

Leia sisu riikide kaupa
Abielu lahutamise avaldusi menetlevad piirkonnakohtud (käräjäoikeus). Avalduse võib esitada üks abikaasa või seda võivad teha mõlemad koos.
Lahutuse võib saada pärast kuuekuulise järelemõtlemisaja möödumist. Järelemõtlemisaega ei ole vaja järgida, kui abikaasad on enne abielulahutuse taotlemist elanud eraldi vähemalt kaks aastat.
Avalduses ei pea esitama lahutamise põhjuseid. Piirkonnakohtud ei uuri abikaasade isiklikke suhteid või abielulahutuse taotlemise põhjuseid. Vt vastus küsimusele nr 1.
Abikaasadele jääb lahutuse korral alles nende abieluaegne perekonnanimi. Kui abikaasa perekonnanimi on abielu tulemusel muutunud, võib ta taotleda selle muutmist pärast lahutust.
Abielu lahutamine ja vara jagamine on eraldiseisvad küsimused. Kui abielu on lahutatud, võivad abikaasad leppida vara jagamises kokku omavahel või paluda, et kohus määraks vara jagada aitava ametiisiku (pesänjakaja). Kehtib üldine reegel, et abikaasade kogu vara jagatakse võrdselt. Sellest üldreeglist võib abieluvara- või muu lepingu alusel kõrvale kalduda. Varajaotust võib muuta ka siis, kui vara jagamist muul viisil peetakse ebamõistlikuks. Abieluvara võib jagada juba järelemõtlemisajal.
Sellised küsimused nagu hooldusõigus, elukorraldus, elatis ja külastusõigus seoses abikaasade ühiste alaealiste lastega võib lahendada koos abielu lahutamise avalduse menetlemisega. Vt teabelehed „Vanemlik vastutus – Soome“ ja „Elatisnõuded – Soome“.
Abielu lahutamise korral võib kohus avalduse alusel ette näha, et üks abikaasa peab maksma teisele elatist, kui seda peetakse mõistlikuks (vt teabeleht „Elatisnõuded – Soome“), kuid seda juhtub siiski harva.
Soome õigussüsteemis ei tunnistata lahuselu. Praktikas tähendab lahuselu seda, et abikaasad elavad erinevatel aadressidel.
Vt vastus küsimusele nr 4.
Vt vastus küsimusele nr 4.
Soome õigusaktides puuduvad sätted abielu kehtetuks tunnistamise kohta. Kuid prokurör peab esitama avalduse abikaasadele viivitamatult abielulahutuse võimaldamiseks, kui ilmneb, et abikaasad on lähisugulased või et üks abikaasadest oli juba abielu sõlmimise ajal seaduslikult abielus.
Vt vastus küsimusele nr 7.
Vt vastus küsimusele nr 7.
Avaldus abielu lahutamiseks tuleb alati esitada piirkonnakohtule. Kuid õigusaktides on sätestatud, et abikaasad peavad alati püüdma lahendada mis tahes perekonnavaidlused esmalt läbirääkimiste teel ja üritama jõuda vastastikusele kokkuleppele. Selleks võivad abikaasad paluda abi oma kohaliku sotsiaalhoolekandekomisjoni (sosiaalilautakunta) perelepitajatelt. Ka piirkonnakohtud on kohustatud andma abikaasadele teada, et võimalik on kasutada perelepituse teenust. Lepitajad püüavad aidata abikaasadel jõuda vastastikusele kokkuleppele selles, kuidas lahendada pereküsimused kõigi perekonnaliikmete jaoks kõige sobivamal viisil. Samuti võivad lepitajad aidata abikaasadel koostata kokkuleppeid ja algatada muid menetlusi vaidluse lahendamiseks. Lepitajatel on spetsiaalne ülesanne võtta arvesse perekonnas elavate alaealiste laste huve. Lepituse kasutamine on alati vabatahtlik.
Abikaasad võivad esitada abielu lahutamise avalduse ühiselt või seda võib seda ainult üks abikaasa. Abielu lahutamise taotlemiseks tuleb esitada kirjalik lahutusavaldus sellele piirkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub ühe abikaasa elukoht. Abielu lahutamise avalduse võib esitada isiklikult või volitatud esindaja vahendusel. Avalduse võib piirkonnakohtule saata ka posti, faksi või e-posti teel.
Lahutusasjade korral on võimalik kasutada tasuta õigusabi. Lisateavet tasuta õigusabi kohta leiab siit.
Abielulahutuse otsuse võib vaidlustada apellatsioonikohtus (hovioikeus).
Reeglina tunnustatakse teises liikmesriigis tehtud abielulahutust käsitlevat kohtuotsust nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel.
Nimetatud määruse kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Kuid otsust kohtuotsuse tunnustamise või mittetunnustamise kohta võib taotleda mis tahes huvitatud isik.
Kohtuotsuste tunnustamist käsitlevaid avaldusi menetlevad piirkonnakohtud.
Samas Põhjamaades abielu lahutamiseks esitatud avalduste puhul kohaldatakse 1931. aasta Põhjamaade abielu konventsiooni. Euroopa Liidu liikmesriikidest on selle konventsiooni osalised Soome, Rootsi ja Taani. Põhjamaade abielu konventsiooniga kooskõlas tehtud abielulahutust käsitlev kohtuotsus on kehtiv kõigis Põhjamaades, ilma et selle kohta oleks vaja eraldi kinnitust.
Kasutatakse samasugust menetlust, nagu on kirjeldatud küsimusele nr 14 antud vastuses.
Soome õigust kohaldatakse kõikide lahutusasjade suhtes, mille raames on abielu lahutamise avaldus esitatud Soomes.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.