- 1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?
- 2 Millistel alustel abielu lahutatakse?
- 3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses
- 4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?
- 5 Millised on lahuselu eeltingimused?
- 6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?
- 7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?
- 8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?
- 9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?
- 10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?
- 11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?
- 12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?
- 13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?
- 14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?
- 15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?
- 16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?
Leia sisu riikide kaupa
1 Millistel tingimustel abielu lahutatakse?
Ühe asjaomase abikaasa alaline elukoht oli menetluse algatamise kuupäeval Iirimaal
VÕI
ühe abikaasa harilik viibimiskoht oli sellele kuupäevale eelnenud ühe aasta jooksul Iirimaal.
(1996. aasta perekonnaseaduse (lahutus) § 39 lg 1 p-d a ja b).
2 Millistel alustel abielu lahutatakse?
Kohus (ringkonnakohus samaaegselt kõrgema kohtuga – § 38 lg 1) peab olema veendunud, et
menetluse algatamise kuupäevaks on abikaasad viimase viie aasta jooksul elanud teineteisest lahus vähemalt neli aastat järjest või kokku neli aastat
NING
et abikaasade leppimine ei ole tõenäoline
NING
et abikaasade või mis tahes ülalpeetavate pereliikmete suhtes on tehtud või tehakse ülalpidamisega seotud korraldused, mida kohus peab asjaoludest lähtuvalt asjakohaseks.
(Seaduse § 5 lg 1).
3 Millised on abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed seoses
3.1 abikaasadevaheliste isiklike suhetega (nt perekonnanimi)
Abielu lahutatakse kohtumäärusega ja abikaasad võivad seejärel uuesti abielluda (§ 10 lg 1).
3.2 vara jagamisega abikaasade vahel
Koos lahutusmäärusega võib kohus teha vara jagamist käsitleva määruse (seaduse § 14 lg 1), mille kohaselt vara võidakse müüa, jagada võrdselt või individuaalselt või siis kanda ainult ühe poole nimele.
3.3 abikaasade alaealiste lastega
Koos lahutusmäärusega võib kohus teha korraldusi, mida ta peab vajalikuks iga väikelapsest ülalpeetava perekonnaliikme heaolu, eestkoste või suhtlusõiguse tagamiseks (seaduse § 5 lg 2). Lapse heaolu on kõige olulisem.
(Lisateavet leiate teabelehelt „Vanemlik vastutus – Iirimaa“).
3.4 abikaasa ülalpidamise kohustusega?
Koos lahutusmäärusega võib kohus teha ülalpidamismääruse ühe abikaasa kasuks, kusjuures see abikaasa jääb uuesti abielludes ülalpidamise saamise õigusest ilma (seaduse § 13).
Kohus võib ühe abikaasa kasuks teha ka korralduse pensionisummade kohandamise kohta (seaduse § 17).
(Lisateavet leiate teabelehelt „Elatisnõuded – Iirimaa“).
4 Mida tähendab õigusmõiste „lahuselu” igapäevaelus?
Lahuselu (kohtulik lahuselu) aitab võõrdunud abikaasadel oma elud ümber korraldada, et püsivalt lahku kolida.
Kohtuliku lahuselu määrus võimaldab selle määruse väljastanud kohtul anda ulatuslikke lisakorraldusi seoses lastega, toetuse maksmisega, ühekordsete maksetega, pensioniõigustega, pere ühise eluasemega ja muu varaga. Kohtuliku lahuselu määrusega abielu ei lahutata. Sellest tulenevalt peavad võõrdunud abikaasad, kellega seoses tehti lahuselu määrus ja kes soovivad uuesti abielluda, oma abielu kõigepealt lahutama.
(1989. aasta kohtuliku lahuselu ja perekonnaseaduse muutmise seaduse § 8).
5 Millised on lahuselu eeltingimused?
Lahuselu eeltingimusteks võib olla ükskõik milline järgmistest tingimustest:
- abikaasa on toime pannud abielurikkumise;
- abikaasa ebamõistlik käitumine ja julmus;
- abikaasa hülgamine üheks aastaks;
- abikaasad on elanud lahus ühe aasta ja mõlemad abikaasad on nõus avalduse esitamisega;
- abikaasad on elanud lahus kolm aastat;
- abielu on lõppenud sellisel ulatuses, et kohus on veendunud, et tavapäraseid abielulisi suhteid ei ole olnud vähemalt ühe aasta jooksul.
(1989. aasta kohtuliku lahuselu ja perekonnaseaduse muutmise seaduse § 2).
6 Millised on lahuselu õiguslikud tagajärjed?
Lahuselu alustamise korral lõpeb kooselukohustus, kuid abielu siiski ei lahutata. Naine võib jätkuvalt kasutada oma abikaasa nime.
Rahalises mõttes jääb alles kohustus pidada ülal teist abikaasat ning võidakse määrata elatis, kuigi abikaasade süüd ei saa arvesse võtta. Kuid nagu ka lahutuse puhul, tähendab kohtuotsus abielusuhete lõppemist ja lõpetamist.
Pärimisõigus jääb alles, välja arvatud juhul, kui abikaasa on kohustatud perekonna ühisest kodust välja kolima selle alusel, et lahuselus on süüdi ainult tema.
Pooled võivad taotleda kohtult määruse tühistamist. Kohus tühistab määruse, kui ta on veendunud, et abikaasad on leppinud ja soovivad kooselu jätkata.
Lahuselu muutmine lahutuseks
Ühe abikaasa avalduse alusel võib lahuselu käsitleva kohtuotsuse muuta õiguse enese põhjal (ipso jure) abielu lahutamist käsitlevaks kohtuotsuseks, kui lahuselu on kestnud kolm aastat. Sellisel juhul lahutab kohtunik abielu ja teeb otsuse selle õiguslike tagajärgede kohta.
Kui lahuselu võimaldati ühise avalduse alusel, võib lahuselu muuta lahutuseks vaid uue ühise avalduse alusel.
7 Mida tähendab mõiste „abielu kehtetuks tunnistamine” igapäevaelus?
See tähendab, et kehtetuks tunnistatud abielu pooled ei oleks justkui teineteisega kunagi abielus olnud.
8 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise eeltingimused?
Täidetud peab olema üks järgmistest tingimustest:
- ühe abikaasa alaline elukoht oli menetluse algatamise kuupäeval Iirimaal;
- ühe abikaasa harilik viibimiskoht oli sellele kuupäevale eelnenud aasta jooksul Iirimaal;
- üks abikaasadest suri enne seda kuupäeva
ning
- tema alaline elukoht oli surma ajal Iirimaal või
- tema harilik viibimiskoht oli sellele kuupäevale eelnenud aasta jooksul olnud Iirimaal.
9 Millised on abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed?
Abielu käsitatakse nii, nagu seda ei oleks kunagi eksisteerinud. Pooled võivad uuesti abielluda. Pooltel puudub vastastikune pärimisõigus ning samuti kohustus teist poolt üleval pidada või toetada. Abielu jooksul paarile sündinud lapsi käsitatakse väljaspool abielu sündinud lastena.
10 Kas abielulahutusega seotud küsimusi on võimalik lahendada kohtuväliselt?
Finants- ja varaküsimustes ning ülalpeetavaid järeltulijaid käsitlevates küsimustes võidakse püüda saavutada kohtuvälist kompromissi lepituse abil, kuid vaid kohus saab teha kohtuliku lahuselu või abielu lahutamise määruse.
11 Kuhu tuleb esitada abielu lahutamise, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise avaldus? Millised on avalduse vorminõuded ja millised dokumendid tuleb lisada?
Ringkonnakohus samaaegselt kõrgema kohtuga on pädev tegema otsust lahutust, kohtulikku lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva avalduse kohta.
Lahutusmenetluse või kohtuliku lahuselu menetluse algatamiseks ringkonnakohtus esitatakse asjaomase ringkonnakohtu kantseleile tsiviilhagi ning menetlus on reguleeritud 2001. aasta ringkonnakohtu kodukorra korralduse nr 59 reegliga nr 4.
Kõrgemas kohtus toimub lahutusmenetluse või kohtuliku lahuselu menetluse algatamine spetsiaalse kohtukutse alusel, mille väljastab keskkantselei. Menetlus on reguleeritud kõrgemate kohtute kodukorra määrusega nr 70 A (S.1 nr 343, 1997). Abielu kehtetuks tunnistamise menetlus algatatakse kõrgemas kohtus hagi esitamisega keskkantseleile. Menetlus on reguleeritud kõrgemate kohtute kodukorra määrusega nr 70.
12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?
Jah, õigusabiameti kaudu, kusjuures hinnatakse vahendite ebapiisavust.
13 Kas abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse saab edasi kaevata?
Kõrgema kohtu otsus, mis tehakse seoses ringkonnakohtus lahutusmenetluse, kohtuliku lahuselu menetluse või abielu kehtetuks tunnistamise menetluse tulemusel tehtud otsuse peale esitatud apellatsiooniga, on lõplik ja seda ei ole võimalik edasi kaevata (1936. aasta kohtute seaduse § 39).
Kui lahutusmenetlus, kohtuliku lahuselu menetlus või abielu kehtetuks tunnistamise menetlus algatatakse kõrgemas kohtus, saab kõigi nende menetlustega seotud kõrgema kohtu otsuste peale esitada apellatsiooni kõrgeimale kohtule.
14 Milline on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õigusliku tunnustuse taotlemise kord selles liikmesriigis, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus?
Konkreetse otsuse saamiseks pöörduge Iirimaal kohtu (ringkonnakohtu või kõrgema kohtu) poole vastavalt 1995. aasta perekonnaseaduse § 29 lg 1 p-dele d või e. Kõrgema kohtu poolt pöördumiseks tuleb kasutada spetsiaalset kohtukutset.
15 Millisesse kohtusse peaksin pöörduma, kui soovin vaidlustada abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise otsuse tunnustamist, kui otsuse on teinud mõne teise liikmesriigi kohus? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?
Iirimaa kohtutesse, sest lahutuse põhiseadusliku staatuse alusel määratakse kindlaks, kas välisriigis tehtud lahutusotsust on võimalik Iirimaal tunnustada, s.t pöörduda tuleks kõrgema kohtu või ringkonnakohtu poole.
16 Millise riigi õigust lahutusmenetluses kohaldatakse, kui abikaasad ei ela selles liikmesriigis või on eri riikide kodanikud?
Iirimaal lahutuse saamise tingimused on sätestatud 1996. aasta perekonnaseaduse (lahutus) §-s 38.
Abikaasa, kes ei ela Iirimaal või kes ei ole Iirimaa kodanik, võib taotleda lahutust Iirimaal, kui tema puhul on täidetud üks 1996. aasta perekonnaseaduse (lahutus) § 39 lg 1 p-des a ja b sätestatud tingimustest. Iirimaa kohtute pädevus lahutusasjades põhineb elukohal ja mitte kodakondsusel.
Seonduvad lingid
Oasis: teave avalike teenuste kohta
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.