Euroopa maksekäsk

1 Maksekäsumenetluse olemasolu

1.1 Menetluse kohaldamisala

1.1.1 Milliste nõuete puhul võib seda kohaldada (nt ainult rahaliste, lepinguliste vm nõuete puhul)?

Maksekäsumenetlust kohaldatakse järgmise suhtes:

• 1. septembri 1998. aasta dekreetseaduse nr 269/98 artikli 1 kohased lepingust tulenevad rahalised kohustused, mis ei ületa 15 000 eurot;
• äritehingutega (s.o äriühingute või äriühingu ja avalik-õigusliku asutuse vaheline tehing kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks tasu eest) seotud hilinenud maksed (väärtusest olenemata) vastavalt 10. mai 2013. aasta dekreetseaduse nr 62/20213 artikli 10 lõikele 1.

1.1.2 Kas nõude väärtusele on kehtestatud ülemmäär?

Lepinguliste nõuete puhul on maksimumsumma 15 000 eurot.

Äritehingutest tulenevate nõuete puhul ülempiiri ei kohaldata.

1.1.3 Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

See on vabatahtlik.

1.1.4 Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka siis, kui kostja elab mõnes muus liikmesriigis või kolmandas riigis?

Jah, õigusnormidega ei ole välistatud maksekäsumenetluse kohaldamine juhul, kui võlgnik elab väljaspool Portugali.

1.2 Pädev kohus

Portugalis saab maksekäsu avalduse esitada:

• kohustuse täitmise koha järgse kohtu kantseleisse (1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra (Regime de Procedimentos) artikkel 8);
• võlgniku elukohajärgse kohtu kantseleisse (1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikkel 8);
• riikliku maksekäsubüroo (Balcão Nacional de Injunções (BNI)) kantseleisse – kontaktandmed leiab siit.

1.3 Vorminõuded

• Maksekäsu avalduse vorminõuded ja sisu on sätestatud 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artiklis 10;
• ministri 4. mai 2008. aasta rakendusmääruse nr 220-A/2008 artikli 5 kohaselt saab maksekäsu avalduse esitada järgmisel kujul:

1) elektrooniliselt, täites ja saates IT-süsteemis CITIUS kättesaadava vormi või saates CITIUSe kaudu elektroonilise faili;

2) paberil, mis esitatakse kantseleisse.

1.3.1 Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? (Kui on, siis kust selle vormi saab?)

Jah, kohustuslik vorm on ette nähtud ministri 28. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärusega nr 21/2020. Vormi saab alla laadida klõpsates linki.

Paberil maksekäsu avalduse vastuvõtmiseks pädevad kohtukantseleid võivad anda üksikisikutele soovi korral avalduse tüüpvormi.

Elektrooniline vorm on juristidele ja advokaatidele kättesaadav CITIUSe kaudu.

1.3.2 Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Advokaadi kaasamine ei ole kohustuslik.

1.3.3 Kui üksikasjalikult tuleb nõuet põhjendada?

Maksekäsu avalduses tuleb esitada nõude aluseks olevad asjaolud kooskõlas 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 10 lõike 2 punktiga d.

1.3.4 Kas vaidlusaluse nõude kohta tuleb esitada kirjalikke tõendeid? Kui jah, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Vaidlusaluse nõude kohta ei ole vaja esitada kirjalikke tõendeid.

1.4 Taotluse rahuldamata jätmine

Maksekäsu avaldus võidakse jätta rahuldamata 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 11 lõikes 1 sätestatud põhjustel.

1.5 Edasikaebamine

Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise otsuse peale saab 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 11 lõike 2 kohaselt edasi kaevata kohtunikule või – juhul kui kohtu koosseisus on mitu kohtunikku – valvekohtunikule.

1.6 Vastuväide

1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 12 lõike 1 kohaselt on maksekäsule vastuväite esitamise tähtaeg 15 päeva.

1.7 Vastuväite esitamise tagajärjed

Kui võlgnik vaidlustab maksekäsu, saadetakse juhtum tagasi tavamenetlusse, mis toimub vastavalt 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artiklis 3 ning 10. mai 2013. aasta dekreetseaduse nr 62/2013 artikli 10 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudele eri- või tavatuvastushagi korras.

1.8 Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Kui võlgnik ei esita vastuväidet pärast seda, kui teda on nõuetekohaselt teavitatud, lisatakse kantseleis maksekäsu avaldusele järgmine fraas: „Käesolev dokument kuulub täitmisele“ (Este documento tem força executiva), nagu on sätestatud 1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 14 lõikes 1.

1.8.1 Mida tuleb teha, et saada täitmisele pööratav kohtulahend?

Kui täiteklausel on lisatud, teeb asjaomane kantselei maksekäsu avaldajale kättesaadavaks, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil (1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 14 lõige 5).

1.8.2 Kas kõnealune kohtulahend on lõplik või on kostjal veel võimalik lahend edasi kaevata?

1. septembri 1998. aasta dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artikli 14 lõike 4 kohaselt saab täidetavaks tunnistamisest keeldumise edasi kaevata kohtusse.

Kohaldatavad õigusaktid

• 1. septembri 1998. aasta dekreetseadus nr 269/98 – lepinguliste kohustuste täitmise menetlused – maksekäsk
• 10. mai 2013. aasta dekreetseadus nr 62/2013 – meetmed hilinenud maksete vastu äritehingutes
• Ministri 4. märtsi 2008. aasta rakendusmäärus nr 220-A/2008 – riiklik maksekäsubüroo
• Ministri 28. jaanuari 2020. aasta rakendusmäärus nr 21/2020 – maksekäsu avalduse tüüpvorm

NB!

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktile, kohtutele ega muudele üksustele ja asutustele siduv; teabelehe tõlgendamist võidakse kohtupraktikaga muuta. Kuigi teabelehti ajakohastatakse korrapäraselt, on siiski vaja tutvuda kehtivate õigusaktidega.