Maksejõuetus/pankrot

Rootsi
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

SISSEJUHATUS

Rootsis on pankrot, ettevõtte reorganiseerimine ja võla restruktureerimine sätestatud maksejõuetuse määruses (insolvensforördning). Allpool on lühidalt selgitatud mõnda aspekti Rootsi eeskirjades, mis reguleerivaid neid menetlusi vastavalt läbivaadatud maksejõuetuse määruse artikli 86 lõikele 1. See kirjeldus ei ole ammendav.

PANKROT

Üldist

Pankrot (konkurs) on nõuete üldise täitmisele pööramise viis, mille puhul kõik võlgniku võlausaldajad võtavad kohustuslikus korras ühiselt üle kogu võlgniku vara, et nende asjaomased nõuded saaksid tasutud. Pankroti jooksul moodustavad varad pankrotivara (konkursbo), mida hallatakse võlausaldajate kasuks. Pankrotivara haldavad üks või mitu pankrotihaldurit (konkursförvaltare). Halduri ainuke ülesanne on vara haldamine. Pankrotitaotlust hinnatakse, pankrotiotsus tehakse ja pankrotti ennast menetletakse pankrotimenetluses ringkonnakohtus (tingsrätt). Pankrotimenetluse käigus teeb kohus otsuse mitme küsimuse kohta: ta määrab näiteks kindlaks, kuidas vara jaotada või kas võlgu tuleb tõendada. On ka muid etappe, mis kohtus läbitakse, näiteks vande andmine, millega võlgnik annab vande vara nimekirja kohta. Halduri üle teostab järelevalvet täiteamet (Kronofogdemyndigheten).

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Üldist

Makseraskustes kauplejal võib kohtuotsusega lubada läbida erimenetluse tema ettevõtte reorganiseerimiseks (företagsrekonstruktion). Kohus määrab ettevõtte reorganiseerimise ametniku (rekonstruktör), et uurida, kas võlgniku tegevust saab osaliselt või tervikuna jätkata, ja kui saab, siis kas ja millised tingimused on võlgniku jaoks sobivad, et jõuda võlausaldajatega finantskokkuleppeni (uppgörelse) või kokkuleppeni (ackord). Oma ülesannete täitmisel peab ettevõtte reorganiseerimise ametnik tegutsema viisil, millega tagatakse, et võlausaldajate huvid ei jää tähelepanuta. Ettevõtte reorganiseerimise otsus ei piira ametlikult võlgniku kontrolli oma vara üle.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Üldist

Võla restruktureerimine (skuldsanering) vabastab võlgniku osaliselt või täielikult tema kohustusest tasuda võlad, mis jäävad restruktureerimistoimingu kohaldamisalasse. Alates 2016. aasta novembrist on Rootsis olnud kahte liiki võla ümberstruktureerimist: võla restruktureerimine (skuldsanering) vastavalt võla restruktureerimise seadusele (skuldsaneringslagen) ja ettevõtte võla restruktureerimine (F‑skuldsanering) vastavalt ettevõtte võla restruktureerimise seadusele (skuldsaneringslagen för företagare). Allpool antakse selgitusi mõlema menetlusliigi kohta.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?

PANKROT

Pankrotimenetluse võib algatada nii juriidilise kui ka füüsilise isiku suhtes (kaasa arvatud füüsiline isik, kes ei tegele äritegevusega).

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimise menetluse võib algatada nii juriidilise kui ka füüsilise isiku suhtes, tingimusel, et see isik on ettevõtja. Osa juriidilisi isikuid, näiteks pangad, laenuturu ettevõtted, kindlustusandjad ja väärtpaberitega kauplevad ettevõtted on seaduse kohaldamisalast välja jäetud.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise loa võib anda füüsilisele isikule (kaasa arvatud füüsiline isik, kes tegeleb eraettevõtlusega (enskild näringsverksamhet)).

Võla restruktureerimise taotlustega tegeleb esimesena täiteamet.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtte võla restruktureerimiseks võib anda loa füüsilisele isikule, kes on

1. ettevõtja, kes on tegelenud äritegevusega, millest tema võlakoorem suuremas osas tuleneb;

2. ettevõtja, kes on tegelenud äritegevusega, millest tulenevad võlad on võimalik nõuetekohaselt tasuda või millest tulenev suutmatus võlgu tasuda on ainult ajutine, või

3. ettevõtja perekonnaliige, kelle võlakoorem tuleneb suuremas osas ettevõtja äritegevusest.

Perekonnaliige (närstående) tähendab abikaasat, elukaaslast, vanemat, venda või õde või last või abikaasa või elukaaslase lapsi.

Ettevõtte võla restruktureerimise taotlustega tegeleb esimesena täiteamet.

2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?

PANKROT

Pankrotimenetluse algatamiseks peab võlgnik olema maksevõlgnevuses. Maksevõlgnevus (obestånd, insolvens) tähendab, et võlgnik ei suuda oma võlgu nõuetekohaselt tasuda ja see maksevõimetus ei ole üksnes ajutine. Võlgniku avaldus enda maksejõuetuse kohta võetakse vastu, kui puudub kindel põhjus seda mitte teha. Maksevõlgnevuse tõendamisel on ka teatud eeltingimused. Võlgnikku tuleb näiteks pidada maksejõuetuks, kui ei ole tõendatud vastupidist, kui täitemenetluse seadustiku (utsökningsbalken) 4. peatüki kohaselt on algatatud täitemenetlus ja selle tulemusena on leitud, et pankrotitaotlusele eelnenud kuue kuu jooksul ei olnud võlgnikul piisavalt vara täitmisele pööratud nõude täielikuks tasumiseks. Sama kehtib juhul, kui võlgnik on avaldanud, et ta on maksed peatanud.

Pankrotitaotluse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.

Kui on olemas tõenäoline alus pankrotitaotluse heakskiitmiseks ja on põhjust arvata, et võlgnik võib osa varast kõrvaldada, võib kohus anda korralduse võlgniku vara kasutamise keelamiseks (kvarstad) taotluse hindamise ajal. Samuti on kohtul õigus kehtestada reisikeeld.

Ringkonnakohus peab pankroti väljakuulutamise otsuse viivitamata avaldama. Otsus jõustub viivitamata, nii et võlgnik kaotab kontrolli oma vara üle kohe, kui otsus välja kuulutatakse, kuid on olemas mõningane kaitse kolmandate isikute õiguspäraste ootuste jaoks. Vt ka punktis „Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?“ esitatud teavet.

Kõrgemale kohtule võib esitada edasikaebuse ringkonnakohtu otsuse vastu, millega kuulutatakse välja pankrot või lükatakse pankrotitaotlus tagasi.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimise taotluse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Ettevõtte reorganiseerimist lubava otsuse saab vastu võtta ainult juhul, kui on võimalik nõustuda, et võlgnik ei suuda tasuda võlgu, mille maksetähtaeg on saabunud, või ei suuda neid varsti enam tasuda. Ettevõtte reorganiseerimist lubavat otsust ei või vastu võtta, kui ei ole mõistlikku alust eeldada, et ettevõtte reorganiseerimise eesmärki on võimalik saavutada. Võlausaldaja esitatud taotluse võib heaks kiita ainult võlgniku nõusolekul.

Kui võlgniku taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks, peab kohus seda viivitamata hindama, välja arvatud juhul, kui võlgniku taotlus esitati pärast võlausaldaja taotlust ja kohus on otsustanud, et selle uurimiseks peab korraldama ärakuulamise. Kui võlausaldaja taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks, peab kohus määrama ärakuulamise kuupäeva selle uurimiseks. Ärakuulamine peab toimuma kahe nädala jooksul alates taotluse esitamisest kohtule. Selle võib korraldada hilisemal kuupäeval, kui selleks on kindel põhjus, kuid igal juhul hiljemalt kuue nädala jooksul.

Kui taotlus kiidetakse heaks, peab kohus määrama samal ajal ettevõtte reorganiseerimise ametniku. Määrata võib rohkem kui ühe ametniku, kui selleks on kindel põhjus. Ettevõtte reorganiseerimise ametnik peab ühe nädala jooksul pärast reorganiseerimist lubava otsuse tegemist teavitama otsusest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid. Ettevõtte reorganiseerimise otsust kohaldatakse viivitamata, kui kohus ei ole teisiti kindlaks määranud.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise taotluse võib esitada võlgnik. Kui taotlust ei lükata vastuvõetamatuna või põhjendamatuna tagasi, tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta võla restruktureerimise algatamise otsus. Taotluse võib põhjendamatuna tagasi lükata näiteks juhul, kui sellest või muust kättesaadavast aruandest ilmneb, et võla restruktureerimise tingimused ei ole täidetud.

Võla restruktureerimiseks võib loa anda juhul, kui

1. võlgnik on füüsiline isik, kelle põhihuvid on Rootsis;

2. võlgnik ei suuda oma võlgu nõuetekohaselt tasuda ja juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes on võimalik nõustuda, et maksevõimetus jätkub lähitulevikus (võlgnik tuleb tunnistada maksejõuetuks), ja

3. see on võlgniku isiklikke ja finantsilisi asjaolusid silmas pidades põhjendatud.

Kehtivad järgmised piirangud:

1. võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnikule on kehtestatud ettevõtluskeeld (näringsförbud);

2. kui võlgnik on ettevõtja, võib võla restruktureerimist lubada ainult juhul, kui ettevõtte rahalist olukorda on võimalik hõlpsasti uurida, ja

3. kui võlgnikule on varem antud luba võlga restruktureerida, võib uut võla restruktureerimist lubada ainult juhul, kui selleks on konkreetne põhjus.

Kui võetakse vastu otsus algatada võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post‑ och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed võla restruktureerimise protsessi käigus.

Võla restruktureerimise protsessi algatamise otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse kolme nädala jooksul alates otsuse kuupäevast.

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida (utmätning), kuni võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtte võla restruktureerimise taotluse võib esitada võlgnik. Kui taotlust ei lükata vastuvõetamatu või põhjendamatuna tagasi, tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta ettevõtte võla restruktureerimise algatamise otsus. Taotluse võib põhjendamatuna tagasi lükata näiteks juhul, kui sellest või muust kättesaadavast aruandest ilmneb, et ettevõtte võla restruktureerimise tingimused ei ole täidetud.

Ettevõtte võla restruktureerimiseks võib loa anda juhul, kui

1. võlgniku põhihuvid on Rootsis;

2. võlgnik ei suuda oma võlgu nõuetekohaselt tasuda ja juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes on võimalik nõustuda, et maksevõimetus jätkub lähitulevikus (võlgnik tuleb tunnistada maksejõuetuks), ja

3. see on võlgniku isiklikke ja finantsilisi asjaolusid silmas pidades põhjendatud.

Kehtivad järgmised piirangud:

1. ettevõtte võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnikule on kehtestatud ettevõtluskeeld;

2. ettevõtte võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnik on ettevõtja, kes on juhtinud või juhib oma ettevõtet vastutustundetul viisil;

3. ettevõtte võla restruktureerimist ei või lubada, kui võlgnik on kvartalis tasunud vähem kui seitsmendiku sotsiaalkindlustusseadustiku (socialförsäkringsbalken) 2. peatüki 6. ja 7. jaos kehtestatud hinnapõhisest baassummast (prisbasbeloppet) (2016. aastal ligikaudu 6300 SEK), ja

4. kui võlgnikule on varem antud luba võlga restruktureerida, võib uut võla restruktureerimist lubada ainult juhul, kui selleks on konkreetne põhjus.

Kui võetakse vastu otsus algatada ettevõtte võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post‑ och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed ettevõtte võla restruktureerimise protsessi käigus.

Ettevõtte võla restruktureerimise protsessi algatamise otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse kolme nädala jooksul alates otsuse kuupäevast.

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida, kuni ettevõtte võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

PANKROT

Kui vahetult pärast pankroti algatamise otsust tehtavate võlgniku või muu poole õigustoimingute suhtes kohaldatavates konkreetsetes erandieeskirjades ei ole teisiti ette nähtud, hõlmab pankrotivara kogu vara, mis kuulus võlgnikule pankrotiotsuse avaldamise ajal või mis lisandub võlgnikule pankrotimenetluse ajal ja mille arvel on võimalik nõudeid täita. Siia kuulub ka igasugune vara, mida on võimalik lisada pankrotivarale nõuete tagasivõitmise teel. Füüsiliste isikute puhul kohaldatakse erieeskirju palkade ja muu vara suhtes, mida võlgnikul on vaja enda ülalpidamiseks. Võlgnik võib osa oma varast säilitada.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimise ametnik peab ühe nädala jooksul alates ettevõtte reorganiseerimise otsuse kuupäevast teavitama otsusest kõiki teadaolevaid võlausaldajaid. Teatele tuleb muu hulgas lisada võlgniku varade ja kohustuste esialgne nimekiri. Seega hõlmab menetlus kõiki varasid. Siiski tuleb rõhutada, et ettevõtte reorganiseerimine võib lõppeda võlausaldajatega sõlmitava avaliku kokkuleppega, kuid see ei ole kohustuslik.

Üldises eelisseisundis (allmän förmånsrätt) on nõuded, mis põhinevad kokkuleppel, mille võlgnik ettevõtte reorganiseerimise menetluse ajal ettevõtte reorganiseerimise ametniku nõusolekul sõlmib. Näide sellisest kokkuleppest võib olla ettevõtte rahastamise kokkulepe, mis sõlmitakse ettevõtte reorganiseerimise ametniku nõusolekul reorganiseerimisprotsessi ajal.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise heakskiitmise otsus peab sisaldama maksekava. Maksekava kestus on viis aastat, kui ei ole mõjuvaid põhjusi lühema kestuse määramiseks. Maksekava hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast. Kuid võlgnik alustab maksete tegemist protsessi algatamise otsuse kuupäevast ja ajavahemik, millele algatamisotsust kohaldatakse, tuleb tavaliselt maksekava kestusest maha arvata.

Võlgniku tasutava summa määramise viis on selline, et võla restruktureerimist kohaldatakse võlgniku kõikidele varadele ja tuludele pärast selle summa mahaarvamist, mis tuleb jätta võlgniku ja tema perekonna ülalpidamiseks. Samuti võib jätta mingi summa sellise nõude tasumiseks, mida võla restruktureerimine ei kata.

Kui võlgniku rahaline olukord paraneb pärast võla restruktureerimise otsust märkimisväärselt ja see juhtub ettenägematute asjaolude tõttu, võivad võlausaldajad ja võlgnik taotleda otsuse läbivaatamist.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtte võla restruktureerimise korral tuleb koostada maksekava. Maksekava kestus on kolm aastat. Maksekava hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast. Kuid võlgnik alustab maksete tegemist protsessi algatamise otsuse kuupäevast ja ajavahemik, millele algatamisotsust kohaldatakse, tuleb tavaliselt maksekava kestusest maha arvata.

Võlgniku tasutava summa määramise viis on selline, et ettevõtte võla restruktureerimist kohaldatakse võlgniku kõikidele varadele ja tuludele pärast selle summa mahaarvamist, mis tuleb jätta võlgniku ja võlgniku perekonna ülalpidamiseks. Samuti võib jätta mingi summa sellise nõude tasumiseks, mida ettevõtte võla restruktureerimine ei kata.

Kui võlgniku rahaline olukord paraneb pärast ettevõtte võla restruktureerimise otsust märkimisväärselt, võivad võlausaldajad ja võlgnik taotleda otsuse ümberhindamist.

4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?

PANKROT

Pärast pankrotiotsuse väljakuulutamist kaotab võlgnik kontrolli pankrotivaraga seotud vara üle. Võlgnik ei tohi võtta kohustusi, mis võivad pankroti ajal tekkida. On mõned erandid. Pankrotiprotsessi ajal esindab pankrotivara haldur. Halduri määrab ringkonnakohus, tal peavad olema ülesande täitmiseks vajalikud eriteadmised ja kogemused ning ta peab olema muul viisil ülesande jaoks sobiv. Kohtu palgal olevat isikut ei või halduriks määrata. Isikut ei või määrata halduriks, kui tal on huvide konflikt.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimise ametnikul peavad olema ülesande täitmiseks vajalikud eriteadmised ja kogemused, ta peab olema võlausaldajate jaoks usaldusväärne ja muul viisil ülesande jaoks sobiv.

Ettevõtte reorganiseerimise ametnik uurib võlgniku finantsseisu ja koostab võlgnikuga nõu pidades kava, milles määratakse kindlaks, kuidas reorganiseerimise eesmärke saavutada. Kava tuleb esitada kohtule ja võlausaldajatele. Ettevõtte reorganiseerimise ametnik võib kasutada ekspertide abi.

Võlgnik on kohustatud esitama ettevõtte reorganiseerimise ametnikule kogu teabe, mis on seotud tema rahalise olukorraga ja mis on ettevõte restruktureerimiseks oluline. Võlgnik peab täitma ettevõtte reorganiseerimise ametniku juhiseid selle kohta, kuidas ettevõtet juhtida. Teatavaid õigustoiminguid ei tohi võlgnik ilma ettevõtte reorganiseerimise ametniku nõusolekuta teha. Nende hulka kuuluvad enne otsust tekkinud võlgade tasumine, uute kohustuste võtmine ja võlgniku ettevõtte jaoks märkimisväärse tähtsusega vara üleandmine või pantimine. Ent isegi kui võlgnik jätab need kohustused täitmata, ei kaota kõnealune õigustoiming siiski kehtivust.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Haldurit ei määrata. Võla restruktureerimise protsessi ajal jääb võlgnikule kontroll oma vara üle.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Haldurit ei määrata. Võla restruktureerimise protsessi ajal jääb võlgnikule kontroll oma vara üle.

5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?

PANKROT

Võlausaldaja, kellel on võlgniku vastu nõue, mida on võimalik pankroti käigus esitada, võib tasaarveldada selle nõude nõudega, mis oli võlgnikul võlausaldaja vastu pankrotiotsuse väljakuulutamise ajal. See tingimus ei kehti, kui tasaarveldus on pankroti ajal kõnealuste nõuete laadi tõttu välistatud. Tingimuslikele nõuetele kohaldatakse erieeskirju. Samuti kehtivad erandid muu hulgas hiljuti omandatud nõuete kohta (mis kattuvad suures osas pankrotivarasse tagasivõitmise sätetega).

Finantsturgude kohta kehtivad erisätted, mille kohaselt kohaldatakse pankrotivara ja võlausaldajate suhtes muu hulgas finantsinstrumentidega seotud tasaarveldus- ja sarnaseid kokkuleppeid.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Igaüks, kellel oli ettevõtte reorganiseerimise taotluse esitamise ajal võlgniku vastu nõue, võib tasaarveldada selle nõude nõudega, mis oli võlgnikul sellel ajal võlausaldaja vastu, isegi kui nõude maksetähtaeg ei ole saabunud. See tingimus ei kehti, kui tasaarveldus on välistatud kõnealuste nõuete laadi tõttu või muul viisil ettevõtte reorganiseerimise seaduse kohaselt. Samuti kehtivad erandid muu hulgas hiljuti omandatud nõuete kohta (mis kattuvad suures osas pankrotivarasse tagasivõitmise sätetega).

Finantsturgude kohta kehtivad erisätted, mille kohaselt kohaldatakse pankrotivara ja nende võlausaldajate suhtes, kelle nõuded on kaetud võlausaldajatega sõlmitud avaliku kokkuleppega, muu hulgas finantsinstrumentidega seotud tasaarveldus- ja sarnaseid kokkuleppeid.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Tasaarvelduse kohta erieeskirju ei ole.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Tasaarvelduse kohta erieeskirju ei ole.

6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?

PANKROT

Pankrotiseadus ei sisalda üldeeskirju selle kohta, kas pankrotivara on seotud võlgniku sõlmitud kokkulepetega. Pankrotivara on põhimõtteliselt sõltumatu juriidiline isik ja ta ei vastuta kohustuste eest, mis võivad sellisest kokkuleppest tekkida. Pankrotivara võib valida võlgniku sõlmitud kokkulepete täitmise, kui see soodustab pankrotivara likvideerimist. See sõltub tavaliselt vastaspoole nõusolekust.

Muudes õigusaktides, näiteks müügiseaduses (köplagen) ja finantsinstrumentidega kauplemise seaduses (lagen om handel med finansiella instrument) on olemas erisätted. Müügiseaduse kohaselt võib pankrotivara valida kokkuleppe täitmise, kui ühele pooltest on välja kuulutatud pankrot. Vastaspool võib paluda pankrotivaral aegsasti teada anda, kui see soovib kokkulepet täita.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Juhul, kui enne ettevõtte reorganiseerimise otsust oli võlgniku vastaspoolel õigus tühistada kokkulepe maksete või muude kohustuste täitmisega seotud vaidluse või võimaliku vaidluse tõttu, ei tohi vastaspool seda kokkulepet pärast otsuse tegemist selle vaidluse tõttu tühistada, kui võlgnik nõuab aegsasti ja ettevõtte reorganiseerimise ametniku nõusolekul kõnealuse kokkuleppe täitmist. Vastaspoole nõudel peab võlgnik teatama talle aegsasti, kas kokkulepe tuleb täita. Kui kokkulepe tuleb täita, on täitmise viisi kohta olemas erieeskirjad. Samuti on müügiseaduses olemas erisätted ja erieeskirjad, millega reguleeritakse selliseid küsimusi nagu töölepingud ja finantsinstrumendid.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Erieeskirjad, milles käsitletakse võla restruktureerimise mõju jooksvale lepingule, puuduvad.

Vt ka punkt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Erieeskirjad, milles käsitletakse ettevõtte võla restruktureerimise mõju jooksvale lepingule, puuduvad.

Vt ka punkt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?

PANKROT

Pärast pankrotiotsuse väljakuulutamist ei või pankrotivarasse kuuluvat vara üldiselt arestida (utmäta), et nõuded võlgniku vastu täitmisele pöörata. See kohaldub automaatselt kohe pärast pankroti alustamist. Teatud eelisseisundis nõuete kohta kehtib mõni erand. Arestimine (utmätning), mis toimub vastuolus selle keeluga, on tühine. Vara võib arestida pankrotile vaatamata, kui kõnealuse vara suhtes on nõude rahuldamiseks olemas pandiõigus (panträtt).

Kui arestimine on toimunud enne pankrotiotsuse väljakuulutamist, võib täitmisele pööramist üldjuhul pankrotiprotsessile vaatamata jätkata. Kehtib mõni erand.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimise ajal ei või võlgniku juures toimuda arestimist ega muud täitemenetluse seadustiku kohast täitmisele pööramist. Erandiks on näiteks juhud, kui võlausaldajal on nõude rahuldamiseks pandiõigus või kinnipidamisõigus (retentionsrätt). Kauplejate vaheliste liisingulepingute seaduse (lagen (1978:599) om avbetalningsköp mellan näringsidkare m.fl.) kohane abi ei ole lubatud. Ettevõtte reorganiseerimise protsessi ajal ei või teha vara kasutamise keelamise (kvarstad) ega pantimise (betalningsäkring) otsuseid.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida, kuni võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

Kui võlgnikule kuulutatakse välja pankrot, muutub võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

Kui pärast seda, kui võlgnik on taotlenud võla restruktureerimist, võetakse läbivaatamisele taotlus asuda võlausaldajatega läbirääkimistesse avaliku kokkuleppe üle, tuleb võla restruktureerimise menetlus peatada. Kui see kokkulepe kinnitatakse, muutub võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Pärast algatamisotsust ei ole võimalik enne otsuse tegemist tekkinud nõuete täitmisele pööramiseks vara arestida, kuni ettevõtte võla restruktureerimise küsimus on lõpliku otsusega kindlaks määratud. See ei kehti siiski nõuete puhul, mida restruktureerimine ei hõlma. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui kohus otsustab edasikaebuse alusel võlausaldaja nõudel, et arestimist võib lubada.

Kui võlgnikule kuulutatakse välja pankrot, muutub ettevõtte võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

Kui pärast seda, kui võlgnik on taotlenud ettevõtte võla restruktureerimist, võetakse läbivaatamisele taotlus asuda võlausaldajatega läbirääkimistesse avaliku kokkuleppe üle, tuleb ettevõtte võla restruktureerimise menetlus peatada. Kui see kokkulepe kinnitatakse, muutub ettevõtte võla restruktureerimise taotlus kehtetuks.

8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?

PANKROT

Kui võlgniku ja teise poole vahel on pooleli kohtuasi pankrotivarasse kuuluva vara üle, võib võlgniku asemel menetluses osaleda pankrotivara. Kui pankrotivara ei astu võlgniku asemele, tähendab see, et vara langeb pankrotivarast välja. Kui võlgniku vastu on algatatud menetlus sellise nõude rahuldamiseks, mida on võimalik pankrotimenetluses esitada, võib pankrotivara ühineda hagiga võlgniku poolel. Selle menetluse kohta on olemas lisasätted.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Nõuete täitmisele pööramine on ettevõtte reorganiseerimise protsessi ajal põhimõtteliselt keelatud, kuid see ei takista võlgniku ja teise poole vahel pooleli oleva hagi jätkamist ja tegelikku lõpuleviimist.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Vt „Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele?“

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Vt „Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele?“

9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?

PANKROT

Võlausaldajal ei ole pankrotimenetluses ametlikku rolli. Haldur peab pidama nõu eriti tugevalt mõjutatud võlausaldajatega, kui selleks ei ole takistusi. Võlausaldajal on ka õigus saada haldurilt teavet ja viibida juures näiteks vande andmisel. Võlausaldaja võib nõuda järelevalveametniku (granskningsman) määramist, et ta teostaks võlausaldaja nimel järelevalvet pankrotivara haldamise üle.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Kui kohus otsustab ettevõtte reorganiseerimise kasuks, peab ta määrama kuupäeva võlausaldajate üldkoosoleku pidamiseks, mis toimub kohtus. Koosolek peab aset leidma kolme nädala jooksul alates ettevõtte reorganiseerimise otsuse kuupäevast või pikema ajavahemiku jooksul, kui see on vältimatu.

Võlausaldajate üldkoosolekul on võlausaldajatel võimalik väljendada oma arvamust selle kohta, kas ettevõtte reorganiseerimine peaks jätkuma. Kui võlausaldajad seda nõuavad, määrab kohus nende seast võlausaldajate komitee. Komitee koosneb kuni kolmest liikmest. Mõnikord on ka töötajatel õigus määrata esindaja komitee lisaliikmeks. Kohus võib määrata lisaliikmeid, kui selleks on kindlad põhjused. Ettevõtte reorganiseerimise ametnik peab pidama võlausaldajate komiteega nõu olulistes küsimustes, kui selleks ei ole takistusi.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Vt „Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?“

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?

PANKROT

Pankroti jooksul moodustavad varad pankrotivara, mida hallatakse võlausaldajate kasuks (vt eespool). Pankrotivara haldavad üks või mitu pankrotihaldurit. Üldjuhul tuleb pankrotivarasse kuuluv vara müüa maha nii kiiresti, kui see on mõistlikult võimalik. Kui võlgnikul on olnud toimiv ettevõte, võib haldur teatud tingimustel jätkata ettevõtte tegevust pankrotivara nimel.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimise ajal ei kaota võlgnik kontrolli oma vara üle.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Haldurit ei määrata.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Haldurit ei määrata.

11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?

PANKROT

Rootsis liigitatakse pankrot kahte kategooriasse: pankrot võlgade tõendamiseta (bevakning) ja pankrot võlgade tõendamisega. Võlgasid ei tõendata, kui ei ole teisiti kindlaks määratud. See on nii sellepärast, et eelisnõudeta võlausaldajad ei saa pankroti korral tavaliselt midagi. Ringkonnakohus võib halduri taotlusel otsustada, et võlad tuleb tõendada. Seda tehakse, kui on võimalik eeldada, et eelisõiguseta nõuded tasutakse teatud ulatuses pankrotimenetluses toimuva jaotamise käigus. Kui on otsustatud, et toimuma peaks võla tõendamise menetlus, tuleb nõudeid, mida on võimalik pankrotimenetluse käigus esitada, üldjuhul tõendada, et võlausaldaja jaotamisel midagi saaks. Tõendada tuleb ka eelisõigust. Kui aga võlausaldajal on vara suhtes pantimise või kinnipidamise õigus, ei ole vaja võlga tõendada võlausaldaja puhul, kellel on õigus kõnealusest varast tehtavale maksele.

Asjaolu, et võlgnik kaotab oma vara üle kontrolli, tähendab, et võlgnikul ei ole võimalik võtta kohustusi, mida saaks pankrotimenetluse käigus esitada. Kui võlgnik võtab või tal tekivad pärast pankrotimenetluse algust kohustused, ei ole võimalik neid pankroti käigus tavaliselt tõendada. Väljakujunenud kohtupraktika on selline, et mõnikord võib võlgnik saada tagasi kontrolli teatud vara üle, kui haldur ei nõua sõnaselgelt vastupidist.

Pankrotivara, mida esindab haldur, võib võtta õigusi ja kohustusi näiteks lepingut sõlmides. Need annavad õiguse esitada nõudeid pankrotivara enda vastu (massafordringar). Põhimõtteliselt on pankrotivara enda vastu esitatud nõuetel eelisõigus tavaliste pankrotinõuete ees (konkursfordringar). Halduri tasu ja muud samasugused võlad (mida nimetatakse pankrotikuludeks, konkurskostnader) tuleb tasuda pankrotivarast siiski enne muid võlgu, mille pankrotivara on võtnud. Kui pankrotikulusid ei ole võimalik pankrotivarast tasuda, peab seda tegema tavaliselt riik. Pankrotinõuded rahuldatakse põhimõtteliselt alles pärast seda, kui pankrotikulud ja pankrotivara enda vastu esitatud nõuded on tasutud.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Selle kohta, kuidas teatada nõuetest ettevõtte reorganiseerimise korral, üldeeskirjad puuduvad. Siiski võib kohus sellisel puhul võlgniku taotlusel otsustada lubada pidada läbirääkimisi avaliku kokkuleppe sõlmimiseks võlausaldajatega (offentligt ackord). Võlausaldaja peab vajaduse korral esitama oma nõuded kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste käigus (vt allpool). Kokkuleppe teemalistel läbirääkimistel osalevad ainult need võlausaldajad, kelle nõuded tekkisid enne ettevõtte reorganiseerimise taotluse esitamist. Sellegipoolest ei osale nendes läbirääkimistes kõik võlausaldajad. Näiteks jääb neist välja võlausaldaja, kelle nõue on võimalik rahuldada tasaarveldusega või kellel on eelisnõue. Ettevõtte reorganiseerimise ametnik koostab nimekirja pankrotivara varade ja kohustuste kohta. Kui isikul on nõue, mida ei ole pankrotivara nimekirja kantud või mis ilmneb vahepealsel ajal, ning ta soovib kokkuleppe üle peetavates läbirääkimistes osaleda, peab ta esitama selle nõude ettevõtte reorganiseerimise ametnikule kirjalikult hiljemalt ühe nädala jooksul enne võlausaldajate üldkoosolekut.

Nõuded, mille aluseks on kokkulepped, mille võlgnik sõlmib ettevõtte reorganiseerimise ametniku nõusolekul ettevõtte reorganiseerimise ajal, on üldiselt eelisnõuded.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Peaasjalikult hõlmab võla restruktureerimine kõiki selliseid rahalisi nõudeid võlgniku vastu, mis olid tekkinud enne algatamisotsuse väljakuulutamise kuupäeva. Võlausaldajad peaksid seetõttu esitama enne algatamisotsust tekkinud nõuded, mis kuuluvad võla restruktureerimise alla, sest muidu tekib oht, et võlgnik vabastatakse kõnealuste võlgade tasumise kohustusest (vt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“)

Võla restruktureerimine ei hõlma siiski:

1. perekonna elatisnõuet, tingimusel et sotsiaalkindlustusamet (Försäkringskassan) või välisriigi avalik-õiguslik asutus ei ole üle võtnud toetuskõlbliku poole õigust saada elatist;

2. nõuet, mille suhtes on võlausaldajal pandiõigus või muu eelisõigus vastavalt eelisõiguste seaduse (Förmånsrattslagen (1970:979)) 6. või 7. jaole või kinnipidamisõigus, kui tagatisest piisab nõude rahuldamiseks;

3. nõuet, mille suhtes on võlausaldaja omandanud eelisõiguse vastavalt eelisõiguste seaduse 8. jaole enne seda, kui vara suhtes, mille arvel oli kavas nõue täitmisele pöörata, kuulutati välja menetluse algatamise otsus;

4. nõuet, mille maksetähtaeg ei ole saabunud ja mille tingimus on, et võlausaldaja esitab selgitused, või

5. nõuet, mis on vaidlustatud.

Kui nõue on tingimuslik, selle summa ei ole kindlaks määratud või selle maksetähtaeg ei ole saabunud, võidakse otsustada, et see jääb võla restruktureerimisest välja. Kui on võimalik nõustuda, et nõue on alusetu, tuleb otsustada, et võla restruktureerimine seda ei hõlma.

Võla restruktureerimine ei hõlma nõudeid, mis tekkisid pärast algatamisotsust.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Peaasjalikult hõlmab ettevõtte võla restruktureerimine kõiki rahalisi nõudeid võlgniku vastu, mis tekkisid enne algatamisotsuse väljakuulutamise kuupäeva. Võlausaldajad peaksid seetõttu teatama enne algatamisotsust tekkinud nõuetest, mis kuuluvad ettevõtte võla restruktureerimise alla, sest muidu tekib oht, et võlgnik vabastatakse kõnealuste võlgade tasumise kohustusest (vt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“)

Ettevõtte võla restruktureerimine ei hõlma siiski:

1. perekonna elatisnõuet, tingimusel et sotsiaalkindlustusamet või välisriigi avalik-õiguslik asutus ei ole üle võtnud toetuskõlbliku poole õigust saada elatist;

2. nõuet, mille suhtes on võlausaldajal eelisõigus vastavalt eelisõiguste seaduse (1970:979) 5. jaole, kui tagatisest piisab nõude rahuldamiseks;

3. nõuet, mille suhtes on võlausaldajal pandiõigus või muu eelisõigus vastavalt eelisõiguste seaduse 6. või 7. jaole või kinnipidamisõigus, kui tagatisest piisab nõude rahuldamiseks;

4. nõuet, mille suhtes on võlausaldaja omandanud eelisõiguse vastavalt eelisõiguste seaduse 8. jaole enne seda, kui vara suhtes, mille arvel oli kavas nõue täitmisele pöörata, kuulutati välja menetluse algatamise otsus;

5. nõuet, mille maksetähtaeg ei ole saabunud ja mille tingimus on, et võlausaldaja esitab selgitused, või

6. nõuet, mis on vaidlustatud.

Kui nõue on tingimuslik, selle summa ei ole kindlaks määratud või selle maksetähtaeg ei ole saabunud, võidakse otsustada, et see jääb ettevõtte võla restruktureerimisest välja. Kui on võimalik nõustuda, et nõue on alusetu, tuleb otsustada, et ettevõtte võla restruktureerimine seda ei hõlma.

Ettevõtte võla restruktureerimine ei hõlma nõudeid, mis tekkisid pärast algatamisotsust.

12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?

PANKROT

Pankroti käigus võib esitada üldjuhul ainult nõudeid, mis tekkisid enne pankrotiotsuse väljakuulutamist. Nõude võib esitada pankroti käigus isegi juhul, kui see on tingimuslik või selle maksetähtaeg ei ole saabunud.

Juhtudel, kui võlgade tõendamist ei toimu, puuduvad eeskirjad, millega nõutaks võlausaldajalt oma nõude esitamist mingil kindlaks viisil. Võlgade tõendamiseta pankroti korral peab haldur omal algatusel tagama, et kõik eelisnõuded saavad jaotamisel nõuetekohase osakaalu. Põhimõtteliselt ei takista miski võlausaldajat esitamast oma üldsõnalist nõuet kuni väljapakutud jaotamise vaidlustamise tähtaja lõpuni.

Kui saab eeldada, et varast piisab nendele võlausaldajatele tasumiseks, kes ei ole eelisseisundis, tuleb võlgu tõendada (vt eespool teave võlgade tõendamise kohta). Kui ringkonnakohus otsustab, et võlgu tuleb tõendada, määrab ta tõendite esitamiseks nelja- kuni kümnenädalase ajavahemiku. Otsus, milles kutsutakse esitama võlgade kohta tõendeid, tuleb avaldada. Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded kehtestatud ajavahemiku jooksul kirjalikult. Kui võlausaldajal on vara suhtes pandi- või kinnipidamisõigus, ei ole tal vaja esitada menetluses võlgade kohta tõendit, et saada vara arvel väljamakse. Kui võlad on tõendatud ja võlausaldaja soovib esitada nõude või teostada pandiõigust pärast tõendite esitamise tähtaega, võib ta esitada tõendid ex post (efterbevakning). Seda tuleb teha hiljemalt kuupäeval, mil haldur teeb jaotamise kohta ettepaneku, st enne, kui ettepanek esitatakse kohtule ja avaldatakse. Kui võlausaldaja ei esita oma nõude kohta tõendeid, kaotab ta võimaluse saada väljamakset jaotamisotsusega hõlmatud varast. Pärast seda on võlausaldajal põhimõtteliselt võimalik saada väljamakse oma nõude eest ainult juhul, kui vabanevad uued vahendid (ex post jaotamine, efterutdelning).

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Nagu eespool märgitud, ei ole võlausaldajal üldist kohustust esitada ettevõtte reorganiseerimise korral nõudeid, kuid tal võib vaja olla esitada oma nõuded osana kokkuleppe üle peetavatest läbirääkimistest. Ettevõtte reorganiseerimise ametnik peab koostama ettevõtte reorganiseerimise kava. Kavas näidatakse tavaliselt, kuidas on võimalik võlgniku ettevõtte rahalist olukorda lahendada ja kuidas tuleb selle tegevuse tulemusi parandada. Kava sisu võib siiski kohandada vastavalt üksikjuhtumite asjaoludele.

Teatud asjaoludel võib ettevõtte reorganiseerimise raames sõlmida võlausaldajatega avaliku kokkuleppe. Kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste taotluse esitab võlgnik.

Kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste taotlus peab sisaldama kokkuleppe ettepanekut, milles on märgitud, kui palju pakub võlgnik maksetena, millal maksed tehakse, kas kokkuleppega seoses on seatud tagatis ja kui on, siis mida see sisaldab. Lisada tuleb varade ja kohustuste nimekiri.

Kui kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste taotlus tunnistatakse vastuvõetavaks, peab kohus tegema viivitamata otsuse, millega ta annab loa läbirääkimisteks kokkuleppe üle. Samal ajal peab kohus määrama kuupäeva võlausaldajate üldkoosoleku jaoks, mis toimub kohtus, väljastama välja koosoleku kutse ja avaldama otsuse.

Võlgnikul, ettevõtte reorganiseerimise ametnikul ja võlausaldajatel on võimalus kokkuleppega hõlmatud nõue vaidlustada. Erieeskirjadega reguleeritakse võimalust osaleda kokkuleppeteemalistes läbirääkimistes nõude alusel, mida ei ole pankrotivara nimekirja lisatud.

Kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel võivad osaleda ainult võlausaldajad, kelle nõuded tekkisid enne ettevõtte reorganiseerimise taotluse esitamist. Võlausaldajad, kelle nõue on võimalik rahuldada tasaarveldusega või kelle nõue on eelisseisundis, läbirääkimistel ei osale. Samuti ei osale võlausaldajad, kellel oleks olnud pankroti korral õigus makse saamisele alles pärast teisi võlausaldajaid, välja arvatud juhul, kui läbirääkimistes osalevad teised võlausaldajad seda lubavad.

Võlausaldaja nõudel peab võlgnik võlausaldajate üldkoosolekul pankrotivara nimekirja vandega kinnitama.

Võlausaldajad hääletavad esitatud kokkuleppe üle võlausaldajate üldkoosolekul. Nad loevad heakskiidetuks kokkuleppe ettepaneku, millega rahuldatakse vähemalt 50 % nõuete summast, kui kolm viiendikku hääletanutest on poolt ja nende nõuded moodustavad kolm viiendikku hääleõiguslike nõuete kogusummast. Kui see osakaal on väiksem, kiidetakse kokkuleppe ettepanek heaks, kui selle poolt on kolm neljandikku hääletanutest ja nende nõuded moodustavad kolm neljandikku hääleõiguslike nõuete kogusummast.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Kui võetakse vastu otsus algatada võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post‑ och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed võla restruktureerimise protsessi käigus.

Pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist ja piisava teabe kogumist koostatakse võla restruktureerimise ettepanek. See saadetakse kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele, kelle nõudeid ettepanek puudutab, koos üleskutsega esitada teatud ajavahemiku jooksul oma märkused. Kui võlausaldaja jätab märkused esitamata, ei takista see võla restruktureerimise heakskiitmise otsustamist.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Kui võetakse vastu otsus algatada ettevõtte võla restruktureerimise protsess, tuleb sellekohane teade avaldada viivitamata ametlikus väljaandes Post‑ och Inrikes Tidningar. Ühe nädala jooksul pärast avaldamist tuleb saata teade ka teadaolevatele võlausaldajatele. Teadetes tuleb kutsuda võlausaldajaid muu hulgas üles esitama oma nõuded võlgniku vastu – tavaliselt kirjalikult ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast –, täpsustama oma nõuete üksikasju ja andma muud asja hindamiseks vajalikku teavet, samuti selle konto andmed, millele tehakse maksed võla restruktureerimise protsessi käigus.

Pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist ja piisava teabe kogumist koostatakse ettevõtte võla restruktureerimise ettepanek. See saadetakse kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele, kelle nõudeid ettepanek puuduta, koos üleskutsega esitada teatud ajavahemiku jooksul oma märkused. Kui võlausaldaja jätab märkused esitamata, ei takista see ettevõtte võla restruktureerimise heakskiitmise otsustamist.

13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?

PANKROT

Kui pankrotivarasse kuuluvatest varadest ei piisa pankrotikulude ja pankrotivara enda võlgade tasumiseks, tuleb pankrot maha kanda (vt eespool pankrotikulude ja pankrotivara võlgade kohta). Kui pankrot kantakse maha (avskrivas), siis võlausaldajatele põhimõtteliselt väljamakseid ei tehta.

Kui pankrotti ei kanta maha, jaotatakse pankrotivara raha, mida ei kasutata pankrotikulude ja pankrotivara võlgade tasumiseks, võlausaldajatele. Jaotamine peab olema põhimõtteliselt kooskõlas eelisõiguste seadusega.

Eelisõiguste seadus reguleerib võlausaldajate vastastikuseid õigusi makse saamiseks pankroti korral. Eelisõiguste seaduse kohta saab anda järgmist kokkuvõtlikku teavet.

Maksega on seotud eri- või üldeelisõigus. Erieelisõigus on seotud teatud varaga (nt pandiõigus, kinnipidamisõigus, kinnisvarale seatud hüpoteek (inteckning)). Üldeelisõigus on seotud kogu võlgniku pankrotivaras sisalduva varaga (nt võlausaldajate kulud seoses võlgnikule pankroti väljakuulutamisega ning ettevõtte reorganiseerimise ametniku tasu, kui kõnealusele pankrotile eelnes ettevõtte reorganiseerimine). Erieelisõigus seisab üldeelisõigusest eespool. Kõikidel eelisõiguseta nõuetel on vastastikku samad õigused. Kokkuleppega võib samuti ette näha, et võlausaldajal on õigus saada makse alles pärast kõikide ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamist (allutatud nõue, efterställd fordran).

Eelisõigus jätkub isegi juhul, kui nõue antakse üle või arestitakse või läheb muul viisil teisele poolele üle.

Kui nõudel on teatud vara suhtes erieelisõigus, kuid sellest varast ei piisa selle nõude rahuldamiseks, käsitletakse ülejääki eelisõiguseta nõudena.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimisel jaotamist ei toimu, välja arvatud juhul, kui võlausaldajatega on sõlmitud avalik kokkulepe.

Avalikus kokkuleppes võib ette näha, et nõudeid tuleb vähendada ja maksta välja mingil kindlal viisil. Kokkulepe peab andma kõikidele võlausaldajatele võrdsed õigused ja vähemalt 25 % nõuete summast, välja arvatud juhul, kui kõik teadaolevad võlausaldajad, keda kokkulepe hõlmab, kiidavad heaks väiksema osakaalu või kui väiksema osakaaluga nõustumiseks on konkreetsed alused. Ettenähtud minimaalne osa tuleb maksta välja ühe aasta jooksul alates kokkuleppe kinnitamisest, välja arvatud juhul, kui kõik teadaolevad võlausaldajad nõustuvad pikema makseajaga. Kokkuleppes võib ka ette näha, et võlgnikule antakse ainult maksepikendust või muu erisoodustus.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Kõikide võla restruktureerimisega hõlmatud nõuetega kaasnevad võrdsed õigused. Võlausaldaja nõusolekul võib anda nõudele siiski vähem soodsad õigused või selle võib maksta välja enne teisi nõudeid, kui jaotamiseks olemasolev summa on väike ja nii on mõistlik teha, kui võtta arvesse võlgade ulatust ja muid asjaolusid.

Nõudeid reguleerivad sätted määratakse kindlaks võla restruktureerimist lubavas otsuses.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Kõikide ettevõtte võla restruktureerimisega hõlmatud nõuetega kaasnevad võrdsed õigused. Võlausaldaja nõusolekul võib anda nõudele siiski vähem soodsad õigused või selle võib maksta välja enne teisi nõudeid, kui jaotamiseks olemasolev summa on väike ja nii on mõistlik teha, võttes arvesse võlgade ulatust ja muid asjaolusid.

Nõudeid reguleerivad sätted määratakse kindlaks võla restruktureerimist lubavas otsuses.

14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?

PANKROT

Kui võlgnik nõustub oma võlgasid tasuma või on saavutanud võlausaldajatega muu kokkuleppe (vabatahtlik kokkulepe, frivillig uppgörelse), peab ringkonnakohus tegema otsuse pankroti lõpetamise kohta. Võlgade tõendamisega pankroti korral võib pankroti lõpule viia ka kokkuleppe heakskiitmise otsusega (ackord i konkurs). Muudel juhtudel lõpetatakse pankrot mahakandmisega (avskrivning, kui varadest ei piisa pankrotikulude ja pankrotivara enda kohta esitatud nõuete tasumiseks) või võlausaldajatele jaotamisega.

Pankrot ei vabasta füüsilist isikut vastutusest oma võlgade tasumise eest (võla restruktureerimise eeskirjad on erinevad). Tasumata võlad jäävad seetõttu pärast pankrotti alles (mitte siis, kui nende kohta on olemas vabatahtlik või võlausaldajatega sõlmitud kokkulepe).

Juriidiline isik lõpetatakse pärast pankrotti (seda reguleerivad sätted on kirjas ühingute moodustamise õigust käsitlevates õigusaktides). See tähendab, et põhimõtteliselt ei ole võlausaldajatel võimalik esitada pärast pankrotti juriidilise isiku vastu tasumata nõudeid.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Kui sõlmitakse avalik kokkulepe, on see siduv kõikide, nii teadaolevate kui ka teadmata võlausaldajate jaoks, kellel oli õigus kokkuleppe üle peetavates läbirääkimistes osaleda. Võlausaldaja, kellel oleks pankroti korral õigus maksele pärast teisi võlausaldajaid, kaotab oma õiguse võlgnikult makse saamiseks, välja arvatud juhul, kui kokkuleppega rahuldatakse täielikult kõikide nende võlausaldajate nõuded, kellel oli õigus kokkuleppe üle peetavates läbirääkimistes osaleda. Võlausaldaja jaoks, kellel on teatud vara suhtes eelisõigus, on kokkulepe siduv summade puhul, mida ei ole võimalik sellest varast eraldada.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise otsus vabastab võlgniku võla restruktureerimisega hõlmatud võlgade tasumise kohustusest ulatuses, milles neid on vähendatud. Samuti vabastab restruktureerimine võlgniku kohustusest tasuda teadmata võlad, välja arvatud juhul, kui need on võlad, mida ei ole võimalik võla restruktureerimisega hõlmata.

Võla restruktureerimine tähendab, et õigus saada restruktureerimisega hõlmatud nõude eest intressi või viivist tunnistatakse kehtetuks ajavahemikuks, mis järgneb algatamisotsuse väljakuulutamise kuupäevale.

Võla restruktureerimine ei mõjuta võlausaldaja õigusi tagatise andja või muu isiku suhtes, kes vastutab kõnealuse võla eest lisaks võlgnikule.

Võla restruktureerimine heakskiitmise otsus peab sisaldama maksekava. Maksekava kestus on viis aastat, kui ei ole mõjuvaid põhjusi lühema kestuse määramiseks. Maksekava hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast. Kui on kindlaks määratud maksekava lõppkuupäev, tuleb ajavahemik, mille suhtes protsessi algatamise otsust kohaldati, tavaliselt kava kestusest maha arvata, välja arvatud juhul, kui on alus lühema ajavahemiku mahaarvamiseks, arvestades võlgniku tegevust pärast algatamisotsust.

Võla restruktureerimise otsust võib teatud tingimustel muuta või selle võib tühistada. Otsuse võib tühistada või seda võib punktides 6 ja 7 osutatud juhtudel muuta, kui seda nõuab võlausaldaja, kelle nõuet võla restruktureerimine hõlmab, juhul kui

1. võlgnik on olnud võlausaldaja vastu ebaaus;

2. võlgnik on pankrotimenetlust või täitemeedet tahtlikult takistanud;

3. võlgnik on salaja soosinud teatud võlausaldajat, et mõjutada võla restruktureerimisega seotud otsust;

4. võlgnik on esitanud oma võla restruktureerimise taotluses või muul ajal juhtumi menetlemise käigus võlausaldaja kahjuks tahtlikult ebaõiget teavet;

5. võlgnik on esitanud ebaõiget teavet, mille tagajärjeks on avalik-õigusliku asutuse otsus maksude või lõivude kohta, mida võla restruktureerimine hõlmab, või ei ole esitanud teavet, kuigi temalt on seda nõutud, ja selle tagajärjeks on vale otsuse tegemine või otsuse tegemata jätmine;

6. võlgnik ei täida maksekava ja sellest kõrvalekaldumine on märkimisväärne või

7. võlgniku finantsseisund on pärast võla restruktureerimise otsust märkimisväärselt paranenud ja selle põhjuseks on asjaolud, mida ei olnud võimalik otsuse tegemise hetkel ette näha.

Punktis 7 osutatud juhtudel tuleb esitada taotlus viie aasta jooksul alates menetluse algatamise otsuse kuupäevast või kui maksekava lõpeb hiljem, siis hiljemalt kava lõppkuupäevaks. Võla restruktureerimise otsuse muutmise korral võib maksekava kestuseks kehtestada kuni seitse aastat.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Ettevõtte võla restruktureerimise otsus vabastab võlgniku võla restruktureerimisega hõlmatud võlgade tasumisest ulatuses, milles neid on vähendatud. Samuti vabastab restruktureerimine võlgniku kohustusest tasuda teadmata võlad, välja arvatud juhul, kui need on võlad, mida ei ole võimalik ettevõtte võla restruktureerimisega hõlmata.

Ettevõtte võla restruktureerimine tähendab, et õigus saada restruktureerimisega hõlmatud nõude eest intressi või viivist tunnistatakse kehtetuks ajavahemikuks, mis järgneb algatamisotsuse väljakuulutamise kuupäevale.

Võla restruktureerimine ei mõjuta võlausaldaja õigusi tagatise andja või muu isiku suhtes, kes vastutab kõnealuse võla eest lisaks võlgnikule.

Ettevõtte võla restruktureerimine heakskiitmise otsus peab sisaldama maksekava. Maksekava kestus on kolm aastat. See hakkab kehtima restruktureerimise heakskiitmise otsuse kuupäevast.

Võla restruktureerimise otsust võib teatud tingimustel muuta või selle võib tühistada. Otsuse võib tühistada või seda võib punktides 6 ja 7 osutatud juhtudel muuta, kui seda nõuab võlausaldaja, kelle nõuet võla restruktureerimine hõlmab, juhul kui

1. võlgnik on olnud võlausaldaja suhtes ebaaus;

2. võlgnik on pankrotimenetlust või täitemeedet tahtlikult takistanud;

3. võlgnik on salaja soosinud teatud võlausaldajat, et mõjutada võla restruktureerimisega seotud otsust;

4. võlgnik on esitanud oma võla restruktureerimise taotluses või muul ajal juhtumi menetlemise käigus võlausaldaja kahjuks tahtlikult ebaõiget teavet;

5. võlgnik on esitanud ebaõiget teavet, mille tagajärjeks on avalik-õigusliku asutuse otsus maksude või lõivude kohta, mida ettevõtte võla restruktureerimine hõlmab, või ei ole esitanud teavet, kuigi temalt on seda nõutud, ja selle tagajärjeks on vale otsuse tegemine või otsuse tegemata jätmine;

6. võlgnik ei täida maksekava ja sellest kõrvalekaldumine on märkimisväärne või

7. võlgniku finantsseisund on pärast võla restruktureerimise otsust märkimisväärselt paranenud.

Punktis 7 osutatud juhtudel tuleb esitada taotlus kolme aasta jooksul alates menetluse algatamise otsuse kuupäevast või kui maksekava lõpeb hiljem, siis hiljemalt kava lõppkuupäevaks. Ettevõtte võla restruktureerimise otsuse muutmise korral võib maksekava kestuseks kehtestada kuni viis aastat.

15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?

PANKROT

Nagu eespool märgitud, ei vabasta pankrot füüsilist isikut vastutusest oma võlgade tasumise eest. Juriidilised isikud aga lõpetatakse pärast pankrotti.

Kui pärast pankrotti peaksid kättesaadavaks muutuma jaotamiseks sobivad vahendid, on olemas ex post jaotamise säte.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Teavet võlausaldajatega sõlmitava avaliku kokkuleppe kohta vt eespool. Kui avalikku kokkulepet ei ole sõlmitud ja võlgnik ei ole saavutanud vabatahtlikku kokkulepet ega muud kokkulepet võlausaldajatega, jäävad nõuded pärast ettevõtte reorganiseerimise lõppu tasumata.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Teatud asjaoludel võib võlausaldaja lasta võla restruktureerimist uuesti hinnata pärast seda, kui võlgnik on maksekava täitnud. Vt punkt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Teatud asjaoludel võib võlausaldaja lasta ettevõtte võla restruktureerimist uuesti hinnata pärast seda, kui võlgnik on maksekava täitnud. Vt „Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed?“

16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?

PANKROT

Halduri tasu ja teised samalaadsed võlad (pankrotikulud) ja muud pankrotivaral endal tekkinud võlad tuleb tasuda pankrotivarast enne väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Pankrotikulud seisavad omakorda pankrotivara muude nõuete ees esikohal. Kui pankrotikulusid ei ole võimalik pankrotivarast tasuda, teeb seda üldjuhul riik.


ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Ettevõtte reorganiseerimise ametnikul (ja järelevalveametnikul, kui ta on määratud) on õigus saada oma töö ja ülesannete täitmiseks vajalike kulude eest hüvitist. See tasu ei või ületada summat, mida võib pidada mõistlikuks hüvitiseks ülesande täitmise eest. Ettevõtte reorganiseerimise ametniku või võlgniku taotlusel hindab kohus ettevõtte reorganiseerimise ametniku õigust saada hüvitist. Võlausaldaja, kelle nõudele kohaldatakse kokkulepet, võib samuti hindamist taotleda, kuni kokkulepe on täidetud. Kohtukulud, ettevõtte reorganiseerimise ametniku ja järelevalveametniku hüvitise peab tasuma võlgnik.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Võla restruktureerimise protsessi ajal teeb võlgnik tavaliselt makseid täiteametile, kes edastab raha seejärel võlausaldajatele. Täiteamet kogub võlgnikult tema maksete haldamise eest iga-aastast maksu.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Võla restruktureerimise protsessi ajal teeb võlgnik tavaliselt makseid täiteametile, kes edastab raha seejärel võlausaldajatele. Täiteamet kogub võlgnikult tema maksete haldamise eest iga-aastast maksu.

17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?

PANKROT

Pankrotivarasse tagasivõitmise eeskirjad (återvinning till konkursbo) on kindlaks määratud pankrotiseaduses. Tagasivõitmise eeskirjades kindlaks määratud ajavahemike arvestamise aluskuupäev on tavaliselt pankrotiavaldusele eelnev päev.

Toiming on võimalik tagasi pöörata (går åter), kui sellega eelistati ebasobivalt teatud võlausaldajat teistele, kui võlausaldajad on võlgniku varast ilma jäetud või kui võlgniku võlad on suurenenud ja kui võlgnik oli maksejõuetu või muutus maksejõuetuks üksnes menetluse tagajärjel või menetluse ja muude kaasnevate tegurite ühismõju tagajärjel ja teine pool teadis või oleks pidanud teadma, et võlgnik on maksejõuetu ja millised olid asjaolud, mis muutsid õigustoimingu sobimatuks. Eeldatakse, et võlgniku perekonnaliikmetel olid esimeses lauses nimetatud teadmised, välja arvatud juhul, kui on veenvaid tõendeid, mis näitavad, et neil ei olnud ega saanud olla selliseid teadmisi. Kui toiming tehti rohkem kui viis aastat enne aluskuupäeva, on see võimalik tagasi pöörata ainult juhul, kui see on seotud võlgniku perekonnaliikmega.

Tagasi saab pöörata makse, mis tehti võla tasumiseks hiljem kui kolm kuud enne aluskuupäeva tavapärasest makseviisist erineva meetodi abil või ettemaksena või summas, mis halvendas tunduvalt võlgniku rahalist seisundit, välja arvatud juhul, kui seda saab pidada nende asjaolude korral tavapäraseks. Kui makse tehti võlgniku ühele perekonnaliikmele enne seda kuupäeva, kuid hiljem kui kaks aastat enne aluskuupäeva, on see võimalik tagasi pöörata, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et võlgnik ei olnud maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks kõnealuse toimingu tagajärjel.

Kingituste, eluaseme jagamise ja palkade kohta on olemas erieeskirjad. Teatud riigile tehtavad maksed, näiteks maksud, ei kuulu tagasivõitmise eeskirjade alla.

Tagasivõitmise taotlemiseks võib haldur esitada hagi üldkohtule või vaidlustada võlad, mida tõendatakse pankrotimenetluse käigus. Kui haldur otsustab tagasivõitmist mitte taotleda ja rahumeelse kokkuleppeni ei jõuta, võib võlausaldaja taotleda tagasivõitmist, esitades hagi üldkohtule.

Tagasivõitmise korral läheb võlgniku võõrandatud vara tagasi pankrotivara hulka.

ETTEVÕTTE REORGANISEERIMINE

Pärast ettevõtte reorganiseerimise otsuse väljakuulutamist kohaldatakse pankrotiga seotud tagasivõitmise kohta pankrotiseaduse sätteid, kui võlausaldajatega on sõlmitud avalik kokkulepe (vt pankrotti käsitlev punkt).

Kui taotletakse eelisõiguse või arestimise teel saadud makse tagasivõitmist, võib kohus otsustada katkestada täitemenetluse kuni uue korralduseni.

Tagasivõitmise hagi esitab ettevõtte reorganiseerimise ametnik või võlausaldaja, kelle nõudele oleks avalik kokkulepe laienenud. Hagi tuleb esitada enne võlausaldajate üldkoosoleku toimumist ja selle kohta ei saa teha lõplikku otsust senikaua, kuni avaliku kokkuleppe küsimus ei ole lahendatud. Võlausaldaja, kes soovib hagi esitada, peab teavitama sellest ettevõtte reorganiseerimise ametnikku. Kui seda ei ole tehtud, siis võlausaldaja asja menetlusse ei võeta.

Kui ettevõtte reorganiseerimise protsess lõpeb ilma avaliku kokkuleppe sõlmimiseta ja võlgnikule ei kuulutata pankrotti pärast taotluse esitamist kolme nädala jooksul alates kuupäevast, mil ettevõtte reorganiseerimise menetlus lõppes, tuleb esitatud tagasivõitmise taotlus tagasi lükata.

Pärast hageja kulude hüvitamist läheb tagasivõitmisest saadud tulu avaliku kokkuleppega hõlmatud võlausaldajatele. Kostja, kellel võib hageja hagi tulemusena olla võlgniku vastu nõue, võib osaleda selle nõude alusel kokkuleppe üle peetavates läbirääkimistes ja tal on õigus arvata summa, millele tal on jaotamisel õigus, maha summast, mida ta vastasel juhul oleks maksnud.

Avaliku kokkuleppega hõlmatud võlausaldaja või võlgniku nõudel võib tagasivõitmist menetlev kohus anda korralduse, et vara, millele võlausaldajal on õigus eelneva kohtuotsuse alusel, pannakse erihalduse alla (särskild förväntning). Erihalduse alla pandud vara võib arestida ainult juhul, kui kokkulepe on kehtetuks muutunud.

VÕLA RESTRUKTUREERIMINE

Tagasivõitmise kohta erisätteid ei ole.

ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMINE VASTAVALT ETTEVÕTTE VÕLA RESTRUKTUREERIMISE SEADUSELE

Tagasivõitmise kohta erisätteid ei ole.

Viimati uuendatud: 19/02/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.