Väiksemad kohtuvaidlused

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Väiksemate nõuete jaoks on liikmesriigi õiguses (1. septembri 1998. aasta dekreet-seaduses nr 269/98) sätestatud kaks erimenetlust:

• lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise erimenetlus – kiire ja lihtsustatud tuvastusmenetlus (dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra (Regime dos Procedimentos) artiklid 1–5);
• maksekäsk – meede, millega pööratakse täitmisele väikeste võlgade tasumata jätmisega seotud nõuded (dekreetseadusele nr 269/98 lisatud menetluskorra artiklid 7–22).

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Mõlemat eespool nimetatud erimenetlust kohaldatakse, kui on täidetud järgmised tingimused:

• tegemist on rahalise kohustusega (kohustusega tasuda rahasumma);
• kohustus tuleneb lepingust;
• summa ei ületa 15 000 eurot.

1.2 Menetluse kohaldamine

Võlausaldaja võib valida ühe punktis 1 nimetatud menetlustest.

1.3 Vormid

Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise erimenetluses ei tule nõuet ja vastuväiteid esitada struktureeritult, st seisukohad ei pea olema artiklite kaupa nummerdatud. Kui dokumente esitab esindaja, tuleb need saata elektrooniliselt, kasutades kohtute IT-tugisüsteemis selleks kättesaadavaks tehtud erivorme (kui esindaja ei esita mõjuvaid põhjuseid selle süsteemi kasutamata jätmiseks). Kui dokumente esitavad pooled, ei ole erivorm nõutav ja dokumendid võib kohtule edastada tähtsaadetise või faksiga.

Maksekäsk tuleb esitada erivormil, mis on avaldatud Citiuse portaali maksekäsumenetlust käsitlevas rubriigis. Selle vormi kasutamine on kohustuslik olenemata sellest, kas pool esitab selle otse või esindaja kaudu.

Kui esitajaks on esindaja, tuleb maksekäsu vorm saata elektrooniliselt kohtu IT-tugisüsteemi kaudu (kui esindaja ei esita mõjuvaid põhjuseid selle süsteemi kasutamata jätmiseks). Kui esitajaks on pool ise, võib maksukäsu vormi esitada paberil.

1.4 Õigusabi

Mõlema menetluse puhul kohaldatakse tasuta õigusabi korda (nt esindaja määramine, esindaja tasu maksmine, kohtulõivude ja muude seotud tasude maksmine) (29. juuli 2004. aasta seadus nr 34/2004 õiguskaitsele juurdepääsu kohta (Lei de acesso aos tribunais)).

Üksikasjalikumat teavet selle teema kohta saab teabelehelt „Õigusabi“.

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise erimenetluse korral toimub tõendite esitamine järgmiselt:

• tõendid esitatakse kohtuistungil;
• kui nõue ei ületa 5000 eurot, võib kumbki pool taotleda kuni kolme tunnistaja kutsumist. Kõikidel muudel juhtudel võib taotleda kuni viie tunnistaja kutsumist. Kummalgi nimetatud juhul ei tohi pool taotleda rohkem kui kolme tunnistaja kutsumist iga tõendatava asjaolu kohta;
• kui nõue ei ületa 5000 eurot ja pooltel ei ole esindajat või esindaja ei ilmu kohale, küsitleb tunnistajaid kohtunik;
• eksperdiarvamuse esitab alati üksainus ekspert;
• kohtunik võib nõuda täiendavaid tõendeid, mis on nõuetekohase otsuse tegemiseks hädavajalikud. Sellisel juhul võib kohtuistungi kohtuniku arvates sobival ajal peatada ja määrata jätkamise kuupäeva. Kohtuotsus tuleb teha 30 päeva jooksul.

Maksekäsud:

• kui teavitatud võlgnik maksekäsku ei vaidlusta, ei ole tõendeid vaja esitada ja pädev kohtusekretär lisab maksekäsule järgmise märke „Käesolev dokument kuulub täitmisele“;
• kui maksekäsk vaidlustatakse, järgitakse lepinguliste kohustuste täitmise erimenetlust ja asjaomast tõendite esitamise menetlust;
• kui võlgnikku ei ole võimalik teavitada, menetletakse maksekäsku tavalise kohtuasjana, kui avaldaja on selleks soovi avaldanud. Vastasel juhul tagastab kohtusekretär maksekäsu avaldajale.

1.6 Kirjalik menetlus

Kui võlgnikku on teavitatud ja ta ei vaidlusta maksekäsku, on kogu menetlus kirjalik.

Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise erimenetluse korral võivad tunnistajad, juhul kui nad peavad esitama tõendeid, teha seda kirjalikult, kui asjaolud said neile teatavaks ametikohustuste täitmise käigus.

Sellisel juhul on tunnistaja tunnistus kirjalik, varustatud kuupäeva ja allkirjaga, sisaldab viidet asjaomasele kohtuasjale, teadaolevaid asjaolusid ja põhjuseid, miks tunnistajal on sellised teadmised.

1.7 Kohtuotsuse sisu

Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise erimenetluses korraldatakse kohtuistung, tehakse kohtuotsus suuliselt ja dikteeritakse protokollimiseks, kohtuotsust lühidalt põhistades.

Kui maksekäsu avaldus rahuldatakse, ei tehta otsust kui sellist, vaid kohtusekretär lisab üksnes täitekorralduse.

1.8 Kulude hüvitamine

Kaotanud pool tasub võitnud poole menetluskulud liugskaala alusel vastavalt avalduse rahuldamata jätmise ulatusele. Seega võidakse võitnud poolele täielikult või osaliselt hüvitada järgmised kulud: juba makstud kohtulõivud; poole poolt tõendite kogumisel kantud kulud, kui see pool ei taotlenud tõendite kogumist või kui neid tõendeid ei kasutata; täitevametniku tasu ja kulud (nt kui täitevametnik toimetab võlgnikule kätte kohtukutse); advokaaditasud ja -kulud.

Hüvitatavad summad tuleb esitada seletuskirjas. Hüvitist saama õigustatud pool peab saatma seletuskirja viie päeva jooksul otsuse jõustumisest kohtule, kaotanud poolele ja vajaduse korral täitevametnikule.

Seletuskiri peab sisaldama järgmist teavet:

• poole nimi, kohtuasja number ja esindaja või täiteametniku nimi;
• summad, mille pool on maksnud kohtulõivude tasumiseks;
• summad, mille pool on maksnud täitevametniku varasemate kulude tasumiseks;
• esindaja või täitevametniku tasudeks makstud summad;
• saadaolev summa.

Üldjuhul tasub kaotanud pool võitnud poole kulud otse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise erimenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks võib esitada apellatsioonikohtule apellatsioonkaebuse, kui nõude summa on suurem kui 5000 eurot ja vaidlustatud otsus on kaebuse esitajale rohkem kui 2500 euro ulatuses ebasoodne.

See on tavalises korras edasikaebamise vorm. Liikmesriigi õigusaktides on sätestatud ka erakorralise edasikaebamise normid.

Maksekäsu korral tuleb kaebus maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise ja kohtusekretäri poolt täitekorraldusega liitmata jätmise peale esitada kohtunikule.

Kasulikud lingid

• 1. septembri 1998. aasta dekreet-seadus nr 269/98
• Justiitsministeeriumi Citiuse portaal
• 29. juuli 2004. aasta seadus nr 34/2004 õiguskaitsele juurdepääsu kohta

NB!

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktile, kohtutele ega muudele üksustele ja asutustele siduv. Tuleb tutvuda ka asjakohaste kehtivate õigusaktide täieliku tekstiga, sest neisse võib olla tehtud muudatusi, mida käesolev teabeleht veel ei kajasta.