Maksejõuetus/pankrot

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

Luksemburgi Suurhertsogiriigis on kasutusel kaheksa maksejõuetusmenetlust.

Kolme kohaldatakse üksnes ettevõtjate (füüsiliste ja juriidiliste isikute) suhtes.

1. Äriseadustikus (Code de commerce) sätestatud pankrotimenetluse eesmärk on realiseerida maksejõuetuks ja krediidivõimetuks muutunud ettevõtja vara.
2. Pankrotti ennetav kokkulepe võlausaldajatega, mis on sätestatud 14. aprilli 1886. aasta seaduses (mis käsitleb pankrotti ennetavat kokkulepet võlausaldajatega; loi du 14 avril 1886 concernant le concordat préventif de la faillite), on menetlus, mida saavad teatavatel tingimustel kasutada pankroti kriteeriumidele vastavad võlgnikud. Kui kokkulepe hõlmab varade loovutamist, on selle eesmärk nii nagu pankrotilgi asjaomase ettevõtja varade realiseerimine. Ometi erineb see pankrotist, kuna ettevõtja väldib pankrotimenetluse tagajärgi.
3. Halduri (commissaire) määramine võlgniku varade haldamiseks (gestion contrôlée) on menetlus, mille eesmärk on korraldada ümber seda taotlevate ettevõtjate tegevus. See menetlus on sätestatud suurhertsogi 24. mai 1935. aasta määrusega (arrêté grand-ducal du 24 mai 1935 instituant la gestion contrôlée). Seda menetlust võib kasutada ka siis, kui ettevõtjad soovivad oma vara realiseerimist parimal võimalikul viisil.

Lisaks nendele menetlustele näeb Luksemburgi õigus (äriseadustiku artikkel 593 jj) ette menetluse, mille kohaselt ettevõtjad saavad teatavatel tingimustel taotleda maksete peatamist.

4. Neljandat menetlust saavad kasutada ainult füüsilised isikud, kes ei ole ettevõtjad. See on ülemäärase võlgnevuse menetlus, mis on sätestatud 8. jaanuari 2013. aasta seaduses ülemäärase võlgnevuse kohta (loi du 8 janvier 2013 sur le surendettement) ja mille eesmärk on võimaldada taotlejatel oma varalist seisundit parandada, kehtestades võla tagasimaksmise kava.

Kehtestatud on ka konkreetselt notaritele, krediidiasutustele, kindlustusseltsidele ja investeerimisfondidele ette nähtud maksejõuetusmenetlused (sellel teabelehel neid ei kirjeldata, sest need on eriomased konkreetsele kutsealale või ärisektorile).

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

1. Pankrot

Pankrotimenetluse algatab võlgnik, kes esitab pankrotiavalduse, üks või mitu võlausaldajat, kes taotlevad võlgniku pankrotti, või kohus.

Ettevõtjad peavad esitama pankrotiavalduse ettevõtja alalise asukoha või registrijärgse asukoha järgse kaubandusasjade eest vastutava piirkondliku kohtu (tribunal d’arrondissement) kantseleile. Seda tuleb teha ühe kuu jooksul pärast pankrotitingimuste täitmise kuupäeva.

Kui üks või mitu võlausaldajat otsustavad taotleda ettevõtja pankroti väljakuulutamist, peavad nad kasutama kohtutäiturit, kes edastab ettevõtjale kohtukutse, millega teda kohustatakse ilmuma kaheksa päeva jooksul kaubandusasjade eest vastutava piirkondliku kohtu ette (kindla kuupäevaga kohtukutse), et saaks teha otsuse pankrotiavalduse põhjendatuse kohta.

Pankrotimenetluse võib algatada ka kohus talle kättesaadava teabe alusel. Sellisel juhul peab kohus saatma kantselei kaudu pankrotivõlgnikule kutse ilmuda kohtukolleegiumi ette, et selgitada oma olukorda.

Enne ettevõtja pankroti väljakuulutamist peab kaubandusasjade eest vastutav piirkondlik kohus (edaspidi „kaubanduskohus“ – tribunal de commerce) kontrollima, kas asjaomane isik või äriühing vastab järgmisele kolmele tingimusele:

• ettevõtja staatus: füüsiline isik, kes tegeleb tavapärase kutsetegevuse raames (peamiselt või täiendavalt) äriseadustikus äritegevusena kirjeldatud tegevusega (nt äriseadustiku artiklis 2 loetletud tegevused), või juriidiline isik, mis on asutatud mõnes vormis, mis on ette nähtud 10. augusti 1915. aasta muudetud seadusega äriühingute kohta (loi modifiée du 10 août 1915 concernant les sociétés commerciales) (nt société anonyme (aktsiaselts), société à responsabilité limitée (osaühing), ühistu jne);
• maksete lakkamine: see tähendab, et kindlad, kindlasummalised ja sissenõutavaks muutunud nõuded (nt palk, sotsiaalkindlustusmaksed jne) on tasumata; tähtajalisi või tingimuslikke võlgasid ja loomulikke kohustusi arvesse ei võeta, ja
• krediidivõime kaotamine: ettevõtja ei saa enam krediiti pankadelt, tarnijatelt või võlausaldajatelt.

Kuigi kindla, kindlasummalise ja sissenõutavaks muutunud ühekordse nõude (olenemata summast) tasumisest keeldumisest või tasumise võimetusest põhimõtteliselt piisab maksejõuetuse tuvastamiseks, ei tähenda lihtne rahavoo probleem pankrotti, juhul kui ettevõtja saab kauplemise jätkamiseks ja kohustuste täitmiseks vajalikku krediiti.

2. Pankrotti ennetav kokkulepe võlausaldajatega

Pankrotti ennetava kokkuleppe võlausaldajatega saavad sõlmida üksnes „heas usus tegutsevad ebaedukad võlgnikud“. Kohus hindab neid omadusi juhtumi asjaolude alusel.

Avalduse esitamisel nimetab kaubanduskohus avalduse esitaja olukorra uurimiseks ja aruande koostamiseks ühe kohtuniku.

Selle aruande alusel võib kohus kokku leppida või mitte kokku leppida ajapikenduses, et ettevõtja saaks esitada võlausaldajatele kokkuleppeettepanekud.

3. Halduri määramine

Võlgnikud peavad esitama põhjendatud avalduse selle piirkonna kaubanduskohtule, kus on ettevõtte peamine tegevuskoht või registrijärgne asukoht.

Ettevõtjad saavad taotleda halduri määramist ainult siis, kui nad on muutunud krediidikõlbmatuks või ei suuda täita kõiki oma kohustusi. Lisaks sellele tuleb avalduses taotleda võlgniku äritegevuse ümberkorraldamist või tema vara realiseerimist parimal võimalikul viisil. Kohtupraktika nõuab ka võlgnike tegutsemist heas usus. Seoses sellega on kohtul õigus hinnata, kas vastavalt juhtumi asjaoludele on ettevõtja tegutsenud heas usus, nagu nõutakse selle menetluse tingimustes.

4. Ülemäärane võlgnevus

Füüsiliste isikute ülemäärast võlgnevust kirjeldatakse kui olukorda, kus Luksemburgi Suurhertsogiriigis elav võlgnik ei ole ilmselgelt suuteline tasuma kõiki oma tasumisele kuuluvaid kutsetegevusega mitteseotud võlgu või täitma kohustust, mille ta on võtnud üksiku ettevõtja või äriühingu võla solidaarseks tagamiseks või maksmiseks, tingimusel et ta ei ole olnud selle äriühingu tegelik või seaduslik juht.

Võlgade ühise korraldamise menetlus hõlmab kolme etappi:

• kokkuleppelise võlgade korraldamise etapp, mis toimub ülemäärase võlgnevuse lepituskomisjonis (Commission de médiation en matière de surendettement);
• kohtuliku saneerimise etapp, mis toimub ülemäärase võlgnevusega võlgniku alalise elukoha järgses rahukohtus (juge de paix);
• üksikisiku finantsseisundi taastamise etapp ehk nn eraisiku pankrot (faillite civile), mis toimub ülemäärase võlgnevusega võlgniku alalise elukoha järgses rahukohtus.

Tuleb märkida, et üksikisiku finantsseisundi taastamise etapi, mis täiendab ülejäänud kahte võlgade ühise korraldamise menetluse etappi, võib algatada ainult juhul, kui ülemäärase võlgnevusega võlgnik on pöördumatult ohustatud olukorras, mida kirjeldatakse kui olukorda, kus võlgnik ei saa rakendada

• kokkuleppelise võlgade korraldamise kavas ettenähtud meetmeid või
• meetmeid, mille lepituskomisjon pakkus välja kokkuleppelise võlgade korraldamise raames, ja
• meetmeid, mis nähakse ette kohtuliku saneerimise menetlusega.

Tuleb ka märkida, et avaldused kokkuleppelise võlgade korraldamise menetluse algatamiseks tuleb saata lepituskomisjoni eesistujale.

Kokkuleppelise võlgade korraldamise menetluse algatamise avalduse vormi saab alla laadida järgmisel aadressil: https://justice.public.lu/fr/creances/surendettement.html.

Lisaks sellele peavad ülemäärase võlgnevusega võlgniku võlausaldajad esitama oma nõuded ülemäärase võlgnevuse teabe- ja nõustamistalitusele (Service d’information et de conseil en matière de surendettement). Nõuete esitamise vormi saab alla laadida järgmisel aadressil: https://justice.public.lu/fr/creances/surendettement.html.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

1. Pankrot

Kui pankrotiotsus on tehtud, loovutab pankrotivõlgnik automaatselt õiguse valitseda oma varasid, isegi neid, mis võivad selle kohtuotsuse kohaselt kuuluda pankrotivõlgnikule.

Loovutamine hõlmab kogu pankrotivõlgniku vallas- ja kinnisvara. Selle mehhanismi eesmärk on kaitsta võlausaldajate huve.

Üldjuhul läheb pankrotihaldur pankrotivõlgniku ruumidesse, et koostada seal asuvate varade nimekiri. Sellega seoses peab pankrotihaldur eristama varasid, mis kuuluvad täielikult pankrotivõlgnikule, varadest, mille suhtes kolmandatel isikutel võib olla mitmesuguseid omandiõigusi.

Vallas- ja kinnisvara realiseerimisel tagab pankrotihaldur, et kõik pankrotivõlgniku varad müüakse võlausaldajate parimatest huvidest lähtudes. Pankrotihaldur vajab nende varade müümiseks kohtu luba. Vallas- ja kinnisvara tuleb müüa äriseadustiku kohaselt. Tulu tuleb paigutada maksejõuetusmenetluse tarvis avatud pangakontole.

2. Ülemäärane võlgnevus

Kohus korraldab võlgniku varalise ja sotsiaalse olukorra hindamise, et kontrollida nõudeid ning hinnata varade ja kohustuste väärtust.

Kui kohus on otsustanud algatada üksikisiku finantsseisundi taastamise menetluse ja tuvastanud varad, mis tuleb likvideerida, jätkab kohus võlgniku vara likvideerimisega.

Kohus teeb vaidlusaluste nõuete kohta otsuse ja määrab võlgniku isikliku vara likvideerimise. Sellest arvatakse välja ainult igapäevaeluks vajalikud esemed ja kutsetegevuse teostamiseks vajalikud kutsetegevusega mitteseotud varad. Ülemäärase võlgnevusega võlgniku varad likvideeritakse üksikisiku finantsseisundi taastamise menetluses vastavalt seaduses sätestatud eesmärgile, milleks on võlgniku varalise seisundi parandamine, mis võimaldab võlgnikul ja tema leibkonnal elada elu, säilitades inimväärikuse.

Võlgniku õigusi ja tegevusi, mis on seotud tema varaga, teostab kogu likvideerimise ajal kohtu määratud likvideerija.

Likvideerijal on kuus kuud aega võlgniku vara vabatahtlikuks müümiseks või sundmüügi korraldamiseks.

Üksikisiku finantsseisundi taastamise menetluse tagajärjed:

1. kui vara likvideerimisest saadav tulu on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisav, lõpetab kohus menetluse;
2. kui vara likvideerimisest saadav tulu on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ebapiisav, lõpetab kohus menetluse vara ebapiisavuse tõttu;
3. kui võlgnikul ei ole muud vara peale igapäevaelus vajalike esemete ja kutsetegevuse teostamiseks vajaliku kutsetegevusega mitteseotud vara, lõpetab kohus menetluse vara ebapiisavuse tõttu;
4. kui varadel puudub turuväärtus või kui varade müük tekitaks nende turuväärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulusid, lõpetab kohus menetluse vara ebapiisavuse tõttu.

Menetluse lõpetamisel vara ebapiisavuse tõttu kustutatakse kõik võlgniku kutsetegevusega mitteseotud võlad.

Võlgniku kutsetegevusega mitteseotud võlgade kustutamine ei hõlma siiski järgmist:

• tagatise andja või teise kohustatud isiku poolt võlgniku asemel tasutud võlad;
• seaduse artiklis 46 nimetatud võlad, st jooksvad elatismaksed ja tahtliku vägivalla ohvritele saadud kehavigastuse eest määratud summad.

Seaduse artiklis 46 nimetatud võlad võib siiski kustutada, kui asjaomane võlausaldaja on nõustunud kõnealuste võlgade vähendamise, ajatamise või kustutamisega.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

1. Pankrot

Kui pankrotiotsus on tehtud, loovutab pankrotivõlgnik automaatselt õiguse valitseda oma varasid, isegi neid, mis võivad kuuluda pankrotivõlgnikule.

Selle kohtuotsuse alusel tehakse pankrotihaldurile ülesandeks valitseda võlgniku vara.

Kui pankrotivõlgnik on juriidiline isik, koosneb pankrotivara kõigist äriühingu varadest ja kohustustest, välja arvatud osanike võimalikud õigused.

Pankrotihaldurid valitakse isikute seast, kes tagavad kõige paremini vajalikud valitsemisalased teadmised ja sellealase täpsuse.

Praktikas valivad kaubandusasjade eest vastutava piirkondliku kohtu kohtunikud pankrotihaldurid juristide nimekirjast. Juhul kui see on pankrotivõlgniku huvides, võib kohus nimetada ka notarid või raamatupidajad/audiitorid.

Nii nagu kõigis ettevõtjatega seotud menetlustes, on pankrotiasju pädev arutama kaubanduskohus.

Seepärast teeb just kaubanduskohus pankrotiotsuse, selgitab välja maksete lakkamise kuupäeva, määrab eri menetlusosalised (pankrotikohtunik, pankrotihaldur), nõuete esitamise kuupäeva ja nõuete kontrolli aruande koostamise kuupäeva ning teeb pankrotimenetluse lõpetamise otsuse.

Varade valitsemine usaldatakse kohtu määratud pankrotihaldurile, kes vastutab võlgniku varade realiseerimise ja tulu jaotamise eest võlausaldajate vahel vastavalt eelisnõudeid ja asjaõiguslikke tagatisi käsitlevatele eeskirjadele.

Pankrotikohtunik vastutab järelevalve eest pankrotitoimingute tegemise ja juhtimise ning likvideerimise üle. Ta teavitab kohtuistungil tekkida võivatest vaidlustest ja määrab kiireloomuliste meetmete võtmise, mis on vajalikud pankrotivara kaitsmiseks ja säilitamiseks. Ta juhib ka pankrotivõlgniku võlausaldajate koosolekuid.

Kui pankrot on välja kuulutatud, loovutab pankrotivõlgnikust ettevõtja õiguse valitseda oma vara ning ta ei saa enam teha makseid ega tehinguid või muid toiminguid seoses selle varaga.

2. Ülemäärane võlgnevus

Seoses võlgniku kohustustega ja võlgade ühise korraldamise menetluse algatamise mõjuga võlgniku varale tuleb märkida, et võlgnikul on hea käitumise kohustus.

Võlgnik peab hea käitumise perioodi jooksul tegema järgmist:

• tegema koostööd menetluses osalevate ametiasutuste ja organitega, nõustudes andma omal algatusel mis tahes teavet oma vara, tulu ja võlgade ning oma olukorras toimuvate muutuste kohta;
• tegema võimaluse korral tasustatud tegevust vastavalt oma võimetele;
• mitte süvendama oma maksejõuetust ja tegutsema kohusetundlikult oma võlgade vähendamise nimel;
• mitte eelistama konkreetset võlausaldajat, välja arvatud elatist saama õigustatud isikud seoses jooksvate elatismaksetega, üürileandjad seoses võlgniku põhivajadustele vastava eluaseme jooksvate üürimaksetega, inimväärse elu jaoks oluliste kaupade ja teenuste tarnijad ja võlausaldajad seoses tahtliku vägivalla tagajärjel tekkinud kehavigastuse eest võlgnikule määratud kahjutasu maksete sissenõudmisega;
• täitma menetluse raames võetud kohustusi.

Sõltuvalt sellest, kas menetlus on kokkuleppe- või kohtuetapis, on kaasatud kahte liiki asutused.

Kokkuleppelise võlgade korraldamise etapp toimub lepituskomisjonis. Lepituskomisjoni liikmed määrab minister. Komisjonil on eesistuja ja sekretär ning see koguneb vähemalt kord kvartalis. Lepituskomisjoni menetluse tingimustele vastamiseks peavad avaldajad esitama muu hulgas ka karistusregistri väljavõtte. Liikmetel on pärast määramist seaduslik kohustus teavitada ministrit kõigist nende suhtes elluviidud kriminaalmenetlustest või nende kohta tehtud süüdimõistvatest kohtuotsustest, et nad saaks asendada. Lepituskomisjoni liikmete tasu on 10 eurot istungi eest ja komisjoni esimehe tasu on 20 eurot istungi eest.

Lepituskomisjon otsustab eelkõige, kas menetluse algatamise avaldus tuleb rahuldada ja kas esitatud nõuded on vastuvõetavad. Samuti kiidab ta heaks ülemäärase võlgnevuse teabe- ja nõustamistalituse (edaspidi „talitus“) tehtud uurimise järel talle esitatud kokkuleppelise võlgade korraldamise kava kavandi või muudab seda.

Kui huvitatud pooled ei ole kuue kuu jooksul pärast komisjoni poolt menetluse elluviimiseks antud nõusolekut ettepandud kavaga nõustunud, koostab komisjon aruande kokkuleppelise võlgade korraldamise menetluse ebaõnnestumise kohta. Kahe kuu jooksul pärast aruande avaldamist registris võib võlgnik algatada kohtuliku saneerimismenetluse oma alalise elu- või asukoha järgses rahukohtus. Kui võlgnik ei esita seda avaldust nimetatud tähtaja jooksul, võib ta algatada uue võlgade ühise korraldamise menetluse alles pärast kahe aasta möödumist aruande avaldamisest registris.

Kohtuliku saneerimise etapi algatamise korral saadetakse pooltele kutse ilmuda rahukohtusse. Rahukohus võib nõuda, et nad esitaksid kõik dokumendid või andmed, mis võimaldavad kindlaks teha võlgniku vara ja/või kohustused.

Kohus koostab esitatud teabe põhjal saneerimiskava, mis hõlmab meetmeid, mis võimaldavad võlgnikul täita oma kohustused.

Kohtu koostatud saneerimiskava kehtib kuni seitse aastat ja võib kehtivuse kaotada piiratud arvul juhtudel (eelkõige juhul, kui võlgnik ei ole täitnud saneerimiskava kohaseid kohustusi).

3. Halduri määramine

Selles menetluses loovutavad võlgnikud oma otsustuspädevuse halduritele, kellele usaldatakse vara nimekirja koostamine ning saneerimiskava või varade realiseerimise ja jaotamise kava koostamine. Võlgnikel keelatakse ka tegutseda viisil, mis võib takistada selles menetluses määratud haldurite tööd.

4. Kokkulepe võlausaldajatega

Võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluses ei saa võlgnik midagi müüa või millelegi hüpoteeki seada ega kohustuda midagi tegema ilma määratud kohtuniku loata. Määratud kohtunik koostab vara nimekirja ja analüüsib ettevõtte olukorda ning võib vajaduse korral saada abi eksperdilt.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

Eespool nimetatud menetlustes ei võeta arvesse võlausaldajate eelisnõudeid, välja arvatud võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetlus.

1. Kokkulepe võlausaldajatega

Asjaõiguslikke tagatisi omavad võlausaldajad, kes osalevad hääletamisel, kaotavad oma eesõigusnõudega võlausaldajate staatuse (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 10).

2. Pankrot

Pankrotiga seoses näeb väljakujunenud kohtupraktika ette, et pärast pankrotiotsuse tegemist ei ole õiguslik, kohtulik või kokkuleppeline tasaarvestus võimalik isegi varem olemas olnud nõuete vahel, kui neil puudus selle hetkeni üks sellisest kolmest omadusest nagu likviidsus, makstavus ja vahetatavus. Kuigi pankrotiotsus võib seega takistada igasugust õiguslikku tasaarvestust, ei tohiks järeldada, et see on absoluutne või tagasiulatuv. Pankrotiotsus ei mõjuta õiguslikku tasaarvestust, kui selle tingimused olid täidetud enne pankrotimenetluse algatamist. Apellatsioonikohus (Cour d’appel) on sedastanud, et „kahtlusalune periood ei takista sellist tasaarvestust. Õiguslik tasaarvestus on võimalik maksete lakkamisest hoolimata. See ei ole võlgniku tegu, kuna see toimub ilma tema teadmata; äriseadustiku artikkel 445 seda ei hõlma.“

Kohtulikku tasaarvestust ei saa määrata pärast kõiki võlausaldajaid puudutava menetluse algatamist. See võib siiski toimuda kahtlusaluse perioodi jooksul, tingimusel et asjaomane otsus on lõplik (seda ei saa edasi kaevata). Sel juhul võib tasaarvestusel olla mõju ainult pärast otsuse kuupäeva.

Kokkuleppeline tasaarvestus ei saa ilmselgelt toimuda pärast kõiki võlausaldajaid puudutava menetluse algatamist. Lisaks sellele ei saa see toimuda kahtlusaluse perioodi jooksul, sest äriseadustiku artikli 445 kohaselt on see ebatavaline makseviis, mille eest karistatakse kehtetuks tunnistamisega.1

Tuleb siiski märkida, et 5. augusti 2005. aasta seadusega finantstagatiste kohta (loi du 5 août 2005 sur les garanties financières) nähakse ette erandid eespool kirjeldatud eeskirjadest, näiteks seoses tasaarvestuskokkulepetega, mille pooled võivad sõlmida maksejõuetusmenetluse algatamise päeval (või isegi pärast seda; vt 5. augusti 2005. aasta seaduse (finantstagatiste kohta) artikkel 18 jj).

3. Halduri määramine

Halduri määramise, võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise või maksete peatamise korral ei saa tasaarvestamist teha pärast seda, kui võlgnikud on kaotanud oma õiguse käsutada oma õigusi ja vara.

1 „La compensation comme garantie d’une créance sur un débiteur en faillite“, Pierre HURT, J.T., 2010, lk 30.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

Üks peamisi raskusi, mida pankrotihaldurid kogevad pärast pankrotimenetluse algatamist, on seotud kehtivate lepingutega, mis on sõlmitud enne pankroti väljakuulutamist. Välja arvatud töölepingute korral, mis lõpevad automaatselt pankroti väljakuulutamise kuupäeval (töökoodeksi (Code du travail) artikli 12 lõige 1), on tavapärane, et kehtivad lepingud on jõus seni, kuni pankrotihaldur need lõpetab.

Pankrotihaldur peab kaaluma asjaomaseid huve, kui ta otsustab, kas need lepingud peaksid jääma ajutiselt kehtima või mitte. Kui leping sisaldab klausleid, milles nähakse ette lepingu lõpetamine, kui üks pool on pankrotis, tuleb otsustada, kas pankrotihaldur kavatseb nende klauslite kohaldatavuse vaidlustada või mitte (pidades silmas, et nende klauslite kehtivus on vaieldav; näiteks arvatakse need klauslid Belgias kasutusrendi puhul kehtetuks).

Igal juhul peab pankrotihaldur üksi põhimõtteliselt valima nende lepingute täitmise või lõpetamise vahel. Kui teine lepingupool vaidlustab lepingu automaatse lõpetamise pankroti tõttu, on pankrotihaldur seotud kohtumenetlusega, mille tulemus on ebakindel, ja pankrotivaraga seoses võivad tekkida uued kulud.1

1 Allikad: „Les procédures collectives au Luxembourg“, Yvette HAMILIUS ja Brice HELLINCKX (3. peatüki autorid), Editions Larcier, 2014, lk 86.

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

1. Kokkulepe võlausaldajatega, pankrot, maksete peatamine ja kontrollialune juhtimine

Võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise, pankroti, maksete peatamise ja kontrollialuse juhtimise korral peatakse täitemeetmed ettevõtjate ja nende vara vastu. Ükski suurhertsogiriigis kohaldatav õigusakt ei takista siiski võlausaldajatel võtta meetmeid oma võlgniku vara terviklikkuse säilitamiseks.

Kõigis neis menetlustes ei ole võlgnikel enam õigust oma vara käsutada. „Alates pankrotiotsuse tegemisest kuni menetluse lõpetamiseni ei saa pankrotivõlgniku vastu tema vara suhtes, mis moodustab osa pankrotivarast, algatada seaduslikult ühtki kohtumenetlust“ (Lux. 12. jaanuar 1935, Pas. 14, lk 27). „Tagatiseta võlausaldajad ja üldise eelisnõudega isikud ei saa pankrotimenetluse ajal taotleda pankrotivõlgniku või isegi pankrotihalduri vastu meetmete määramist, vaid nad saavad ainult esitada oma nõudeavalduse või hagi oma nõude tunnustamiseks“ (Cass. 13. november 1997, Pas. 3030, lk 265).

Teatavatel juhtudel võib võõrandamise toiminguid teostada ka kaubanduskohtu määratud isiku toetusel (seoses maksete peatamise või kontrollialuse juhtimisega).

Peale selle muudab pankrotiotsus tasumisele mittekuuluvad võlgnevused makstavateks ja katkestab viivise kogunemise.

2. Ülemäärane võlgnevus

Võlgade ühise korraldamise puhul peatab lepituskomisjoni otsus võlgniku avalduse rahuldamise kohta automaatselt võlgniku vara vastu võetavad täitemeetmed (v.a ülalpidamiskohustusega seotud meetmed), katkestab viiviste kogunemise ja muudab tasumisele mittekuuluvad võlgnevused makstavateks.

Kokkuleppelise võlgade korraldamise etapi läbikukkumise korral võib rahukohus, kus toimub kohtulik etapp, peatada mis tahes täitemeetmed samadel tingimustel, nagu eespool märgitud.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

Kohtuprotsessi, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli, võib jätkata pankrotihaldur. Sellistel juhtudel peavad avaldajad menetluse seadustama, kaasates pankrotihalduri, kellel on ainuõigus esindada pankrotivõlgnikku.

Kui võlgnikult mõistetakse kohtumenenetluse käigus võlg välja, saavad võlausaldajad, kes algatasid selle menetluse enne pankrotimenetlust, tagatise, mida nad võivad kasutada likvideerimisel. Sellele tagatisele ei saa siiski sissenõuet pöörata, kuna pankrotiotsuse tulemusena loovutab võlgnik õiguse oma vara valitseda.

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

1. Pankrot

Pankrotiteate avaldamisega ühes või mitmes Luksemburgis levitatavas ajalehes teatatakse võlausaldajatele, et nende võlgnik on läinud pankrotti. Nad peavad seejärel esitama pankrotiotsuses määratud tähtaja jooksul oma nõuded koos oma võlaväärtpaberitega kaubandusasjade eest vastutava piirkondliku kohtu kantseleile. Kohtusekretär registreerib nõuded ja väljastab kviitungi.

Nõudeavaldus peab olema allkirjastatud ning sisaldama võlausaldaja perekonnanime, eesnime, elukutset ja aadressi, aga ka nõude suurust, nõude põhjendusi ning nõudega seotud garantiisid või tagatisi. Esitatud nõudeid kontrollitakse seejärel pankrotihalduri, pankrotivõlgniku ja pankrotikohtuniku juuresolekul.

Selle toimingu jooksul võidakse vaidluste korral saata võlausaldajatele kutse ilmuda kohtusse, et selgitada ristküsitluse käigus oma nõude üksikasju ja selle põhjuseid või täpsustada summasid.

Kui pankrotihaldur on suutnud kindlaks teha võlausaldajate vahel jaotatavad varad, kutsub ta võlausaldajad aruande esitlemisele, mille käigus võlausaldajad võivad avaldada jaotuskava kohta oma arvamust.

Kui varad on ebapiisavad, siis pankrotimenetlus lõpetatakse.

Kui pankrotihaldur ei täida oma kohustusi võlausaldajate nõudeid rahuldavalt, võivad viimased saata oma kaebused pankrotikohtunikule, kes võib vajaduse korral pankrotihalduri asendada.

2. Halduri määramine

Selles menetluses peavad haldurid esitama võlausaldajatele saneerimis- või vara realiseerimise kava üksikasjad.

Võlausaldajatel võidakse paluda teha märkusi. 15 päeva jooksul pärast võlausaldajate teavitamist peavad nad kantseleile teatama, kas nad nõustuvad või ei nõustu nimetatud kavaga. Kava saab rakendada ainult siis, kui kavaga nõustub üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad üle poole kohustustest.

3. Kokkulepe võlausaldajatega

Krediidiandjatega kokkuleppe sõlmimise menetluses kutsutakse kokku võlausaldajate koosolek, kus nad saavad arutada määratud kohtuniku esitatud kokkuleppeettepanekuid. Seepärast peavad võlausaldajad esitama oma nõuded ja teatama, kas nad nõustuvad kokkuleppeettepanekutega või mitte.

Võlausaldajad võivad teha kokkuleppe heakskiitmise istungil ka märkusi. Nad võivad ka esitada kokkuleppe kinnitamise otsuse peale kaebuse, juhul kui neid ei kutsutud võlausaldajate koosolekule või kui nad hääletasid kokkuleppeettepanekute vastu.

4. Ülemäärane võlgnevus

Kõigepealt peavad võlausaldajad kokkuleppelise võlgade korraldamise etapis esitama oma nõuded ülemäärase võlgnevuse teabe- ja nõustamistalitusele. Seejärel saavad võlausaldajad osaleda aktiivselt kokkuleppelise võlgade korraldamise kava vastuvõtmises nimetatud talituse poolt.

Ülemäärase võlgnevuse lepituskomisjon kutsub seejärel võlausaldajad kokku ja esitab kokkuleppelise võlgade korraldamise kavas tehtud ettepanekud. Vähemalt 60% võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 60% nõuetest, peavad seejärel kokkuleppelise võlgade korraldamise kava heaks kiitma, et seda saaks pidada heakskiidetuks. Kui võlausaldajad ei vasta, käsitatakse seda nõustumisena.

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

Pankrotihaldurid esindavad nii pankrotivõlgnikku kui ka tema võlausaldajaid. Selle topeltpädevuse raames ei vastuta nad mitte ainult pankrotivara valitsemise eest, vaid on ka volitatud jälgima nõude esitajatena või vastustajatena kõiki toiminguid, mille eesmärk on säilitada varad, mida tuleb kasutada võlausaldajate tagatisena, ning need varad tagasi nõuda või suurendada neid varasid viimaste ühistes huvides (apellatsioonikohus, 2. juuli 1880, Pas. 2, lk 49).

Pankrotihaldur võib kasutada mis tahes õiguskaitsevahendeid seoses võlausaldajate ühise tagatisega, mis puudutab pankrotivõlgniku varasid, st mille eesmärk on need varad tagasi saada, neid kaitsta või need likvideerida (apellatsioonikohus, 25. veebruar 2015, Pas. 37, lk 483).

Pärast pankrotiotsuse tegemist kehtivate lepingute puhul peab pankrotihaldur otsustama, kas need tuleks lõpetada või kas oleks parem (kui need võivad vara vabastada), kui need lepingud jääksid kehtima pankrotivõlgniku kohustuste edasise täitmise nimel.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

Kõik võlausaldajad peavad esitama oma nõuded, olenemata nõude laadist ja sellest, kas tegemist on eelisnõudega või mitte. Erandiks on pärandvarast tulenevad nõuded, st nõuded, mis tekivad hiljem ja pankrotimenetluse huvides (nt pankrotihalduri kulud, pärast pankrotiotsust tasumisele kuuluv üür jne).

Nõudeid, mis tulenevad pärandvarast pärast maksejõuetusmenetluse algatamist ja mis on tingitud pankrotimenetlusest või pankrotis oleva ettevõtte teatava tegevuse jätkumisest, rahuldatakse enne ülejäänud vara jaotamist võlausaldajate vahel. Pärandvarast tulenevad nõuded rahuldatakse seega igal juhul enne teiste võlausaldajate nõudeid.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

1. Pankrot

Pankrotimenetluses avaldatakse pankrotiotsus mitmel viisil (ajakirjandus, registreerimine kaubanduskohtus), teavitades seega olukorrast pankrotivõlgniku võlausaldajaid, kes saavad seejärel endast teada anda (äriseadustiku artikkel 472).

Võlausaldajad peavad seejärel esitama oma nõude kaubanduskohtu kantseleile ja lisama tõendavad dokumendid (äriseadustiku artikkel 496).

Vorm, mis võimaldab võlausaldajatel esitada nõudeavalduse, on kättesaadav järgmisel aadressil: https://justice.public.lu/fr/creances/declaration-creance.html.

Nõudeid kontrollib likvideerimise eest vastutav pankrotihaldur ja viimane võib nõuded ka vaidlustada (äriseadustiku artikkel 500).

Kõik vaidlustatud nõuded esitatakse kohtule.

Vaidlused, mis oma eseme tõttu ei kuulu kaubandusasjade eest vastutava piirkondliku kohtu pädevusse, saadetakse siiski edasi pädevasse kohtusse sisulise otsuse tegemiseks. Need saadetakse edasi ka kaubandusasjade eest vastutavasse piirkondlikku kohtusse artikli 504 kohase otsuse tegemiseks summade kohta, mida asjaomased võlausaldajad võivad nõuda kokkuleppe sõlmimise arutelude raames (artikkel 502).

2. Kokkulepe võlausaldajatega

Võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluses peab kokkulepet taotlev võlgnik täpsustama avalduses võlausaldajate isikuandmed ja aadressid ning nende nõuete summad (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 3).

Võlausaldajaid teavitatakse tähitud kirjaga (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 8), milles neid kutsutakse osalema kokkuleppe sõlmimise koosolekul.

Kutse avaldatakse ka ajakirjanduses.

Kokkuleppe sõlmimise koosoleku käigus teatavad võlausaldajad oma nõuete summad.

Nagu eespool märgitud, kaotavad asjaõiguslikke tagatisi omavad võlausaldajad, kes osalevad hääletamisel, oma eelisõigusnõudega võlausaldajate staatuse (14. aprilli 1886. aasta seaduse artikkel 10).

3. Maksete peatamine

Maksete peatamise menetluses peab võlgnik esitama ka võlausaldajate nimekirja, täpsustades nende nimed, nende nõuete suuruse ja aadressid.

Võlausaldajad kutsutakse koosolekule tähitud kirjaga (äriseadustiku artikkel 596) ja ajakirjanduses avaldatava teatega.

Koosolekul peavad nad teatama oma nõuete summad (äriseadustiku artikkel 597).

4. Halduri määramine

Selles menetluses ei ole nõuete esitamise ja vastuvõtmise toimingut ette nähtud. Võlgnikud peavad kohtule esitatavas avalduses teatama oma võlausaldajate isikuandmed.

Seejärel teavitab kohus neid võlausaldajaid kohtu määratud haldurite poolt koostatud saneerimis- või varade realiseerimise kavast.

5. Ülemäärase võlgnevuse menetlus

Ühe kuu jooksul pärast võlgade ühise korraldamise teate avaldamist registris peavad ülemäärase võlgnevusega võlgniku võlausaldajad esitama oma nõuded ülemäärase võlgnevuse teabe- ja nõustamistalitusele.

Nõudeavaldus peab vastama suurhertsogi 17. jaanuari 2014. aasta määruse (millega rakendatakse 8. jaanuari 2013. aasta seadust ülemäärase võlgnevuse kohta) artiklitele 6 ja 7 (règlement grand-ducal du 17 janvier 2014 portant exécution de la loi du 8 janvier 2013).

Võlausaldajad saavad kasutada asjaomast avalduse vormi.

Lepituskomisjon analüüsib nõuete vastuvõetavust.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

Pankrotiseaduse aluspõhimõtte kohaselt peab iga võlausaldaja saama identse osa, mis on proportsionaalne tema nõude summaga.

Tagatist või eelisnõuet omavate võlausaldajate nõuded rahuldatakse esmajärjekorras.

Eelisõigusnõudega võlausaldajad on järjestatud seaduslikus järjekorras, mis põhineb avalikul huvil (kinnisvaraomanikud, hüpoteegipidajad, võlausaldajad, kes omavad kommertsväärtpabereid ja eelkõige riigivõlakirju kõige laiemas tähenduses).

Pankrotihaldurid tuginevad eelkõige tsiviilseadustiku (Code civil) artiklitele 2096–2098, 2101 ja 2102.

Pankrotihaldur peab kontrollima iga nõuet, lähtudes õigusnormidest ja kohtupraktikast.

Tagatiseta võlausaldajatele kättesaadav netovara tuleb jaotada proportsionaalselt vastavalt äriseadustiku artikli 561 esimesele lõigule.

Kui pankrotihaldur teab kohtu määratud lõivude suurust, on eelisõigusnõudega võlausaldajad järjestanud ja teab tagatiseta võlausaldajate vahel jaotatavat summat, koostab ta varade jaotuskava, mis esitatakse kõigepealt pankrotikohtunikule. Vastavalt äriseadustiku artiklile 533 kutsub pankrotihaldur kõiki võlausaldajaid aruande esitlemisele tähitud kirjaga, millele ta lisab varade jaotuskava ärakirja.

Pankrotivõlgnikule peab koosolekust teatama kohtusekretär või sellekohane teade tuleb avaldada Luksemburgi ajalehes.

Kui ükski võlausaldaja ei ole pankrotihalduri esitatud aruannet vaidlustanud, esitab pankrotihaldur varade jaotuskaval põhineva koosoleku protokolli pankrotikohtunikule ja kohtusekretärile allkirjastamiseks.

Pärast aruande esitamist teeb pankrotihaldur võlausaldajatele väljamaksed.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

1. Pankrot

Pankrotimenetluses võib pankrotihaldur pärast maksete tegemist taotleda menetluse lõpetamist, mille järel tehakse pankrotimenetluse lõpetamise otsus, millega (nagu nimigi ütleb) menetlus lõpetatakse.

Äriseadustiku artikli 536 kohaselt ei saa võlausaldajad enam esitada nõudeid nende pankrotivõlgnike vastu, keda ei ole hooletuse või pettuse tõttu kuulutatud kriminaalõiguse kohaselt pankrotis olevaks, kui nende majanduslik olukord ei parane seitsme aasta jooksul pärast menetluse lõpetamist varade ebapiisavuse tõttu.

Äriseadustiku artikli 586 kohaselt võib pankrotivõlgnikud, kes maksavad täielikult ära kõik põhisumma, viiviste ja kulude näol võlgnetavad summad, kohustustest vabastada sellekohase avalduse esitamisel kõrgeimale kohtule (Cour supérieure de justice).

2. Kokkulepe võlausaldajatega, maksete peatamine, kontrollialune juhtimine

Võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise, maksete peatamise ja kontrollialuse juhtimise menetluse puhul lõpetab menetluse asjaomast meedet heaks kiitev kohtuotsus.

Kohus võib kohaldada pankrotivõlgniku suhtes tsiviil- või kriminaalkaristusi.

Kui kohus leiab, et pankroti põhjustas pankrotivõlgniku tõsine ja jultunud väärkäitumine, võib ta keelata viimasel teostada äritegevust otse või teise isiku kaudu. See keeld kehtib ka äriühingus sellisel ametikohal töötamise kohta, millega kaasneb otsustusõigus.

Muud tsiviilõiguslikud karistused hõlmavad äriettevõtete pankroti korral võimalust laiendada pankrotti äriühingu juhtidele ja võimalust võtta meetmeid tsiviilseadustiku artiklite 1382 ja 1383 (üldine õiguslik vastutus) ning äriühinguseaduse (loi sur les sociétés commerciales) artiklite 59 ja 192 alusel.

Pankrotivõlgniku suhtes võib kohaldada ka kriminaalkaristusi (kriminaalõiguse kohaselt karistatav pankrot).

Kokkuleppe sõlmimisel võlausaldajatega peavad seda menetlust kasutavad isikud rahuldama oma võlausaldajate nõuded, kui nende majanduslik olukord paraneb (14. aprilli 1886. aasta seaduse (mis käsitleb pankrotti ennetava kokkuleppe sõlmimist võlausaldajatega) artikkel 25).

Võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimine ei mõjuta järgmisi võlgasid:

• maksud ja muud riigilõivud;
• eelisõiguste, hüpoteekide või tagatistega tagatud nõuded;
• ülalpidamiskohustusega seotud nõuded.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

Pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist saavad võlausaldajad vara olemasolu korral oma nõuetele vastava summa täielikult või osaliselt tagasi vastavalt menetluse lõpetamise otsuses kinnitatud jaotustingimustele.

Võlausaldajad ei saa esitada nõudeid nende pankrotivõlgnike vastu, keda ei ole hooletuse või pettuse tõttu kuulutatud kriminaalõiguse kohaselt pankrotis olevaks, kui nende majanduslik olukord ei parane seitsme aasta jooksul pärast pankrotiotsuse tegemist.

Võlausaldajad võivad ka esitada hagi tsiviilseadustiku artiklite 1382 ja 1383 alusel, et tugineda pankrotis oleva äriühingu juhtide üldisele õiguslikule vastutusele, või äriseadustiku artiklite 59 ja 192 alusel (haldurite ja juhtide vastutus oma volituste täitmisel).

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

Pankroti taotlemise kulud on arvestatud pankrotivara kulude hulka.

Kuna tegemist on pankrotimenetluse huvides tekkivate kuludega, makstakse need pankrotivarast enne, kui pankrotihaldur jaotab ülejäänud varad eri võlausaldajate vahel.

29. märtsi 1893. aasta seaduses tasuta õigusabi ja vahendite vähesuse menetluse kohta (loi du 29 mars 1893 concernant l’assistance judiciaire et la procédure en débet), on artiklites 1 ja 2 sätestatud mitmesugused kulud, mis võivad tuleneda maksejõuetusmenetluse nõuetest, ja määratud kindlaks nende maksmise järjekord, kui varad on ebapiisavad.

Pädev piirkondlik kohus määrab pankrotihalduri tasud suurhertsogi 18. juuli 2003. aasta määruse alusel (règlement grand-ducal du 18 juillet 2003).

Pankrotihaldur peab esitama kaubandusasjade eest vastutavale piirkondlikule kohtule kulude ja tasude aruande, mis põhineb sissenõutud varadel.

Äriseadustiku artikli 536 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et varade ebapiisavuse tõttu lõpetatud pankrotimenetluse kulud ja tasud edastatakse maa ja kinnisasjade registreerimise ametile (Administration de l’Enregistrement) vastavalt 29. märtsi 1893. aasta seaduses (tasuta õigusabi ja vahendite vähesuse menetluse kohta) sätestatud tingimustele.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

1. Pankrot

Pankrotiotsuses võib määrata pankrotivõlgniku poolt tehtavate maksete lõppkuupäeva, mis on enne nimetatud kohtuotsuse kuupäeva. See kuupäev ei tohi siiski eelneda kohtuotsuse kuupäevale rohkem kui kuus kuud.

Võlausaldajate huvide kaitseks peetakse maksete lakkamise ja kohtuotsuse vahelist ajavahemikku kahtlusaluseks perioodiks.

Teatavad selle perioodi jooksul tehtud toimingud, mis võivad kahjustada võlausaldajate õigusi, on tühised. Need on eelkõige järgmised toimingud:

• kõik sellise vallas- või kinnisvaraga seotud toimingud, mille pankrotivõlgnik on müünud tasuta või tasu eest, kui müügihind on kõnealuse vara väärtusest selgelt palju madalam;
• kõik sularahas või ülekande, müügi või tasaarvestuse teel või muul viisil tehtud maksed võlgade puhul, mis ei kuulu veel tasumisele;
• tasumisele kuuluvate võlgade korral kõik maksed, mis on tehtud muul viisil kui sularahas või kaubaveksleid kasutades;
• mis tahes hüpoteek või muu omandiõigus, mille võlgnik on andnud võlgade eest, mida puudutav leping oli sõlmitud enne maksete lakkamist.

Muude toimingute puhul ei ole tühisuse põhimõte siiski automaatne.

Selle tulemusena võib teatavad pankrotivõlgniku tehtud maksed tasumisele kuuluvate võlgade eest ja muud kahtlusaluse perioodi jooksul tasu eest tehtud toiminguid tühistada, kui on tõendatud, et kolmandad isikud, kes makseid said või kes pidasid pankrotivõlgnikuga läbirääkimisi, olid teadlikud maksete lakkamisest.

Kui võlausaldaja teab, et võlgnik ei suuda kohustusi täita, ei tohi see võlausaldaja taotleda oma nõuete tasumist eelisjärjekorras teiste võlausaldajate kahjuks.

Seaduslikult omandatud hüpoteegi- ja eelisõigusi võib registreerida kuni pankrotiotsuse kuupäevani. Õigused, mis registreeritakse maksete lakkamise kuupäevale eelneva 10 päeva jooksul või hiljem, võib siiski tunnistada kehtetuks, kui hüpoteegi seadmise kuupäeva ja registreerimiskuupäeva vaheline aeg on pikem kui 15 päeva.

Kõigele lisaks arvatakse kõik võlausaldajaid pettes tehtud toimingud või maksed, mida tehes võlgnik oli täielikult teadlik võlausaldajale tekitatavast kahjust (st vähendades pankrotivara, eirates nõuete järjekorda jne), tühiseks, olenemata nende tegemise kuupäevast.

Kahtlusaluse perioodi põhimõtet ei kohaldata finantsgarantiilepingutele või väärtpaberistamisasutusele üle antavate tulevaste nõuete puhul.

2. Kokkulepe võlausaldajatega

Võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluse ajal ei tohi võlgnikud määratud kohtuniku loata midagi võõrandada, millelegi hüpoteeki seada ega ühtegi kohustust võtta.

3. Halduri määramine

Alates ettevõtja varade nimekirja koostamiseks kohtuniku määramise otsuse kuupäevast ei tohi ettevõtja tühistamise ähvardusel võõrandada vallasvara, emiteerida võlaväärtpabereid või seada hüpoteeki, võtta kohustusi ega võtta vastu vallasvara, omamata selleks määratud kohtuniku kirjalikku luba.

Tuleb ka märkida, et haldusseadusega nähakse ette kriminaalkaristused ettevõtjatele, kes on varjanud osa oma varadest, liialdanud oma kohustuste suurust või kaasanud võlausaldajaid, kelle nõuded on liialdatud.

4. Ülemäärane võlgnevus

Kohtunik võib vajaduse korral määrata sotsiaal-, haridus- või finantsjuhtimisabi osutamise eest vastutavad isikud tagamaks, et võlgniku sissetuleku osa, mida ei eraldata võlgade tagasimaksmiseks, kasutatakse eesmärkidel, milleks see on ette nähtud.

Neil isikutel on oma tööd tehes õigus võtta mis tahes meetmeid, et takistada selle sissetuleku osa kasutamist muuks kui loomulikuks eesmärgiks või võlgniku leibkonna huve kahjustades.