Leia sisu riikide kaupa
1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu
1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung) ei ole sätestatud erimenetlust väiksemate kohtuvaidluste lahendamiseks, kuid seadustiku paragrahviga 495a nähakse ette lihtsustatud menetlus. See lubab kohtul selliste juhtumite korral, kus nõue ei ületa 600 eurot, otsustada oma mõistlikku kaalutlusõigust kasutades, kuidas edasi toimida. Seadustikuga ei piirata selle võimaluse kasutamist mingil muul viisil: näiteks ei seostata seda menetlust mingit kindlat liiki vaidlusega.
1.2 Menetluse kohaldamine
Seega võib kohus oma mõistlikku kaalutlusõigust kasutades selliste juhtumite korral otsustada, kuidas edasi toimida, ning võib eelkõige kasutada teatavaid konkreetseid meetodeid menetluse lihtsustamiseks. Kohus ei ole aga kohustatud seda tegema. Isegi juhul, kui nõue on väiksem kui 600 eurot, võib kohus menetlust jätkata tavaeeskirjade kohaselt.
Kui kohus määrab menetluse kindlaks oma kaalutlusõigust kasutades, ei saa pooled seda vaidlustada. Nad võivad vaid taotleda kohtuistungit.
1.3 Vormid
Puuduvad tüüpvormid, mida peaks kasutama.
1.4 Õigusabi
Kohaldatakse tavapäraseid eeskirju. Seda sellepärast, et lihtsustatud on ainult menetluskorda. Menetlusosalistele, kes ei kasuta õigusesindaja abi, antakse õigusabi samal viisil, nagu neile menetlusosalistele, kes kasutavad õigusesindaja abi. Näiteks võib jaoskonnakohtute (Amtsgerichte) menetletavate juhtumite korral hagiavalduse registreerida kohtu kantseleis suuliselt. Ka õigusesindaja abi kasutav isik võib avalduse registreerida suuliselt, selmet esitada see advokaadi kaudu.
Asjaolu, kas menetlusosaline kasutab õigusesindaja abi või mitte, ei mõjuta ka kohtu teavitamis- ja nõustamiskohustuse (Aufklärungs- und Hinweispflichten) laadi ja ulatust. Kohus on seadusest tulenevalt kohustatud selgitama menetlust õiguslikust ja faktilisest seisukohast ning täpsustama teemasid.
1.5 Tõendite kogumise eeskirjad
Kohus ei pea tõendeid koguma üksnes tavapäraselt viisil. Vastupidiselt tavapärasele otseseid tõendeid käsitlevale põhimõttele (Unmittelbarkeit), mis tähendab, et tunnistajad, eksperdid või menetluse pooled tuleb menetlevas kohtus poolte juuresolekul ära kuulata, võib kohus lihtsustatud menetluse korral näiteks ette näha, et tunnistajaid, eksperte või pooli küsitletakse telefoni teel või kirjalikult.
1.6 Kirjalik menetlus
Võidakse kasutada menetlust, mis on algusest lõpuni ainult kirjalik, kuid kui üks pool seda nõuab, tuleb menetlus läbi viia suuliselt.
1.7 Kohtuotsuse sisu
Kohtuotsus on lihtsama ülesehitusega kui tavamenetluse korral, sest üldjuhul ei saa alla 600 euro suuruseid nõudeid hõlmavate juhtumite kohta tehtud kohtuotsuste peale esitada apellatsiooni.
Näiteks võidakse välja jätta asjaolude kirjeldus. Samuti on võimalik jätta välja otsuse põhjendused, kui pooled on sellega nõus või kui oluline osa põhjendustest on juba esitatud kohtuprotokollis. Kuid rahvusvahelise õigusalase koostöö nõuete tõttu tuleb kohtuotsuse põhjendused siiski esitada juhul, kui kohtuotsus kuulub tõenäoliselt täitmisele välisriigis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 313a lõige 4).
Kui kohus otsustab erandkorras anda loa apellatsiooni esitamiseks, kohaldatakse kohtuotsuse ülesehituse suhtes tavaeeskirju.
1.8 Kulude hüvitamine
Puuduvad kulude hüvitamisega seotud piirangud. Kohaldatakse tavaeeskirju.
1.9 Edasikaebamise võimalus
Üldjuhul ei saa alla 600 euro suuruseid nõudeid hõlmavate juhtumite kohta tehtud kohtuotsuste peale esitada apellatsiooni, kuid erandkorras võidakse edasikaebamist lubada, kui esimese astme kohus annab oma kohtuotsuses loa apellatsiooni esitamiseks. Seda võidakse lubada, kui juhtum on põhimõttelise tähtsusega või kui apellatsioonikohtu otsus on vajalik õiguse edasiarendamiseks või järjepideva kohtupraktika tagamiseks.
Kui apellatsiooni esitamine ei ole lubatud, peab esimese astme kohus juhtumi uuesti menetlusse võtma, kui pool, keda kohtuotsus kahjustas, väidab, et kohus ei ole oma kohustust asjaosalised ära kuulata nõuetekohaselt täitnud ning tehtud otsus ei ole seetõttu objektiivne. Kui kohtuotsuse teinud kohtus ei rahulda vastuväidet, on poole ainus võimalus pöörduda konstitutsioonikohtusse.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.