Väiksemad kohtuvaidlused

Soome
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Soomes kehtivad õigusnormid ei sisalda menetluseeskirju, mille kohaldamine sõltub hageja taotletavast rahasummast. Tulenevalt juhtumi laadist võidakse aga ette näha sobiv menetlusvorm. Juhtumi menetlemisel läbitakse täieliku kohtumenetluse kõik etapid ainult juhul, kui selleks on alust ja huvitatud isik seda soovib. Juhtumi võib näiteks lahendada üks kohtunik ilma suulise ettevalmistava istungita või juhtum võidakse lahendada ainult kirjaliku menetluse abil. Hagita tsiviilasjade jaoks on ette nähtud erimenetlus. Vaidlustamata nõuete menetlemise kohta vt teabelehed „Maksekäsumenetlused – Soome“ ja „Automaatne töötlemine – Soome“.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Nagu eespool märgitud, ei ole nõude rahaline suurus oluline. Menetluse vorm sõltub asja kvalitatiivsest sisust.

1.2 Menetluse kohaldamine

Tsiviilkohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada esimese astme kohtule (käräjäoikeus) kirjalik hagiavaldus. Vaidlustamata nõude saab esitada ka elektroonilisel vormil (vt teabeleht „Maksekäsumenetlused – Soome“).

1.3 Vormid

Riigi tasandil ei ole ette nähtud muid vorme peale selle, mille abil antakse teada kavatsusest esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebus. Mõni esimese astme kohus on aga välja töötanud vormid teatavat liiki teabevahetuse jaoks. Tavaliselt on tegemist taotlusvormide või vastusevormidega. Nende vormide kasutamine ei ole kohustuslik.

Vaidlustamata nõude saab esitada elektroonilisel vormil (vt teabeleht „Maksekäsumenetlused – Soome“).

1.4 Õigusabi

Vajaduse korral annavad menetlusküsimustes nõu kohtute kantseleid.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Kui nõuet ei vaidlustata, siis tõendite esitamist ei nõuta. Kui kasutatakse üksnes kirjalikku menetlust, vaadatakse läbi ainult kirjalikud tõendid. Puuduvad erisätted, mille kohaselt tuleks väiksemate kohtuvaidluste korral tõendite kogumise suhtes kohaldada erinorme.

1.6 Kirjalik menetlus

Kohtuasja võib lahendada ilma suulise ärakuulamiseta, tuginedes vaid kirjalikele tõenditele. Hagita asjad lahendatakse alati sel viisil. Vaidlustatud nõude võib lahendada üksnes kirjalike tõendite põhjal, kui asja laadist tulenevalt ei ole põhikohtuistungi korraldamine vajalik ja ükski huvitatud isik ei ole kirjaliku menetluse kasutamise vastu.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Väiksemates kohtuvaidlustes tehtud kohtuotsuste sisu kohta erisätted puuduvad.

1.8 Kulude hüvitamine

Reeglina peab kaotanud pool tasuma kõik mõistlikud õiguskulud, mille tema vastaspool on asjaga seotud mis tahes toimingute tegemisel kandnud. Vaidlustamata nõuete ja eluasemeüüri käsitlevate asjade jaoks on aga kehtestatud hüvitatavate kulude ülemmäär. Sellistel juhtudel määratakse kohtuasja kaotanud kostjalt hageja kasuks välja mõistetav maksimaalne kulusumma kindlaks kulutabeli alusel.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Kohtuasja laad edasikaebamise õigust ei mõjuta. Apellatsioonimenetlus on kõikide juhtumite korral ühesugune. Esimese astme kohtu otsuse peale apellatsiooni esitamise kavatsusest tuleb teatada tähtaja jooksul ja apellatsioonkaebusi menetleb apellatsioonikohus (hovioikeus).

Viimati uuendatud: 10/05/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.