustele ja asutustele ei ole käesolevas teabelehes sisalduv teave siduv; teabelehe tõlgendamist võidakse kohtupraktikaga muuta. Kuigi teabelehti ajakohastatakse korrapäraselt, on siiski vaja tutvuda kehtivate õigusaktidega.