

Leia sisu riikide kaupa
Kirikliku abielu korral saab lahutusmenetluse algatada alles pärast seda, kui hageja elukohaks oleva piirkonna piiskopile on esitatud teatis. Lahutusavalduse võib esitada kolm kuud pärast seda, kui pädevale piiskopile on saadetud teatis. Teatist ei ole vaja saata siis, kui lahutuse põhjuseks on isiku kadumine või vaimuhaigus.
Lahutuse tulemusel abielu lõppeb, kuid see ei too automaatselt kaasa perekonnanime muutmist. Asjaomane pool otsustab, kas ta esitab vande all avalduse oma nime muutmiseks.
Lahutus ei mõjuta varaga seotud vaidlusi.. Need tuleb lahendada eraldi avalduse alusel, sest menetlused on erinevad.
Puudub, sest lahutusmenetlus on hooldusõigusmenetlusest eraldi ja sõltumatu, välja arvatud juhul, kui lahutuse põhjuseks oli laste elu kallale kippumine või nende kehaline väärkohtlemine.
Lahutus ei mõjuta abikaasade alaealiste lastega seotud küsimusi (nt elatis, vanemlik vastutus, suhtlemine). Nendes asjades tuleb esitada eraldi avaldused.
Lahutus iseenesest ei kätke endas kohustust maksta teisele abikaasale elatist. Lahuselu korral tuleb selleks esitada eraldi avaldus.
Küprose perekonnaõiguses puudub mõiste „seadusjärgne lahuselu“.
Ei kohaldata.
Ei kohaldata.
See tähendab, et kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse kuupäevast on abielu tunnistatud kehtetuks ja tühiseks.
Vastavalt abieluseaduse 104(I)/2003 (mida on muudetud seadusega 66(I)/2009) artiklile 17 on abielu kehtetu, kui see oli sõlmitud
a) enne kummagi poole eelmise – nii kirikliku kui ka ilmaliku – abielu lõplikku lahutamist või tühistamist;
b) kuni viienda astme otse- või kõrvalliini veresugulaste vahel;
c) kuni kolmanda astme otse- või kõrvalliini hõimlaste vahel;
d) lapsendaja ja lapsendatava või nende järeltulijate vahel;
e) väljaspool abielu sündinud lapse ja lapse omaks tunnistanud isa või viimase veresugulaste vahel.
Kui abielu on tühine või tunnistatud kehtetuks lõpliku kohtuotsusega, muutub see täiesti kehtetuks kohtuotsuse tegemise kuupäevast.
Hetkel selline võimalus puudub. Õigusvolinik koostab praegu perelepitust käsitleva seaduse eelnõu.
Abielu lahutamise / kehtetuks tunnistamise avaldus tuleb esitada selle piirkonna (eparchía) perekonnakohtule (oikogeneiakó dikastírio), kus on mõlema või ühe poole elukoht. Avaldus peab olema kooskõlas ülemkohtu 1990. aasta menetluseeskirjades esitatud vormiga nr 1 (Týpo 1 ton Diadikastikón Kanonismón tou Anótatou Dikastiríou tou 1990). Avaldusele tuleb tõendusmaterjalina lisada pädevale piiskopile saadetud teatise postitamise tõend või kättesaamise kinnitus, mille kohaselt pädev piiskop on kätte saanud teavitamisalase tähtkirja, ning samuti poolte abielutunnistus.
Jah. Avaldus tuleb esitada pädevale perekonnakohtule.
Jah, abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse peale on võimalik esitada edasikaebus teise astme perekonnakohtule (devterováthmio oikogeneiakó dikastírio).
Küprose Vabariigi pädevale perekonnakohtule tuleb esitada avaldus määruse (EÜ) nr 44/2001 alusel.
Isik võib tunnustamise vaidlustada, pöördudes selle perekonnakohtu poole, kellele on esitatud avaldus teise liikmesriigi otsuse tunnustamiseks ja registreerimiseks.
Küprose Vabariigi perekonnakohtutel on pädevus menetleda neil juhtudel abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamisega seotud küsimusi ainult siis, kui menetlusosalised on elanud Küprosel vähemalt kolm kuud. Kohus kohaldab Küprose õigust.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.