- 1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?
- 2 Millistel alustel abielu lahutatakse?
- 3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses
- 4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?
- 5 Millised on lahuselu eeltingimused?
- 6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?
- 7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?
- 8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?
- 9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?
- 10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?
- 11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?
- 12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?
- 13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?
- 14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?
- 15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?
- 16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?
Leia sisu riikide kaupa
1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?
Bulgaaria õiguse kohaselt on abielu võimalik lahutuse teel lõpetada ühel järgmistest viisidest:
- lahutus vastastikusel kokkuleppel (perekonnaseadustiku (Семеен кодекс) artiklid 50 ja 51);
- lahutus hagi alusel abielu tõsise ja pöördumatu lõppemise tõttu (perekonnaseadustiku artikkel 49);
- lahutus hagi alusel abielu tõsise ja pöördumatu lõppemise tõttu ilma süü kohta otsust tegemata, kui abikaasad esitavad kokkuleppe (perekonnaseadustiku artikli 49 lõige 4).
Kui tegemist on abielu lahutamisega vastastikusel kokkuleppel, siis esitavad abikaasad rajoonikohtule (pайонен съд) ühise avalduse, mis sisaldab perekonnaseadustiku artikli 50 kohast kokkulepet. Kokkuleppega peavad abikaasad lahendama laste elukohta, vanema hooldusõiguse teostamist, suhtlusõigust, laste ülalpidamist, vara jagamist, perekonna ühise eluaseme kasutamist, lahutatud abikaasa ülalpidamist ja perekonnanime kasutamist käsitlevad küsimused. Kohus peab kokkuleppe heaks kiitma pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas sellega on kaitstud laste huvid. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe on puudulik või laste huvid ei ole piisaval määral kaitstud, näeb ta ette konkreetse ajavahemiku nende puuduste kõrvaldamiseks. Kui selle ajavahemiku jooksul puudusi ei kõrvaldata, lükkab kohus abielu lahutamise avalduse tagasi.
Kui abielu soovitakse lahutada hagi alusel abielu tõsise ja pöördumatu lõppemise tõttu, esitab hagi üks abikaasadest. Asjaomase hagi vaatab läbi kostja elukohajärgne pädev rajoonikohus. Kohus peab omal algatusel tegema otsuse selle kohta, kummal abikaasal lasub süü abielu lõppemise eest, ning vanema hooldusõiguse teostamise, abielust sündinud lastega seotud suhtlusõiguse ja nende laste ülalpidamise, vara jagamise, perekonna ühise eluaseme kasutamise, lahutatud abikaasa ülalpidamise ja mehe perekonnanime kasutamise kohta. Neid põhimõtteid kohaldatakse juhul, kui pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut, mille alusel lahendatakse abielu lahutamise korral eespool nimetatud küsimused.
Kui tegemist on abielu lahutamisega hagi alusel, võivad abikaasad kinnitada, et nad on sõlminud siduva kokkuleppe küsimustes, mis on seotud vanema hooldusõiguse teostamise, abielust sündinud lastega seotud suhtlusõiguse ja nende laste ülalpidamise, vara jagamise, perekonna ühise eluaseme kasutamise, lahutatud abikaasa ülalpidamise ja mehe perekonnanime kasutamisega. Kohus teeb süü kohta otsuse üksnes juhul, kui seda taotleb sõnaselgelt menetluse üks pool või kui seda taotlevad mõlemad pooled, kuid igal juhul peab kohus kindlaks tegema, et abielu lõpetamiseks on alust – st abielu on tegelikult ja pöördumatult lõppenud.
2 Millistel alustel abielu lahutatakse?
Lahutus vastastikusel kokkuleppel
Abielu lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel peavad mõlemad abikaasad pühalikult ja vankumatult kinnitama, et nad on abielu lõpetamisega nõus. Kohus ei uuri abikaasade motiive abielu lahutamisel.
Lahutus hagi alusel
Selleks et kohus lahutaks abielu hagi alusel, peab abielu olema tegelikult ja pöördumatult lõppenud. Mõiste „abielu tegelik ja pöördumatu lõppemine“ ei ole õiguslikult määratletud. Õigusteooria ja Bulgaaria kõrgeima kassatsioonikohtu (Върховен касационен съд) tõlgendava kohtupraktika kohaselt on abielu tegeliku ja pöördumatu lõppemisega tegemist siis, kui abielusuhe küll formaalselt eksisteerib, kuid abielul puudub täielikult avaliku korra ja seaduse kohane sisu. Abielu tegelik ja pöördumatu lõppemine on objektiivne olukord, mis tuleb kindlaks teha üksikjuhtumipõhiselt. Vastuvõetavad on kõik tõendamisvahendid, sealhulgas ütlused. Seaduses ei ole sätestatud absoluutseid põhjusi, mille alusel saab väita, et abielu on tegelikult ja pöördumatult lõppenud. Kohtupraktika kohaselt aktsepteeritakse selliste põhjustena abielurikkumist, pikaaegset de facto lahuselu, alkoholi ja muude joovastavate ainete liigtarvitamist, füüsilist ja vaimset vägivalda ning perekonna püsivat hülgamist. See loetelu ei ole ammendav. Uue perekonnaseadustiku kohaselt ei pea kohus enam tegema omal algatusel otsust selle kohta, kellel lasub süü abielu lõppemise eest, välja arvatud juhul, kui seda taotleb sõnaselgelt üks pool või seda taotlevad mõlemad pooled. Kuid kui abikaasad ei ole sõlminud kokkulepet, on süü küsimus otsustava tähtsusega, kui kohus teeb otsust vanema hooldusõiguse teostamist, abielust sündinud lastega seotud suhtlusõigust ja nende laste ülalpidamist ning perekonna ühise eluaseme kasutamist käsitlevates küsimustes.
3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses
3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)
Pärast abielu lahutamist võib kohus vastava taotluse alusel lubada säilitada abielu ajal kantud perekonnanime või taastada abielueelse perekonnanime. Teine abikaasa ei saa abielu ajal kantud perekonnanime säilitamise või abielueelse perekonnanime taastamise taotlusele vastuväidet esitada.
3.2 vara jagamisega abikaasade vahel
Uues perekonnaseadustikus on sätestatud mitu võimalikku abikaasade varasuhete liiki: seadusjärgne varaühisus; seadusjärgne varalahusus; abieluvaraleping.
1. Varaühisus tähendab, et kogu abielu jooksul soetatud vara, sealhulgas sularahahoiused, moodustavad jagamatu ühisvara. See vara on mõlema abikaasa ühisomand olenemata sellest, kelle nimel see soetati, kui see soetati mõlema abikaasa ühise panusega. Abikaasade ühise panusena võib käsitada raha investeerimist ja töötamist, laste eest hoolitsemist ja majapidamistööde tegemist. Kui ei tõendata vastupidist, eeldatakse, et abikaasad on panustanud ühiselt. Kehtiva perekonnaseadustiku alusel (see võeti vastu 2009. aastal) ei ole sularahahoiused enam ühisvara osa.
Kummagi abikaasa lahusvara hulka arvatakse enne abielu sõlmimist soetatud vara ning abielu ajal saadud pärandused ja kingitused. Lahusvara hulka loetakse ka vallasvara, mille abikaasa soetas abielu ajal oma tavapärase isikliku kasutamise või oma kutsealal tegutsemise eesmärgil.
Pärast abielu lahutamist muutub abieluvara tavapäraseks varaks.
2. Varalahusus.
Ühe abikaasa poolt abielu ajal omandatud õigused kuuluvad isiklikult sellele abikaasale, kuid kui abielu lõpetatakse hagi alusel, on kummalgi abikaasal õigus saada osa teise abikaasa poolt abielu ajal omandatud õiguste väärtusest, võttes arvesse nõude esitanud abikaasa panust, mis seisnes tööl käimises, rahaliste vahendite andmises, laste eest hoolitsemises, majapidamistööde tegemises või muus. Perekonna vajaduste rahuldamises osalevad mõlemad abikaasad; nad vastutavad solidaarselt perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamisega seotud kohustuste täitmise eest.
3. Abieluvaraleping.
Uue perekonnaseadustiku kohaselt võivad abikaasad sõlmida abieluvaralepingu. See on Bulgaaria õiguses uudne võimalus. Abieluvaralepingu võivad abikaasad sõlmida kas enne abiellumist või abielu jooksul. Abieluvaraleping sisaldab üksnes tingimusi, mis käsitlevad vara jagamist poolte vahel, näiteks: poolte õigusi abielu jooksul soetatud varale; poolte õigusi varale, mis kuulus neile enne abielu sõlmimist; vara, sealhulgas perekonna ühise eluaseme haldamise ja käsutamise viisi; kulude ja kohustuste jagamist poolte vahel; abielu lahutamise varalisi tagajärgi; abikaasade ülalpidamiskohustust abielu ajal ja lahutuse korral; abielust sündinud laste ülalpidamist. Lubamatud ei ole sätted, millega muudetakse ühe abikaasa mis tahes abielueelne vara abikaasade ühisvaraks. Abieluvaraleping ei tohi sisaldada sätteid surmaeelsete korralduste kohta, välja arvatud seoses sellega, mis käsitleb abikaasade osa kokkulepitud abieluvarast abielu lõpetamise korral. Mis tahes varasuhetes, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, kohaldatakse seadusjärgset varaühisust.
Olenemata abikaasade valitud varasuhtest, kohaldatakse üldist korda perekonna ühise eluaseme käsutamise suhtes. See tähendab, et juhul kui perekonna ühine eluase on ühe abikaasa lahusvara, on eluasemega tehingute tegemiseks vaja teise abikaasa nõusolekut, välja arvatud juhul, kui mõlemal abikaasal on veel üks eluase, mis kuulub ainult talle või on tema kaasomandis. Nõusoleku puudumise korral saab vara käsutada rajoonikohtu kohtuniku loal, kui tehakse kindlaks, et vara käsutamine ei kahjusta alaealiste laste ja perekonna huve. Kui pärast abielu lahutamist ei saa perekonna ühist eluaset kasutada mõlemad abikaasad eraldi, määrab kohus selle kasutamise õiguse ühele abikaasadest, kui asjaomane abikaasa on seda taotlenud ja tal on eluaset tarvis. Kui abielust on sündinud lapsed, kes ei ole veel täisealised, teeb kohus omal algatusel otsuse perekonna ühise eluaseme kasutamise kohta ning võib määrata selle eluaseme kasutamise õiguse vanema hooldusõiguse saanud abikaasale asjaomase hooldusõiguste teostamise ajaks.
Pärast abielu lahutamist ei ole endised abikaasad enam teineteise seadusjärgsed pärijad ja jäävad ilma kõigist hüvedest, mis nad saaksid surmaeelsete korralduste kohaselt. Pärast abielu lahutamist võidakse tühistada suure väärtusega varalised kingitused, mille tegi üks abikaasa või tegid tema lähisugulased seoses abieluga või abielu ajal teisele abikaasale, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus avaliku korraga. Kingituse tühistamise hagi võidakse esitada kuni ühe aasta jooksul pärast abielu lahutamist.
Seadusjärgset varaühisust kohaldatakse juhul, kui abiellu astuvad isikud ei ole valinud oma varasuhte reguleerimise viisi ja kui nad on alaealised või piiratud teovõimega isikud. Varasuhte kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse. Varasuhet võib abielu jooksul muuta. Muudatus tuleb märkida abielutõendile ja registreerida registris. Abieluvaralepingud ja kohaldatav seadusjärgne varasuhe registreeritakse registriameti keskses elektroonilises registris. Register on avalik. Kui üks abikaasa teeb või mõlemad abikaasad teevad kolmanda isikuga tehingu ja register ei sisalda andmeid kohaldatava varasuhte kohta, kohaldatakse seadusjärgset varaühisust.
3.3 abikaasade alaealiste lastega
Bulgaaria õiguses kasutatakse mõistet „vanema hooldusõiguse teostamine“ (упражняване на родителски права).
Kui kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, peab kohus tegema samas ka otsuse vanema hooldusõiguse teostamise, abielust sündinud lastega seotud suhtlusõiguse ja nende laste ülalpidamise ning perekonna ühise eluaseme kasutamisega seotud küsimuste kohta. Otsuse tegemisel võtab kohus arvesse laste huve. Kohus otsustab, kumb abikaasadest peab teostama vanema hooldusõigust ning näeb ette nende õiguste teostamise, vanemate ja laste vaheliste kontaktide ning laste ülalpidamisega seotud meetmed. Vanema hooldusõiguse määramisel hindab kohus kõiki laste huvidega seonduvaid asjaolusid, kuulates ära vanemad ja ka üle 10aastased lapsed.
3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?
Perekonnaseadustiku artikli 83 kohaselt mõistetakse elatis välja ainult sellele abikaasale, kes ei ole abielu lõppemises süüdi. Elatist tuleb maksta kuni kolme aasta jooksul pärast abielu lõpetamist, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud pikemas perioodis. Kohus võib seda perioodi pikendada, kui elatist saama õigustatud endine abikaasa kannatab puudust ja teine abikaasa suudab elatist maksta suuremate raskusteta. Endise abikaasa õigus elatist saada lõpeb siis, kui asjaomane endine abikaasa abiellub uuesti. Praktikas on endisele abikaasale elatise väljamõistmise juhud väga harvad.
4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?
Bulgaaria kehtivad õigusnormid ei tunne lahuselu mõistet.
Kohtupraktikas tähendab de facto lahuselu lihtsalt seda, et abikaasad ei ela koos ja neil puudub ühine majapidamine. Seega on selle tähendusväli erinev mõiste „lahuselu“ tähendusväljast.
5 Millised on lahuselu eeltingimused?
Vt vastus küsimusele nr 4.
6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?
Vt vastus küsimusele nr 4.
7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?
Mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine“ on kehtivas Bulgaaria õiguses kasutusel. Bulgaaria õiguse kohaselt on abielu võimalik lõpetada ka kehtetuks tunnistamise (унищожаване на бракa) teel. Enne abielu kohtumenetluse teel kehtetuks tunnistamist on sellisel abielul kõik kehtiva abieluga samad õiguslikud tagajärjed. Abielu võib kehtetuks tunnistada ainult kohtulikult: abielu tühisusele ei saa tugineda enne, kui selle kohta on otsuse teinud kohus.
8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?
Abielu kehtetuks tunnistamiseks peab üks abikaasadest:
- olema abielu sõlmimise ajal olnud alla 18aastane, ja juhul kui ta oli üle 16-aastane, olema sõlminud abielu ilma kohtu loata;
- olema endiselt abielus kolmanda isikuga;
- olema tunnistatud teovõimetuks või põdema vaimuhaigust või kannatama vaimse puude all, mis on tema teovõimetuks tunnistamise aluseks;
- põdema haigust, mis ohustab rängalt tema laste või teise abikaasa elu või tervist, välja arvatud juhul, kui haigus ohustab üksnes teist abikaasat ja asjaomane abikaasa on haigusest teadlik;
- olema teise abikaasa otsene üleneja või alaneja sugulane;
- olema teise abikaasa vend või õde, venna- või õelaps või muu kuni neljanda astme külgjoones sugulane;
- olema teise abikaasa lapsendanud vanem või lapsendatud laps;
- olema andnud abiellumiseks nõusoleku sunni teel, sest tema või tema perekonnaliikmete elu, tervis või au ähvardati seada tõsisesse ja vahetusse ohtu.
9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?
Sõltuvalt abielu tühisuse alusest võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada see abikaasa, keda abielu tühisus mõjutab; hagi võib esitada ka prokurör, abikaasa esimesest abielust või prokurör ja abikaasa. Perekonnaseadustiku artiklis 97 on sõnaselgelt ja ammendavalt loetletud isikud, kellel on õigus esitada hagi abielu kehtetuks tunnistamiseks, ning sellise hagi esitamise ajalised piirangud.
Abielu kehtetuks tunnistamisel on abikaasade isikutevahelistele ja varasuhetele, samuti abikaasade ja laste vahelistele suhetele samasugused tagajärjed nagu lahutusel. Abielu kehtetuks tunnistamise eesmärgil käsitatakse halvas usus tegutsemist võrdväärsena lahutuse aluseks oleva süülise tegevusega. Kehtetuks tunnistatud abielu ajal eostatud või sündinud lapsi käsitatakse abielust sündinud lastena ning nende puhul kohaldatakse isaduse eeldust.
10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?
Ainus viis lõpetada abielu lahutuse teel on esitada kohtule hagi või avaldus.
Kui pooled otsustavad kasutada lepitust, siis kohtumenetlus peatatakse.
11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?
Esimese astme kohtuna on rajoonikohtul (pайонен съд) üldine pädevus hagimenetlustes, mis käsitlevad abielu lahutamist süü alusel või abielu kehtetuks tunnistamist. Rajoonikohtud menetlevad ka avaldusi abielu lahutamiseks abikaasade vastastikusel kokkuleppel. Hagi tuleks esitada kostja elukohajärgsele kohtule. Kohus ei ole kohustatud omal algatusel omaenda pädevust kontrollima, kuid ta peab andma asja menetlemiseks pädevale kohtule, kui kostja esitab vastuväite hagile vastamiseks ette nähtud aja jooksul.
Lahutust taotlev pool peab ilmuma isiklikult kohtuistungile, millel asja arutatakse. Vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutuse korral peavad isiklikult kohale tulema mõlemad pooled. Ilma mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata jätmise korral jäetakse hagi rahuldamata.
Abieluasjades ei ole võimalik teha tagaseljaotsust.
12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?
Menetluse pooled võivad saada õigusabi sellise abi andmisele kehtestatud tavapärastel tingimustel. Need tingimused on sätestatud õigusabiseaduses (Закон за правната помощ).
13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?
Otsust abielu lahutamise kohta vastastikusel kokkuleppel ei saa edasi kaevata.
Kui menetluse poolele toimetatakse kätte otsus, mis on tehtud abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva hagi alusel, on poolel aega kaks nädalat, et esitada apellatsioon regionaalsele kohtule (oкръжен съд). Abielu lahutamise otsus jõustub isegi juhul, kui selle peale on esitatud apellatsioon seoses süüd käsitleva osaga.
14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?
Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Граждански процесуален кодекс) artikliga 621 rakendatud kujul. Ametiasutus, kellele esitatakse kohtuotsus või muu dokument, tunnustab seda, eeldusel et koos sellega esitatakse otsuse teinud kohtu tõestatud ärakiri ja selle juurde kuuluv tõend, kui nii on nõutud konkreetse Euroopa Liidu õigusaktiga. Pädevad registreerimisasutused tunnustavad kohtuotsuseid, mis jäävad nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) artikli 21 lõike 2 kohaldamisalasse.
Huvitatud pool võib taotleda kohtuotsuse tunnustamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 623 sätestatud menetluse kohaselt sellises regionaalses kohtus, mille tööpiirkonnas asub vastaspoole alaline elukoht või registrijärgne asukoht, või juhul kui vastaspoolel ei ole Bulgaaria territooriumil alalist elukohta või registrijärgset asukohta, siis sellises regionaalses kohtus, mille tööpiirkonnas asub huvitatud poole alaline elukoht või registrijärgne asukoht. Kui huvitatud poolel ei ole Bulgaaria territooriumil alalist elukohta ega registrijärgset asukohta, siis tuleb taotlus esitada Sofia linnakohtule (Софийски градски съд).
15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?
Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003 tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 622 ja 623 rakendatud kujul.
See pool, kes vaidlustab otsuse tunnustamise, võib esitada tunnustamismääruse või otsuse täitmise lubamist käsitleva määruse peale edasikaebuse. Määruse peale võib edasikaebuse esitada Sofia apellatsioonikohtule (Софийски апелативен съд). Sofia apellatsioonikohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse Bulgaaria kõrgeimale kassatsioonikohtule (Върховен касационен съд) üksnes seoses õigusküsimustega.
16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?
Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.
Sellistel juhtudel, mille suhtes ei ole võimalik eespool nimetatud määrust kohaldada, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse koodeksit (Кодекс на международното частно право).
Abielu kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus abielu sõlmiti.
Abikaasade isiklikke suhteid reguleeritakse selle riigi õigusega, mille kodanikud nad mõlemad on. Kui abikaasad on eri riikide kodanikud, reguleeritakse nendevahelisi suhteid selle riigi õigusega, kus asub nende ühine harilik viibimiskoht. Kui abikaasadel ühine harilik viibimiskoht puudub, reguleeritakse nendevahelisi suhteid selle riigi õigusega, millega on abikaasadel koos kõige tihedamad sidemed.
Abikaasade varasuhteid reguleeritakse selle õigusega, mida kohaldatakse nende isiklike suhete suhtes.
Kui abikaasad on sama välisriigi kodanikud, kohaldatakse nende lahutuse suhtes selle riigi õigust, mille kodanikud nad abielu lahutamise hagi esitamise ajal olid. Kui abikaasad on eri välisriikide kodanikud, kohaldatakse nende lahutuse suhtes selle riigi õigust, kus asus nende ühine harilik viibimiskoht abielu lahutamise hagi esitamise ajal. Kui abikaasadel puudub ühine harilik viibimiskoht, kohaldatakse Bulgaaria õigust.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.